Investeerimisriskid

Investeerimise rusikareegel ütleb, et suurema tulususega käib tavaliselt kaasas kõrgem risk. Pane tähele, et kui sulle lubatakse kõrget tootlust madala või olematu riskiga, peaks see tegema ettevaatlikuks, sest üsna tõenäoliselt on tegemist pettusega. 

Mida suurem oodatav tootlus, seda suurem risk

Ära pane kõiki mune ühte korvi

Riske saad vähendada, kui hajutad oma investeeringuid mitmete erinevate instrumentide vahel, samuti erinevate majandussektorite ja riikide vahel. Oluline on ka investeeringu hajutatus ajas ning arusaamine, et pikaajalisel investeerimisel töötab aeg sinu kasuks.

• Erinevad instrumendid. See tähendab, et kogu raha ei maksa panna ühe ettevõtte aktsiasse ega ühte investeerimisfondi. Kui investeeritavad summad pole suured, tasub teada, et investeerimisfondis on risk rohkem hajutatud, sest investeerimisfond koosneb mitmete ettevõtete aktsiatest ja/või erinevatest võlakirjadest.  
• Erinevad majandussektorid ja riigid. Kui ostad mitme ettevõtte aktsiad, võiks need valida erinevatest sektoritest – see tähendab, et ei maksa kogu raha panna näiteks nelja ehitusettevõtte aktsiatesse. Portfelli võiks hajutada ka geograafiliselt, et kõik või enamus investeeringuid ei oleks ühte piirkonda.
• Ajas hajutamine. Investeerimisriski vähendamiseks on mõistlik investeeringuid ka ajas hajutada. See tähendab, et korraga kogu investeerimiseks mõeldud summa investeerimise asemel võiks osta väärtpabereid järk-järgult. Sellega saad vältida olukorda, kus oled ostu ajastanud näiteks turu tippu ja edaspidi hakkab hind pikaajaliselt langema.

Peamised investeerimisega seotud riskid

• Emitendirisk. Emitendirisk on seotud ettevõtte majandustegevust mõjutavate asjaoludega nagu näiteks tarbijate eelistuste muutumine, kvalifitseeritud juhtkonna lahkumine, ettevõtte pankrot jne. Kõik need asjaolud mõjutavad oluliselt konkreetse aktsia või investeerimisfondi vara hulka kuuluva väärtpaberi hinna kujunemist.
  Võlakirjaemitendiga kaasneb krediidirisk, mis realiseerub, kui emitent ei suuda tagada võlakirjade väljastamisega endale võetud kohustusi.
• Õiguslik ja poliitiline risk. Õiguslik risk tuleneb muutuda võivatest õigusaktidest, mille tõttu võib ühe või teise investeeringu tasuvus väheneda. Kõige olulisem risk on võimalikud maksuseaduste muudatused. Samuti investeerimispiirangute muutmine investeerimisfondide seaduses. 
  Poliitilise riskiga peab arvestama investeerimisel poliitiliselt ebastabiilsesse piirkonda.
• Tururisk. Majanduskriisid ja börsikrahhid võivad mõjutada kõiki maailma erinevaid turge. See väljendub näiteks investorite üldises pessimistlikus meelestatuses. Ettevõtte edu või ebaedu ei sõltu sel juhul konkreetse firma tegevusest.
• Likviidsusrisk. Väiksemate firmade väärtpaberite ost või müük võib olla palju raskem võrreldes tuntud ettevõtete börsil kaubeldavate aktsiatega. Põhjuseks võib olla näiteks tehingust huvitatud vastaspoole puudumine, mis teeb omakorda investeeringu realiseerimise keerukaks. Siin tuleb tõenäoliselt arvestada võimaliku väärtpaberi hinna langusega. 
  Likviidsusrisk väljendub väärtpaberi ostul või müügil olulise hinna muutusega. 
  Investor peab selle riskiga arvestama, kui ta tahab kiiresti oma investeeringu realiseerida.
• Intressirisk. Investeeringute väärtust mõjutab intressimäärade muutumine turul.
  Kui intressimäärad langevad, siis varem emiteeritud võlakirjade hinnad tõusevad ja vastupidi. Intressimäärade muutumise risk esineb võlakohustust tõendavate väärtpaberite – võlakirjade ja kommertspaberite puhul.
• Valuutarisk. Investeeringu väärtus sõltub valuutakursside liikumisest. Investeeringute realiseerimisel võivad valuutade konverteerimisel tekkida lisakulutused.