Kasulikud viited

Enne investeerimisega alustamist tuleb sul läbi teha kaks olulist etappi.

Analüüs

Selgitad välja oma eesmärgi – mille jaoks sa investeerid. Sellest omakorda tuleneb investeeringu kestvus. Küsi endalt:

Kui palju raha su majanduslik olukord võimaldab investeerida? Otsusta, kas soovid korraga investeerida teatud summa või teha seda näiteks igakuiselt?
Kui suuri riske sa soovid ja oled suuteline võtma? Mõtle läbi, kui palju oled valmis investeeritud raha kaotama, kas 0%, 10% või 30%?
Kui suurt tootlust sa oma investeeringutelt ootad? Määra eesmärk, selleks pane kirja reaalne number.
Kui kauaks oled valmis oma raha konkreetsete investeeringutega siduma?
Kas tahad ise investeerimisega tegeleda või sooviksid pigem, et professionaalid tegeleksid sellega sinu eest?

Info kogumine

Kui tead, mille jaoks, kui kauaks ja kui palju sa investeerida tahad ja saad, tutvu erinevate investeerimisvõimalustega.

Kui oled valmis rohkem riskima, tahad suuremat tootlust ja sul ei lähe investeeritavat raha lähema 3–5 aasta jooksul ilmtingimata vaja, võid kaaluda investeerimist väärtpaberitesse, näiteks aktsiatesse või investeerimisfondide osakutesse. Kui sulle on oluline, et investeeringu väärtus ajas ei kõiguks ning sul oleks vajadusel kohe võimalik oma raha kasutada, ei maksa aktsiaid või investeerimisfondide osakuid osta.

Elukindlustuse kaudu investeerimist (nii garanteeritud intressiga kui investeerimisriskiga) pakuvad nii pangad kui ka kindlustusseltsid.

Investeerimisfondide osakuid müüvad fondivalitsejad. Erinevate fondivalitsejate pakutavate investeerimisfondide osakuid saad osta pankade vahendusel, selleks tuleb sul pangas avada väärtpaberikonto. Tegevusloaga fondivalitsejate nimekirjaga saad tutvuda Finantsinspektsiooni lehel.

Täiendavasse kogumispensionisse ehk III sambasse saad investeerida kahel viisil: kas ostes III samba investeerimisfondi osakuid või sõlmides kindlustusseltsiga kogumispensioni lepingu. III samba pensionifondi osakute ostmiseks pead avama pensioniregistris (Pensionikeskus) pensionikonto, mida saab teha registri kontohalduriteks olevate pankade vahendusel. Kindlustuslepingu sõlmimisel pole vaja väärtpaberikontot avada.

Aktsiatega kaubeldakse väga paljudel maailma börsidel. Näiteks Balti väärtpaberibörsid kuuluvad maailma suurima börsikontserni NASDAQ OMX Group´i koosseisu. Aktsiaid saad osta pankade vahendusel, selleks tuleb sul pangas avada väärtpaberikonto.

Kasuta abi

Kasuta spetsialistide abi – enne investeeringu tegemist pakuvad pangad ja investeerimisühingud sulle nõustamist. Samuti korraldavad pangad investeerimisteemalisi seminare ja koolitusi ning infot leiab ka nende kodulehtedelt. Jälgi meediaväljaandeid ja investeerimisteemalisi foorumeid. Kõrvalasuvast kasulike viidete loetelust leiad linke investeerimist tutvustavatele materjalidele.

Investeerides pea silmas

Kui suurt kahju oled valmis kandma? Eeldatav kõrgem tootlus tähendab enamasti ka kõrgemat riski.
Millised tasud investeerimisega kaasnevad ja kui suured need on?
Kui oled mõne investeerimisviisi kasuks otsustanud, siis ära unusta regulaarselt jälgida, kuidas su investeeringul läheb ning vajadusel tee muudatusi!
Mis juhtub siis, kui soovid oma raha kasutada varem kui esialgu kavandatud? Kas saad oma raha kohe kätte ja kas see toob kaasa lisakulusid?

Oluline teada enne investeerimist

1. Tutvu investeerimisriskidega ning hinda ausalt oma riskitaluvust!

Reeglina on riskantsemate investeeringutega võimalik teenida suuremat tulu. Samas on seda suurem ka risk, et investeering võib osutuda kahjumlikuks. Näiteks aktsiatesse investeerimisel on oodatav tulu suurem, samas pead valmis olema ka selleks, et ühel päeval kukub su investeeringute väärtus näiteks veerandi võrra.

2. Hajuta investeeringuid!

Kasuta erinevaid investeerimisviise ning ära investeeri kogu oma raha ühe ettevõtte aktsiasse, sest ettevõte pankrotistumisel võid kogu oma varast ilma jääda.

3. Investeerimisel võid raha ka kaotada!

Investeeringute tootlus ei ole üldjuhul tagatud ning sa võid nii võita kui kaotada sõltuvalt oma investeeringute väärtuse tõusust või langusest. Ära tee oma valikut üksnes ajaloolise tootluse põhjal.

4. Mida keerukam instrument, seda ettevaatlikum tuleb olla!

Keerukamate finantsinstrumentidega kauplemine ja nendega kaasnevate riskide võtmine eeldab suuremaid teadmisi. Näiteks ei peaks sa investeerima tuletisinstrumentidesse (sh. optsioonid, futuurid), kui sa sellest midagi ei tea.

5. Lähtu instrumendi alusvarast!

Investeerimisfondi riskitaseme määrab lõpuks ikkagi see, millesse fondi vara investeeritakse ehk investeeringu alusvara. Sama puudutab ka näiteks investeerimisriskiga elukindlustust, investeerimisriskiga hoiust (investeerimishoiust) jmt. Ära lase oma tähelepanu kõrvale juhtida kõlavatel nimedel ja pealkirjadel.

6. Maksud

Uuri nii maksusoodustuste kui ka maksukohustuste kohta. Maksusoodustus on näiteks täiendavasse kogumispensioni ehk pensioni III sambasse investeerimisel. Investeeringutelt saadud tulu tulumaksustamise edasilükkamiseks on võimalik kasutada investeerimisel investeerimiskonto süsteemi.

7. Tehingukulud

Selgita välja, missuguste kulutustega on seotud üks või teine investeerimisvõimalus.

Väärtpaberikonto avamine

Selleks, et osta ja müüa aktsiaid ja investeerimisfondide osakuid, tuleb sul pangas avada väärtpaberikonto. Teise ja kolmanda samba pensionifondidesse investeerimiseks tuleb panga vahedusel avada pensioniregistris pensionikonto. Kui investeerid investeerimisriskiga elu- või pensionikindlustusse, ei ole väärtpaberikontot vaja.

Väärtpaberikonto avamise eelduseks on samas pangas avatud arvelduskonto, sest raha väärtpaberitehingute tegemiseks võetakse arvelduskontolt. Väärtpaberikontot saad avada internetipangas (kui sul on vastava pangaga internetipanga leping sõlmitud) või pangakontoris.

Väärtpaberikonto avamisel mõtle sellele, milliste riikide väärtpaberiturgudel on sul kavas tehinguid tegema hakata. Konto avamise ja sellel väärtpaberite hoidmise teenustasud on sõltuvad sellest, milliste riikide väärtpabereid ja kui suures väärtuses sa sellel hoiad. Näiteks väärtpaberikonto Balti börside väärtpaberitesse investeerimiseks on mitmetes pankades väikeinvestoritele tasuta.

Väärtpaberimaakleri teenus

Kui avad väärtpaberikonto, et hakata väärtpaberitega tehinguid tegema (ostma ja müüma), siis saad neid tehinguid teha väärtpaberimaakleri vahendusel. Selleks tuleb sul sõlmida maaklerteenuse leping.

Väärtpaberite ostmiseks või müümiseks võtab pank sinult vastu korralduse, mille saad teha näiteks internetipangas või telefoni teel. Seejärel täidab väärtpaberimaakler sinult saadud korralduse sinu huvides. Tehingu tegemise eest maksad väärtpaberimaaklerile kokkulepitud tasu. Kui tehingu täitmine pole mingil põhjusel võimalik – näiteks ei ole sinu soovitud tingimustel võimalik tehingut teha, siis maakler tühistab tehingu.

Väärtpaberimaakleri teenuse puhul on tegemist investeerimisteenusega, mille osutajal peab olema tegevusluba.

Väärtpaberikonto kulud

Väärtpaberikonto avamine. Osades pankades võetakse selle eest eraldi tasu, seejuures võivad olla EVK väärtpaberikonto ja nn pangasisese väärtpaberikonto avamine erineva hinnaga. Tasu suurus sõltub panga hinnakirjast.
Väärtpaberikonto hooldustasu. See on igakuine tasu, mille suurus sõltub panga hinnakirjast.

Vali panka, kus väärtpaberikonto avad!

Sa ei pea väärtpaberikontot avama samas pangas, kus igapäevaselt arveldad.
Esiteks on konto avamise ja muud tehingutasud pankades erineva suurusega ning teiseks pead vaatama ka seda, kas pank pakub tehingute tegemise võimalust just nendel väärtpaberiturgudel, mis sulle huvi pakuvad.
Kui avad väärtpaberikonto pangas, kus sa seni pole igapäevaselt arveldanud, pead samas pangas ka arvelduskonto avama, sest arvelduskontolt võetakse raha sinu väärtpaberitehingute tegemiseks.

Kuidas alustada investeerimist?