Kaskokindlustus

Kaskokindlustus on vabatahtlik sõidukikindlustus, mille abil on üldjuhul võimalik sõidukit kindlustada järgmiste riskide vastu: liiklusõnnetus, loodusõnnetus, vargus (sõiduk ja/või selle osad), röövimine, vandalism, tulekahju.

Võrreldes kohustusliku liikluskindlusega, mis hüvitab ainult sinu poolt teistele põhjustatud kahjusid, on kaskokindlustuse eesmärk hüvitada sinu sõidukile põhjustatud kahju. Kahju põhjuseks võib olla näiteks vargus, röövimine, avarii, mille põhjuseks on jalakäija või metslooma ootamatu astumine teele jne.

Vaatamata sellele, et kaskokindlustus on vabatahtlik kindlustus, võib selle olemasolu teatud juhtudel olla kohustuslik. Näiteks kui sõiduk on liisitud, nõuab liisinguettevõte üldjuhul kaskokindlustuslepingu sõlmimist. Vahel võivad liisingufirmad pakkuda võimalust osta kindlustus nende kaudu. Tasub teada, et sa ei pea kaskot ostma liisingu andnud ettevõtte pakutavast kindlustusseltsist, vaid võid ise seltsi valida. Küll aga pead jälgima, et kindlustatud saaksid kõik need riskid, mille vastu liisingulepingus on kohustus kindlustada. Liisitud autode puhul on nendeks riskideks reeglina vargus, vandalism, röövimine, õnnetusjuhtum ja tulekahju. See võib tähendada, et nn osakaskot sõlmida pole võimalik, vaid tuleb valida maksimaalse kindlustuskaitsega nn superkasko või täiskasko leping. Kuna erinevates seltsides on nimetused erinevad, tuleb süveneda kindlustustingimustesse, et veenduda, millised riskid on kindlustatud ja millised on välistused.

Kaskokindlustuslepinguga on võimalik lisaks sõidukile kindlustada ka sõiduki lisavarustust. Üldjuhul nõuab kindlustusselts lisavarustuse loetelu, mis märgitakse kindlustuspoliisile.

Lisaks võivad kindlustusseltsid pakkuda täiendavaid kindlustusvõimalusi nagu näiteks kasutuskatkestuskindlustus, uusväärtuskindlustus, klaasikindlustus, liisingumakse kindlustus jne.

Üldjuhul on kaskokindlustusega võimalik kindlustada erinevat liiki sõidukeid -  sõiduautosid, töömasinaid ja nende haagiseid, busse, veoautosid jne.

Oliveri töökaaslasel varastati hiljuti auto: ta käis õhtul pubis ja unustas jopet nagisse riputades auto võtmed jope taskusse. Hiljem oli üllatus suur, kui pubist paar maja edasi pargitud auto kadunud oli. Lisaks selgus, et kadunud olid ka jope taskus olnud autovõtmed. Kuigi Oliveri töökaaslase masinal oli kaskokindlustus, ei maksnud kindlustus varastatud autot kinni. Seda seetõttu, et tema kindlustuse tingimustes on välistus: kui auto omanik jätab võtmed hooletusse ja selle tagajärjel auto varastatakse, ei pea kindlustusfirma kahju välja maksma. Sama kehtinuks ka siis, kui tal oleks meelest läinud auto uksed lukku panna ja signalisatsioon sisse lülitada.

Pane tähele!

  • Üldjuhul on kaskokindlustuslepingu sõlmimisel nõutav töökorras immobilaiseri ja signalisatsiooni olemasolu.
  • Mõnikord soovib kindlustusselts sõiduki enne kindlustuslepingu sõlmimist üle vaadata ja seda pildistada.
  • Eriti oluline on kindlustusseltsi valik siis, kui ostad sõiduki liisinguga. Kui kindlustusselts otsustab kahjujuhtumi toimumise järgselt kahju hüvitamisest keelduda, siis enamasti kohustavad liisingulepingu tingimused tekkinud kahju hüvitama liisinguvõtjat. Seda ka juhul, kui sa liisinguvõtjana kindlustusseltsi otsusega ei nõustu ning otsus on vaidlustatud kohtus. Seetõttu vali kindlustusselts mitte ainult hinna, vaid kõikide lepingutingimuste põhjal tervikuna. 
  • Kindlustusseltsid pakuvad erineva kindlustuskaitse ulatusega lepinguid, näiteks täiskaskot, osakaskot või minikaskot. Konkreetsed nimetused ja kindlustuskaitse ulatus on seltsiti erinevad.
  • Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas kindlustusselts on kehtestanud kindlustatavale sõidukile vanusepiirangu. Näiteks võib üks selts pakkuda kaskokindlustust kuni 12 aasta vanustele sõidukitele, teine aga kuni 15 aastat vanadele sõidukitele.

Pööra tähelepanu välistustele!

Enne kaskokindlustuse sõlmimist pööra erilist tähelepanu üldistele välistustele – need on kindlustustingimustes kirjeldatud kahjud või kulud, mis ei kuulu kindlustusseltsi poolt hüvitamisele. Kuigi erinevate seltside tingimustes võivad olla erinevad välistused, on üldjuhul välistuseks olulised liikluseeskirja rikkumised nagu lubatud sõidukiiruse oluline ületamine, purjuspäi sõitmine jne. Samuti ei pruugita kindlustushüvitist maksta, kui su autol olid avarii põhjustamise ajal all suverehvid, kuid seaduse järgi kehtis juba kohustus sõita talverehvidega. Eestis on talverehvid kohustuslikud 1. detsembrist 1. märtsini.

Enne kindlustuslepingu sõlmimist!

  1. Mõtle läbi, mis on sinu kindlustushuvi ehk mille vastu ja mida soovid kindlustada? Anna sellest kindlustusandjale võimalikult täpne ja selge ülevaade. 

  2. Pöörata tähelepanu sündmuste kirjeldusele, mida lepingu järgi peetakse kindlustusjuhtumiks. Erinevate kindlustusseltside lepingutingimused pakuvad erinevas ulatuses kindlustusjuhtumiks tunnistatavaid sündmusi.

  3. Kindlustusandja valikul ära lähtu ainult kindlustusmakse suurusest, vaid uuri eelkõige, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel kindlustuskaitset pakutakse. Näiteks millised on välistused kindlustushüvitise maksmisel, kui suur on omavastutus, millistel juhtudel võib kindlustusmakse suureneda või väheneda. Seega vali kindlustusselts kõikide lepingutingimuste põhjal tervikuna. 

  4. Loe hoolega läbi kõik kindlustustingimused, sh ka väikeses kirjas kirjutatu. Küsi, kui midagi jääb arusaamatuks. 

  5. Eelista kindlustusseltsi, mille tingimused on koostatud selgelt, arusaadavalt ning kus on sätestatud kõik oluline: lahti seletatud mõisted ning mõlema lepingupoole õigused ja kohustused. Konkreetselt ja arusaadavalt on selgitatud, mis on kindlustusobjekt, mida loetakse kindlustusjuhtumiks, millistel põhimõtetel toimub hüvitamine ning milline on vaidluste lahendamise kord. 

  6. Jäta meelde kahjukindlustuslepingu tingimustes sisalduvad kindlustusvõtja ehk sinu kohustused. Oma kohustuste puudulikul täitmisel või täitmatajätmisel on kindlustusseltsil õigus väljamakstavat kindlustushüvitist vähendada või hüvitise väljamaksmisest keelduda. Tavaliselt on kohustused seotud ohutusnõuete täitmisega ja keelatud on riski suurendavad tegevused. 

  7. Veendu, et räägid kindlustusseltsi esindajale kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada potentsiaalset kahjunõuet. 

  8. Uuri oma õigusi ja kohustusi kindlustuslepingu sõlmimisel, muutmisel, kehtivuse ajal, kindlustusjuhtumi toimumisel, kindlustuslepingu lõpetamisel. 

  9. Teavita kindlustusseltsi või -maaklerit kõigist olulistest asjaoludest. 

Kindlustuslepingutes kasutatavad terminid

Pane tähele, et alltoodud loetelus on tavapäraselt kasutavad terminid, aga samas võib  kindlustusselts oma lepingutingimustes termineid sõnastada ka veidi teistmoodi. Seega lähtu sellest, mis kindlustuslepingu tingimustes kirjas.

  • Kindlustusmakse suurus võib sõltuda näiteks sõiduauto margist ja mudelist, mootori võimsusest, sõiduauto ehitusaastast, juhi riskikoefitsiendist, kehtivuse piirkonnast jne. Üldjuhul on sõidukikindlustuse eest võimalik tasuda kas kord kuus, kord kvartalis, kord poolaastas või kord aastas.
  • Kindlustusperiood on ajavahemik, mille eest toimub kindlustusmaksete arvutamine. Üldjuhul on kindlustusperiood üks aasta, kuid kindlustuslepingut on võimalik sõlmida nii lühemaks kui pikemaks ajaks. Kindlustusperiood märgitakse poliisile.
  • Kehtivuspiirkond. Kindlustuskaitse kehtib poliisile märgitud piirkonnas. Pööra sellele tähelepanu eriti siis, kui sul on plaanis sõidukiga välismaale sõita.
  • Kindlustusväärtuseks loetakse üldjuhul sõiduki turuväärtust ehk keskmist müügihinda enne kindlustusjuhtumi toimumist.
  • Omavastutuse määr on miinimumsumma, millest väiksemaid kahjusid kindlustusselts ei hüvita ning mis tuleb kliendil endal kanda. Summa on kirjas kindlustuslepingu tingimustes. Selleks võib olla kas kindel summa või protsentides fikseeritud määr. Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi on selleks 125 eurot, teise kindlustusseltsi tingimuste järgi aga 10%. Teatud tingimustel võivad kindlustusseltsid rakendada kõrgendatud omavastutust, näiteks esmase juhiloa omanikele jne.
  • Sõiduki lisavarustuse all mõeldakse üldjuhul sõidukiga püsivalt ühendatud varustust. Lisavarustus võib olla näiteks audiosüsteem või navigatsiooniseadmed, mis ei ole tehases integreeritud, katuseraam, lisatuled, külmutuskapp, taksomeeter, printer jne. Üldjuhul kindlustusselts nõuab lisavarustuse loetelu, mis märgitakse kindlustuspoliisile. 
    Üldjuhul kehtib sõiduki lisavarustusele eraldi hüvituslimiit, mis on kindlustusseltsides erinev. Lisavarustuse kindlustamiseks tuleb kindlustusseltsile esitada kindlustusseltsi poolt nõutavad dokumendid.
  • Välistused on kahjud või kulud, mida kindlustusselts ei hüvita. Kõik üldised välistused leiad kindlustuslepingu tingimustest. Välistused võivad näiteks olla:
  1. Üldised välistused, näiteks sõjategevus, terrorism, streik, riigipööre, loodusõnnetus, epideemia jne.

  2. Välistused, mis on seotud sõidukijuhiga. Näiteks üldjuhul kindlustusselts ei hüvita kahjusid, mis on tekkinud siis, kui sõidukijuht oli liiklusõnnetuse ajal joobeseisundis, ületas kiirust, lahkus sündmuskohalt pärast liiklusõnnetust, juhil puudus sõidukijuhtimise õigus.

  3. Välistused, mis on seotud sõiduki kasutamisega. Näiteks üldjuhul kindlustusselts ei hüvita kahjusid, kui sõidukit on kasutatud teel või territooriumil, mis on liiklemiseks suletud (lennuväli, karjäär, mitteametlik jäätee jne).

  4. Välistused, mis on seotud sõiduki tehnilise seisundiga. Näiteks üldjuhul kindlustusselts ei hüvita kahjusid, mis on tekkinud mootoriõli ebapiisavast kogusest, puudulikust autoremondist, ebakvaliteetse kütuse kasutamisest, kulunud rehvidest jne.  

Võrdle tingimusi!

Kaskokindlustust pakuvad paljud kindlustusseltsid. Kuigi see teenus kannab erinevates seltsides sama nime, on kõigis seltsides tingimused ja hinnad erinevad. Seetõttu võrdle vähemalt kolme seltsi pakutavaid tingimusi enne lepingu sõlmimist!

Kohustused lepingu ajal

  1. Tasu kindlustusmakseid õigeaegselt kindlustuslepingus sätestatud tähtaegadeks ja suuruses, seda isegi juhul, kui kindlustusselts ei ole tasumiseks arvet õigeaegselt väljastanud.

  2. Täida vajalikud ja kindlustusseltsi nõutud ohutusnõuded. Kindlustusselts võib vähendada väljamakstavat kindlustushüvitist, kui kohustuste rikkumine on suurendanud kindlustusjuhtumi toimumise tõenäosust. Näiteks sõiduki juht peab täitma liikluseeskirju, kasutama turvavööd, ei tohi sõiduki juurest lahkudes jätta uksi ja/või aknaid lukustamata, sõiduki tehniline olukord peab vastama nõuetele jne.

  3. Teavita kindlustusandjat kindlustusriski suurenemisest. Arvesta, et kui sa oled lepingu sõlmimise avaldusel näidanud, et sinu autol on valveseadmed, siis nende puudumisel või vahetamisel on kindlustusseltsi jaoks olukord muutunud. Sellised asjaolud võivad mõjutada hüvitise väljamaksmist. Näiteks mõned kindlustusseltsid võivad teatud automarkide kindlustamisel nõuda lisaks signalisatsioonile ja immobilaiserile lisaimmobilaiseri paigaldamist. Kindlasti informeeri kindlustusseltsi, kui oled vahetanud sõiduki võtmed, signalisatsiooni,  turvaseadmed ei tööta jne.

  4. Hoia sõiduki dokumente ning võtmeid kindlalt kaitstud kohas. Sõidukist lahkudes võta need alati endaga kaasa (sh ka kõik vähegi väärtuslikud esemed, eriti need, mis on nähtaval kohal).

  5. Kindlustusjuhtumi toimumisel teata sellest vastavalt kindlustusjuhtumi sisule politseisse ja/või päästeametisse. Kindlasti pead kindlustusseltsile viivitamata ja soovitavalt kirjalikult teatama kindlustusjuhtumi toimumisest.

  6. Kahjujuhtumi korral (näiteks liiklusõnnetuse toimumisel) võta kasutusele abinõud kahju edasiseks piiramiseks ja võimalike lisakahjude vältimiseks.

  7. Kõik sõiduki juures või sõidukiga tehtavad vajalikud muudatused on soovitatav eelnevalt kindlustusseltsiga kooskõlastada.

  8. Teavita kindlustusseltsi oma andmete muutumisest (nimi, telefon, aadress jne).

Kindlustusjuhtumist teatamine

Teavitamiskohustuse kohta leiad täpse info oma kindlustuslepingust või kindlustusseltsi veebilehelt.  

Kindlustusjuhtumist teata esimesel võimalusel oma kindlustusseltsile, kas: 

  • telefoni teel
  • e-postiga
  • veebilehe kaudu
  • minnes ise büroosse kohale.

Soovitatav on kindlustusjuhtumist teatada ka kirjalikult, sest kirjalik teade annab hiljem võimaluse õigeaegset teatamist tõendada. Kahjujuhtumist õigeaegselt teatamata jätmise korral on kindlustusseltsil õigus hüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda.

Millal teavitada politseid?

  • Liiklusõnnetusest tuleb lisaks kindlustusseltsile teatada politseisse, kui inimesed said vigastada, kui liiklusõnnetuse osapooled ei ole õnnetuse asjaolude suhtes ühel meelel või kui õnnetuses puudus teine osapool. Näiteks sõideti teelt välja või takistusele otsa.
  • Vargusest, vandalismist ja röövimisest tuleb lisaks kindlustusseltsile informeerida politseid.
  • Tulekahju tuleb reeglina registreerida ka politseis ja päästeteenistuses.

Kahju hüvitamine

Esmalt kontrolli kindlustuslepingust, mida sa kahju hüvitamiseks oled kohustatud tegema. Näiteks kui sõiduk varastatakse, siis ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi tuleb esitada kõik lepingus fikseeritud võtmed, puldid, aga ka lisaks eemaldatava audiosüsteemi esipaneel (v.a juhul, kui audiosüsteem on integreeritud).

Hüvitamise nõue tuleb kindlustusseltsile esitada võimalikult kiiresti, soovitavalt samal ajal kui teatad kindlustusjuhtumi toimumisest.

Rahalise hüvitamise korral võetakse üldjuhul hüvitamise aluseks sõiduki või sõiduki osade turuväärtus kahjujuhtumi toimumise momendil. Samas võivad kindlustusseltsid pakkuda ka teistsuguseid variante. Mida ja millises ulatuses korvatakse, on täpselt kirjas kindlustusseltsiga sõlmitud lepingus.

Kindlustusselts ei ole kohustatud hüvitama rohkem kui on kahju tegelik suurus, seda isegi siis, kui lepingujärgne kindlustussumma ehk väljamaksete ülempiir on kindlustusjuhtumi toimumise ajal suurem kindlustusväärtusest.

Millal hüvitatakse?

Tähtaeg, mille jooksul toimub kahju hüvitamine kindlustusseltsi poolt, on sätestatud kindlustuslepingus.

Kindlustusselts peab hüvitama tekkinud kahju, millest on lahutatud omavastutus ja muud võimalikud kulud kohe, kui on lõpetatud hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud.

Võlaõigusseadusega on määratud, et kui kindlustusselts ei ole ühe kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumist teatamist hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikke toiminguid lõpetanud, võib nõuda täitmise kohustuse arvel raha maksmist summas, mida kindlustusselts vastavalt asjaoludele peaks minimaalselt maksma. Selle tähtaja kulgemine peatub aga ajaks, mil toimingute lõpetamine on takistatud kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu. Näiteks juhul, kui kindlustusvõtja viivitab kindlustusandjale tõendite esitamisega. Milline on vastavalt asjaoludele minimaalse maksmise ulatus, on kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahelise kokkuleppe küsimus.

Pane tähele!

  • Tahtlikult tekitatud õnnetusi või lavastatud vargusi ehk kindlustuspettusi kindlustusselts ei korva.
  • Kui liiklusõnnetuse põhjustaja on teine õnnetuses osalenud sõiduki juht, siis hüvitatakse sinu sõidukile tekitatud kahju teise sõiduki suhtes sõlmitud liikluskindlustuse lepingu alusel.
  • Üldjuhul jätab kindlustusselts endale õiguse määrata hüvitamise viisi, milleks on näiteks sõiduki remont, rahaline hüvitis, asendamiskulude hüvitamine jne.
  • Üldjuhul hüvitatakse kokkulepitud piirmäärade ulatuses sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise kulud (sh välismaal toimunud liiklusõnnetus). Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi hüvitatakse selliseid põhjendatud kulutusi summas kuni 127 eurot, teises kindlustusseltsis kuni 191 eurot, aga kolmandas kindlustusseltsis kuni 10% kindlustussummast.
  • Täpsusta, mis tingimustel on kindlustusseltsil õigus kahju hüvitamisega viivitada. Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi võib kindlustusselts jätta endale õiguse viivitada kahju hüvitamisega juhul, kui seoses kindlustusjuhtumiga on alustatud kriminaalmenetlus.

Mis kuulub hüvitamisele?

Üldjuhul pakub kaskokindlustus kindlustuskaitset tavapäraste riskide vastu nagu näiteks liiklusõnnetus, loodusõnnetus, vargus (sõiduk ja/või selle osad), röövimine, vandalism, tulekahju. Lisaks võivad kindlustusseltsid täiendavate maksete eest pakkuda täiendavaid kindlustusvõimalusi nagu näiteks kasutuskatkestuskindlustus, uusväärtuskindlustus, klaasikindlustus, liisingmakse kindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus jne.

Kindlustuslepingu sõlmimisel tasub tähelepanu pöörata mitte ainult sellele, milliste riskide vastu kindlustus kehtib, vaid ka sellele, mida loetakse kindlustusjuhtumiks. Nii on võimalik aru saada, mida on ühe või teise kindlustusriski all mõeldud ning mis kuulub kindlustusjuhtumi korral hüvitamisele.

Millised on välistused?

Uuri, millised kahjud või kulud ei kuulu kindlustusseltsi poolt hüvitamisele. Kõik üldised välistused leiab kindlustuslepingu tingimustest. Näiteks loetakse oluliseks liikluseeskirjade rikkumiseks lubatud sõidukiiruse ületamist, sõiduki juhtimist joobeseisundis jne. Neil juhtumitel kindlustusselts ei pea sulle kahjusid hüvitama.

Mis on mis?

  • Õnnetusjuhtumiks loetakse sõiduki kahjustumist või hävimist ootamatu sündmuse tagajärjel. Selliseks sündmuseks võib olla liiklusõnnetus, loodusõnnetus jne. Üldiselt võib õnnetusjuhtum olla näiteks siis, kui sõiduk saab kannatada metsloomale otsasõidu tagajärjel, kahju põhjustab sõidukile välk, üleujutus jne. 
  • Tulekahjuks loetakse sõiduki kahjustumist või hävimist, mis on seotud ootamatu tule puhkemisega, aga ka suitsu, tahma ja kustutustöödega.  
  • Vandalismiks loetakse sõiduki kahjustumist või hävimist kolmanda isiku tahtliku teo läbi.  
  • Varguseks, röövimiseks loetakse sõiduki kadumist (hävimist) või kahjustumist sõiduki varguse või röövimise käigus.  
  • Kasutuskatkestuskindlustuse eesmärk on hüvitada kulud, mis on seotud asendussõiduki kasutamisega ajal, mil kahjustatud sõiduk on remonditöökojas. Üldjuhul ei ole asendussõidukit võimalik kasutada sõiduki varguse või hävimise korral.
  • Uusväärtuskindlustus on mõeldud uutele sõidukitele. Selle eesmärk on saada hüvitist täies mahus, milleks üldjuhul võib olla sõiduki esmamüügihind.

Mida ei hüvitata?

  • Üldjuhul ei hüvita kindlustusselts kahju, mis kuulub hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse alusel. 
  • Üldjuhul ei hüvitata kahju kui sõiduk oli lukustamata, aknad olid lahti, signalisatsioon ei töötanud jne.  
  • Reeglina ei loeta varguseks või röövimiseks olukorda, kui sõiduk on omaniku käest ära võetud kelmuse või väljapressimise teel. 
  • Kindlustusselts võib keelduda kahju hüvitamisest, kui kindlustusjuhtum on seotud sõiduki võtmete kaotamise või vargusega.  
  • Üldjuhul kehtib uusväärtuskindlustuse kaitse ühe aasta jooksul, kuid see võib ka varem lõppeda. Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi lõpeb kindlustuskaitse ühe aasta pärast või siis, kui sõiduki läbisõit ületab 25 000 km. Teise kindlustusseltsi tingimuste järgi aga siis, kui sõiduki läbisõit ületab 40 000 km.  

Täpsusta

  • Millal tekib õigus saada uusväärtuskindlustuse puhul hüvitist? Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi hüvitatakse kahju juhul kui sõiduki remondikulud ületavad 65% sõiduki esmamüügihinnast, teise kindlustusseltsi tingimuste järgi aga 50%.  
  • Kas on kindlaks määratud, millist remondifirmat tuleb kasutada? Reeglina on kindlustusseltsil õigus määrata ja kinnitada remondifirma, kus sõiduk remonditakse.
  • Kas võid ise asendussõiduki valida? Reeglina on kindlustusseltsil õigus öelda, millise asendussõiduki valik tuleb kõne alla.  
  • Kui kaua on sul võimalik kasutuskatkestuskindlustuse raames asendussõidukit kasutada? Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi hüvitatakse asendussõiduki kasutamine 15 päeva eest, teise kindlustusseltsi tingimuste järgi aga 30 päeva eest. Täpsusta üle ka omavastutus. Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi ei hüvitata asendussõiduki kasutamist esimese kolme päeva jooksul peale kindlustusjuhtumi toimumist, teise kindlustusseltsi tingimuste järgi aga esimesed neli päeva. 
Viimati uuendatud 6. september 2019