Millist infot pean jagama pangaga, kui võtan laenu?

7. jaanuar 2022

Laen on finantskohustus, mis tuleb aja jooksul tagasi maksta. Selleks, et pangalt laenu saada, tuleb pangaga jagada ausalt informatsiooni enda finantsharjumuste kohta, et pank saaks otsustada, kas ja millises summas on laenuandmine võimalik.

Kui sooviks on võtta laenu, siis kõige esimesena tuleb teha pangale laenu taotlemise avaldus, kus on juba kirjas esimesed küsimused. Laenutaotlused erinevad sõltuvalt pangast, kuid need võivad erineda ka sõltuvalt taodeldava laenu liigist. Näiteks kodulaenu taotlusel palutakse üldjuhul esitada rohkem informatsiooni, kui väikelaenu taotlusel. Kodulaenutaotlusel võidakse näiteks küsida infot omafinantseeringu suuruse kohta ja juba väljavalitud või võimaliku ostetava kinnisvara kohta. Väikelaenu taotlusel neid küsimusi enamasti ei küsita. 

Laenutaotlusel palutakse lisaks isiku- ning kontaktandmetele kirja panna ka enda varaline seisund, see tähendab nii regulaarseid sissetulekuid,  kuid kindlasti ka finantskohustusi. Näiteks info varasemalt sõlmitud liisingulepingute, väikelaenulepingute, krediitkaardilepingute ja muude selliste laenulepingute kohta. Lisaks võidakse paluda esitada informatsiooni muuhulgas ka regulaarsete kulutuste kohta majapidamisele. Majapidamiskulude alla loetakse näiteks üürimakseid, kulutusi toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele ja muud taolised kulud. 

Pank võib küsida selgitusi kannete kohta

Pank võib küsida infot ka hariduse, töökoha või laenu eesmärgi kohta. Mõningatel juhtudel palub pank peale laenutaotluse esitamist esitada täiendavat infot või dokumente ka laenutaotlusel toodud info tõendamiseks. Näiteks võib pank paluda esitada pangakonto väljavõtte. Kuna pangal on kohustus laenutaotlusel esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel ka täpsustada, siis võib pank küsida veel lisaküsimusi. Kui pangal on ligipääs laenutaotleja pangakonto väljavõttele, siis võidakse teinekord küsida selgitusi sealsete kannete kohta. Põhjuseks võib olla näiteks suurema summa laekumine vahetult enne laenutaotluse esitamist või ka lihtsalt ülekande juurde märgitud ebaselge selgitus ülekande põhjuse kohta.  

Pangale tuleb esitada vaid tõene ja terviklik informatsioon oma sissetulekute ja kohustuste kohta. Ka lisaküsimustele tuleb vastata ausalt, siis saab pank abistada laenuvõtjat selles osas, et  võetav laen oleks mõistlik ja taotleja suudab selle tagasi maksta. Samuti on panga kohustus teavitada laenu võtjat võimalikest tagajärgedest ja riskidest juhul, kui tekib laenu tagasimaksmisega probleeme. Olukorras, kus pangal puudub vajalik informatsioon laenutaotleja krediidivõimelisuse hindamiseks, peab ta laenu andmisest keelduma. Pank peab olema veendunud selles, et laenu võtja suudab võetava laenu ettenähtud aja jooksul ka tagasi maksta.

Rohkem uudiseid

Finantsinspektsiooni (FI) poole pöördutakse aina enam seoses agressiivse pensionifondide müügiga kaubanduskeskustes. FI hinnangul ei ole kaubanduskeskuses enamasti võimalik rahulikult pensionifondide infoga tutvuda, mistõttu ei ole see sobiv koht nõnda olulise otsuse tegemiseks. Eesti kaubanduskeskustes on juba ammu kanda kinnitanud teise samba pensionifondide turustamine, kus mööduvaid kliente…
Finantsinspektsiooni ja noorteinfoportaali Teeviit korraldatud laua- ja kaardimängu konkursile RAHAPADA saabus 57 meeskonna tööd üle terve Eesti. Võidutöö projekti nimi on “Taskuraha mäng” ja selle tegid Ülenurme Gümnaasiumi õpilased Deisy Kukk, Kristofer-Robin Anniko ja Ardi Vaher. “Taskuraha mäng” on õpetlik ja lihtne lauamäng taskuraha kogumisest ja kulutamisest, mis on suunatud eelkõige...
Finantsinspektsioon korraldas võlanõustamisega ametialaselt seotud inimestele 3. mail seminari. Tegemist on seminaride sarjaga, mis toimub Finantsinspektsiooni vedamisel igal kevadel ja sügisel. Finantsinspektsiooni finantsaudiitor ja rahatarkuse raamatute autor Tarvo Vaarmets rääkis seminaril, mida võiksid võlgnikud rahast ja finantsteenustest teada. Justiitsminsiteeriumi kohtute talituse…