Krüptovara on uus, alles 2010ndatel aastatel populaarust koguma hakanud varaklass. Kõige tuntum krüptovara on Bitcoin, ent neid varasid on palju rohkem.
Laialt defineerides võib krüptovaraks nimetada kõiki finantsinstrumente, mis esinevad digitaalsetes keskkondades krüptograafilisel kujul. See tähendab: selle vara olemasolu ja turvaomadused on tagatud matemaatiliste algoritmite kaudu.
Kõige tuntum krüptograafiarakendus, mida krüptovarade loomiseks kasutatakse, on plokiahel (ingl k blockchain) – järjestikustest andmeplokkidest koosnev andmestruktuur, mis esitab mingil kokkulepitud viisil kodeeritud arvestusraamatut (ledger), kus registreeritakse sündmusi, millel võib olla informatiivne, äriline või õiguslik tähendus.
Plokiahel on hajutatud andmebaas, mille koopiat hoitakse korraga hulgas arvutites üle maailma. Kui traditsioonilise andmebaasi usaldamise eeldus on andebaasi pidaja (ettevõtte, riigi vm) usaldamine (usk, et ta ühepoolselt kannet ei muuda), siis usaldus plokiahela vastu põhineb tema matemaatilisel alusprotokollil ja hajutatud kontrollil ta üle: plokiahelasse juba sisestatud info ei ole üldjuhul tagantjärele muudetav ning uue info lisamine eeldab kõigi asjasse puutuvate osapoolte nõusolekut.
Krüptovaradesse investeerimiseks ei pea alati mõistma nende infotehnoloogilisi peensusi. Vajadus selle järele sõltub kasutatavast platvormist. Populaarsematesse krüptovaradesse investeerimist vahendavad nüüdseks ka mõned finantsinspektsiooni järelvalve all olevad ettevõtted.
Tasub meeles pidada, et erinevalt enamusest teistest finantsvaradest olid krüptovarad 2022. aasta alguse seisuga endiselt investeerimise „metsik lääs“ – nendega seotud õigused ja kohustused on seadustega suures osas reguleerimata ning alati pole isegi selge, millise riigi jurisdiktsiooni alla nad kuuluvad.
Krüptovaradele on iseloomulikud suured hinnakõikumised – nende väärtus võib ühe päevaga muutuda mitukümmend protsenti või rohkem. Sarnaselt teistele finantsvaradele pole ka krüptovarde väärtuse säilimine ega kasv kindel.