Tähelepanekud seoses vabatahtliku kindlustuslepinguga

Vabatahtlikku kindlustuslepingut sõlmides on oluline tutvuda lepingutingimustega ja seal olevate välistustega. Teatud olukordades tekib kindlustusseltsil õigus hüvitist vähendada või sellest keelduda.

Kuivõrd vabatahtliku kindlustuse puhul määratakse omavaheline kindlustussuhe kindlustuslepinguga, tuleb erilist tähelepanu pöörata just sellele, millised on välistused ehk olukorrad, mil kindlustusseltsil tekib õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda.

Vabatahtliku kindlustuse puhul ei tulene kindlustuslepingu sõlmimise kohustus seadusest ning lepingu sõlmimise eelduseks on inimese enda huvi kaitsta ennast ettenägematutest ja ootamatutest sündmustest tulenevate kahjulike tagajärgede eest. Vabatahtlik kindlustus on näiteks reisikindlustus, õnnetusjuhtumi kindlustus, kodukindlustus ja kaskokindlustus.

Kindlustustingimustes on kirjas kogu kindlustuslepingu kohta käiv informatsioon - kindlustuslepingu mõisted ja sisu, muuhulgas ka see, mida peetakse kindlustusjuhtumiks, mille toimumise korral tekib kindlustusandjal kohustus kindlustusvõtjale tekkinud kahjusid hüvitada ning millised on välistused, mis annavad aluse kindlustushüvitise maksmisest keelduda.

Kindlustusseltside sama nimega toodete tingimused võivad erineda

Kuivõrd vabatahtliku kindlustuse puhul määratakse omavaheline kindlustussuhe kindlustuslepinguga, tuleb erilist tähelepanu pöörata just sellele, millised on välistused ehk olukorrad, mil kindlustusseltsil tekib õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda. Välistused on kirjeldatud kindlustuslepingu tingimustes. Reisikindlustuse puhul võivad välistusteks olla näiteks sõjalised sündmused, terrorism, streik, riigipööre, loodusõnnetus või ka epideemia. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu sellele, et kindlustusseltside tingimused on erinevad, seda isegi hoolimata sellest, et pakutav toode võib kanda erinevates seltsides sama nime. Erinevate kindlustusseltside lepingutingimused pakuvad erinevas ulatuses kindlustusjuhtumiks tunnistatavaid sündmusi.

Kui sul on tekkinud probleem mõne kindlustusteenusega, näiteks reisikindlustusega, siis pöördu selgituse saamiseks esimeses järjekorras oma kindlustusandja poole. Kui sõlmisid kindlustuslepingu kindlustusmaakleri või kindlustusagendi vahendusel, võid probleemi lahendamiseks pöörduda ka tehingut vahendanud maakleri või agendi poole.

Juhul, kui sul ei õnnestu oma probleemile kindlustusandjaga lahendust leida, võid pöörduda järgmiste organite poole:

  1. Kindlustusandaja tegevusega mittenõustumise korral on sul õigus oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks pöörduda kohtusse, kelle pädevuses on selliste vaidluste lahendamine. Seejuures on oluline, et Finantsinspektsioonile esitatud kaebus ei peata kohtusse hagi esitamisega seonduvaid tähtaegasid. Lisainformatsioon kohtusse hagi esitamiseks on kättesaadav veebilehel www.kohus.ee.
  2. Kindlustusalase vaidluse lahendamiseks kohtuväliselt on võimalus lisaks pöörduda Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Täiendav informatsioon on kättesaadav Eesti Kindlustusseltside Liidu veebilehel www.eksl.ee.
  3. Ühtlasi on võimalus pöörduda ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole, kelle üheks ülesandeks on kaitsta tarbijate õigusi ja huve juhindudes tarbijakaitseseadusest ning teistest õigusaktidest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nõustab muu hulgas tarbijat ning ameti juures asuv tarbijavaidluste komisjon lahendab tarbija ja kaupleja vahel tekkinud vaidlusi. Täiendav teave on kättesaadav veebilehtedel www.ttja.ee ja www.komisjon.ee.
Viimati uuendatud 8. aprill 2020