Hoiustamine hoiu-laenuühistutes

Ajal, mil pangahoiuste intressid on madalad, otsib hoiustaja/investor aina rohkem alternatiivseid võimalusi oma raha tulusamaks hoiustamiseks.

Mis on vahet, kas hoiustad raha pangas või hoiu-laenuühistus?

Pank on finantsasutus, kellel ainsana on võimalik võtta vastu raha hoiustamiseks avalikkuselt piiramatult. Panga suhtes kehtivad ranged kapitali- ja tegevusnõuded, mille üle teostab järelevalvet riiklik järelevalveasutus – Finantsinspektsioon (oluliste pankade puhul ka Euroopa Keskpank). Panga hoiused on tagatud 100 000 euro suuruses summas riikliku Tagatisfondiga. Kusjuures teises Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud pankade piiriülesele tegevusele ja nende filiaalide tegevusele rakendub vastava riigi hoiuse tagatuse skeem. Täiendavat informatsiooni leiad Tagatisfondi lehelt.  

Hoiu-laenuühistu tegevus põhineb selle liikmelisusel, nt tegutseb see teatud piirkonnas; töö-, teenistus- või kutsealasel põhimõttel; ühiste majanduslike huvide põhimõttel. Hoiu-laenuühistu võib raha hoiustamiseks võtta üksnes oma liikmetelt. Hoiu-laenuühistute üle Finantsinspektsioon järelevalvet ei teosta; samuti ei ole hoiu-laenuühistute hoiuseid tagatud riikliku Tagatisfondiga. Hoiu-laenuühistu võib pakkuda pangast kõrgemat intressi, kuid see tähendab ka suuremat riski.

Hoiuse avamine

Pangas hoiustamiseks peab sul olema arvelduskonto, mille avamine on reeglina tasuta. Hoiustama ei pea niisiis samas pangas, kus sa igapäevaselt arveldad, vaid võid hoiuse avada ka mõnes teises pangas.

Hoiu-laenuühistus hoiustamiseks pead astuma selle liikmeks ning tasuma sisseastumismaksu ning osamaksu. Nende suurus sõltub konkreetse hoiu-laenuühistu tingimustest.

Intress

Panga ja hoiu-laenuühistute intressid ei ole üheselt võrreldavad, kuna tegemist on väga erineva tootega. Selleks tuleb tarbijal oma otsust kaaluda, kas oodatav tulu ja risk on tema jaoks tasakaalus. Tuleb arvestada, et kui näiteks hoiu-laenuühistu intress ka ületab panga oma, siis sellise hoiuse garanteeritus on samal ajal täiesti erinev. Panga hoius on garanteeritud riikliku Tagatisfondiga, hoiu-laenuühistu oma mitte. Hoiu-laenuühistu pankroti korral on oht kaotada kogu hoiustatud raha.

Tulumaks

Nii pangas kui hoiu-laenuühistus hoiustades tuleb intressitulult maksta tulumaksu, mille peab kinni vastavalt kas pank või hoiu-laenuühistu. Klient ise täiendavalt midagi tegema ega Maksu- ja Tolliametile esitama ei pea.

Hoiuste tagatus

Pangas on eraisikutest hoiustajate raha panga pankroti korral tagatud Tagatisfondi hoiuste tagamise skeemiga kuni 100 000 euro ulatuses ühe hoiustaja kohta ühes pangas. Hoiu-laenuühistutes olevatele hoiustele Tagatisfondi hoiuste tagamise skeem ei laiene. Viies hoiu-laenuühistus on hoiused tagatud nende endi moodustatud SA Hoiuste Tagamise Fond poolt kuni 20 000 euro ulatuses.

Mille poolest pank ja hoiu-laenuühistu veel erinevad?

Kui hoiu-laenuühistu pakub ka makseteenuseid, siis selleks on tal vajalik eraldi tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. Makseteenuseid võivad hoiu-laenuühistud pakkuda ka ühistu liikmeks mitteolevatele isikutele. Millised hoiu-laenuühistud omavad makseasutuse tegevusluba, saab kontrollida Finantsinspektsiooni kodulehelt.

Hoiu-laenuühistute tegevust reguleerib ennekõike hoiu-laenuühistu seadus, mis on kättesaadav Riigi Teatajas. Teavet hoiu-laenuühistute tegevuse kohta leiab Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu veebilehelt.

Viimati uuendatud 1. märts 2022