Korduma kippuvad küsimused (KKK) võlgade kohta

Allolevad küsimused ja vastused on loodud selleks, et aidata võlgnikel paremini mõista oma õigusi, kohustusi ning võimalusi keerulises majanduslikus olukorras. Küsimused koguti kokku enne Finantsinspektsiooni korraldatud võlanõustajate seminari neilt, kes võlgnikega igapäevaselt kokku puutuvad. Vastused on koostatud koos kogenud võlanõustajate ja kohtutäituritega, et need oleksid nii õiguspärased kui ka praktilised.

VÕLGADEST VABANEMINE

Küsimusi võlgade tekkimise ja neist vabanemise kohta.

Kuidas vabaneda võlgadest või neid vähendada?

Võlgadest on võimalik arukalt tegutsedes vabaneda. Kui laenumaksetega tekib probleeme, siis tuleks võimalikult kiiresti laenuandjaga ühendust võtta, et otsida koos lahendusi. Nii on võimalikud kulutused tulevikus väiksemad. Kõige tähtsam on analüüsida olukorda ning koostada eelarve, et selgitada välja oma tegelik rahaline olukord. Vajadusel tuleb piirata oma kulutusi ning otsida lahendusi koos laenuandja või ettevõttega, kellele võlgu ollakse.

Kui tundub, et kohustused hakkavad käima üle jõu või on nende kasv arusaamatu, siis on soovitatav võtta ühendust kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnaga ja taotleda võlanõustamise teenusele pääsemist. Võlanõustamise teenust pakub töötutele või koondatutele ka Töötukassa (https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toootsingud/psuhholoogiline-vola-ja-soltuvusnoustamine). Samuti on võimalik võlanõustajatega otse ühendust võtta. Võlanõustaja aitab kaardistada olukorra, selgitada välja probleemid ja pakkuda lahendusi, kuidas vähenenud sissetulekutega hakkama saada.

Loe täpsemalt Finantsinspektsiooni tarbijaveebist minuraha.ee: Makseraskustes käitumine: 10 soovitust tegutsemiseks.

Millest alustada, kui mul on mitu erinevat võlga?

Esmalt tuleks panna kirja oma tulud ja kulud ning selgitada välja tegelik rahaline olukord. Seejärel tuleks oma olukorda analüüsida ning enda jaoks selgeks mõelda, mis on makseraskuste tekkimise põhjus ning kas makseraskused on lühiajalised või mitte. Koos laenuandja või ettevõttega, kellele olete võlgu jäänud, saab otsida lahendusi – selgitada oma olukorda, rääkida täpsemalt, miks on tekkinud raskused tagasimaksmisega (lapse sünd, töökaotus, haigestumine jms) ning küsida nõu ja soovitusi, kas ja kuidas laenuandja saaks teid aidata. Vajadusel tasuks otsida abi lähedastelt ja pöörduda võlanõustaja poole. Kui võlanõue Teie vastu on esitatud kohtusse ja kohus küsib teilt seisukohta, siis tuleb seisukoht kindlasti esitada ja kohtu taotlust mitte eirata. Kui kohus teeb lahendi nii, et teie ei ole enda seisukohta esitanud, siis hiljem näiteks täitemenetluses ei ole võimalik kohtulahendit ega nõuet vaidlustada.

Loe täpsemalt Finantsinspektsiooni tarbijaveebist minuraha.ee: Makseraskustes käitumine: 10 soovitust tegutsemiseks

Kuidas pääseda võlanõustaja juurde?

Igal kohalikul omavalitsusel on kohustus suunata võlgadega või alles majandusraskustesse sattuv inimene võlanõustaja juurde. Selleks tuleb pöörduda oma linna/valla sotsiaaltöötaja poole. Võlanõustaja saab aidata kõikide rahaga seotud probleemide korral.

Loe täpsemalt Finantsinspektsiooni tarbijaveebist minuraha.ee: Võlanõustaja juurde saamiseks on peamiselt kolm võimalust

Kuidas teada saada, kellele ma võlgu olen ja kellelt olen laenu võtnud? 

Esmalt tuleks ise oma võlad meelde tuletada ja uurida konto väljavõtte kaudu raha liikumisi. Teine võimalus on oma võlgadel silma peal hoida maksehäireregistrites. Minucreditinfo.ee ja taust.ee lehtedel saab ülevaate enda kohta maksehäireregistris registreeritud ootel, vaidlustatud, kehtivatest ning lõpetatud maksehäiretest. Tasumata võlgnevuste korral tasub kindlasti arvestada ka võlausaldaja saadetud teavituste või maksehäire teatisel toodud infoga. 

Konkreetse laenuvõla kohta saab infot küsida laenuandja käest. Täitemenetluste kohta saab infot kohtutäiturilt. Juhul, kui ei ole teada, milline kohtutäitur konkreetse täitemenetlusega tegeleb, siis on võimalik seda vaadata riigiportaalist eesti.ee või küsida Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast.

Kui vajate abi oma rahalise olukorra väljaselgitamiseks või võlgadega toimetulekuks, saab pöörduda võlanõustaja poole. Seda võiks teha juba siis, kui makseraskused alles hakkavad tekkima või kui elus juhtub sündmus, mille tagajärjel väheneb või kaob sissetulek ning oleks vaja oma kulud ja tulud üle vaadata. Selleks tuleks ühendust võtta kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnaga ja taotleda võlanõustamise teenusele pääsemist. Võlanõustamise teenust pakub töötutele või koondatutele ka Töötukassa (https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toootsingud/psuhholoogiline-vola-ja-soltuvusnoustamine). Samuti on võimalik võlanõustajatega otse ühendust võtta. Võlanõustaja aitab kaardistada olukorra, selgitada välja probleemid ja pakkuda lahendusi, kuidas vähenenud sissetulekutega hakkama saada.

Kas võlad aeguvad? 

Võlgade aegumistähtajad on reeglina kolmest aastast kuni kahekümne aastani. Silmas tuleb pidada, et nõuete täitmise aegumise puhul on aegumise tähtajad ja aegumise kohaldamise kord erinevate täitedokumentide lõikes erinev. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, kas aegumist arvestatakse otsuse jõustumisest või selle täitmisele esitamisest. Samuti võib esineda muid aegumise asjaolusid, mis aegumise katkestavad või peatavad. Kui soovite teada, millal teie võlg võib aeguda, on kõige mõistlikum võtta ühendust võlanõustajaga. 

Täpsemalt saab võlgade aegumise kohta lugeda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast.

Kuidas maksta eluasemekulusid, kui palgast jääb nii vähe alles? 

See on mõistagi keeruline olukord. Kui eluasemekulud (üür, kommunaalteenused, kodulaenu makse jne) moodustavad enamiku sissetulekust, siis tasuks kaaluda toimetulekutoetust, mida on õigus saada inimesel või perel, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekutoetuse taotlemine käib kohaliku omavalitsuse kaudu ja selle arvutamisel vaadatakse leibkonna sissetulekut.

Kui laenu tagasimaksmisega tekib raskusi, siis tuleks ühendust võtta pangaga ja uurida teisi võimalusi laenu tagasimaksmiseks. Pank võib pakkuda näiteks põhiosa maksepuhkust, täielikku maksepuhkust või lepingu tähtaja pikendamist.

Lisaks tasub kaaluda võimalust, kas oleks kulude vähendamiseks ehk võimalik ajutiselt kolida väiksemale elamispinnale, odavamasse piirkonda või kellegagi elamist jagada. Ka lisatöö otsimine võib aidata – juba 50-100 eurot lisatulu kuus parandab oluliselt olukorda.

Miks ja kuidas võlad kasvavad?

Võlgade kasvamise taga võivad olla intressid, viivised ja lisatasud. Laenuga kaasneb intressimäär ja kui laenumakset õigeaegselt ei tasuta, tekivad viivised, mis omakorda süvendavad võlgu elamist. Kui võlad jõuavad inkassosse või kohtusse, lisanduvad muu hulgas inkassotasud, kohtukulud ja kohtutäituritasud. Kui vanade laenude katteks võetakse uusi laene, läheb veerema lumepall, mida on raske peatada. Võlgu elamist võib soodustada ka pidev hindade tõus või euribori kasv, mis tähendab samuti laenude kallinemist.

Võlaprobleemide korral ja ka juba ennetavalt tasub pöörduda võlanõustaja poole, kes aitab leida lahendusi, kuidas mitte sattuda üle jõu käivatesse võlgadesse või kuidas olemasolevad võlad tasuda. Võlanõustaja saab aidata maksegraafikute koostamisel, maksepuhkuse taotlemisel, kokkulepete sõlmimisel jmt.

 

INKASSO JA VÕLGADE SISSENÕUDMINE

Küsimusi inkassosse antud võlgade kohta.

Kuidas toimida olukorras, kus inkassofirma nõuab põhjendamatu või aegunud võla tasumist?

Kui on alust arvata, et tegemist on põhjendamatu või aegunud nõudega, tasub see kindlasti vaidlustada ning reageerida sellele kohe. Aegumisele tuginedes lugege enne vaidlustamist üle ettevõttega sõlmitud leping ja veenduge, et teil on nõude aegumisele viitamiseks ka alust (kui te ei leia lepingut, küsige lepingu koopiat ettevõtjalt); saatke ettevõttele (kui nõue tuli läbi inkasso, siis inkassofirmale) kirjalik vastulause; teadke, et ettevõtja on vastulause saamisel kohustatud tõendama võlgnevuse olemasolu ja ka seda, et on teid varem mõistliku aja jooksul võlgnevusest teavitanud.

Rohkem saab lugeda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) veebilehelt.

Milline on täitemenetluste olemus, protsessid ja lõpetamine?

Täitemenetlus on seaduslik protsess, mille käigus täidetakse kohtulahend, kohtutäiturile antud täitmismäärus või muu täitmisele pööratav dokument. Täitemenetlus on reguleeritud Eesti Vabariigi seadustega, eriti täitemenetluse seadustikuga, mis on kättesaadav Riigi Teataja kodulehel.

Täitemenetlus algab siis, kui sissenõudja esitab kohtutäiturile õigustatud täitmisavalduse koos täitedokumendiga. Pärast seda toimetab kohtutäitur täitedokumendi võlgnikule kätte koos täitmisteatega. Kui võlgnik täitedokumenti vabatahtlikuks täitmiseks antud aja jooksul ei täida, teeb kohtutäitur mitmeid täitetoiminguid, nagu võlgniku vara arestimine ja müük nõude täitmiseks.

Täitemenetluse käigus on oluline tähelepanu pöörata täitekuludele, nagu kohtutäituri tasud ja menetluskulud (näiteks dokumendi kättetoimetamise, aga ka näiteks vara kättesaamise eest).

Täitemenetluse seadustik sätestab täpsemalt täitemenetluse erinevad etapid ja nõuded, mida kohtutäitur ja võlgnik peab täitemenetluse käigus järgima. 

Pikemalt saab täitemenetluse kohta lugeda õigusabi.ee ja juristaitab.ee veebilehelt.

 

KOHTUTÄITUR JA TÄITEMENETLUS

Küsimusi täitemenetluse kohta.

Mida teha kohtutäiturilt saabunud kirjaga?

Kui saate kohtutäiturilt kirja, siis kõige olulisem on seda mitte ignoreerida. Tegutseda tuleb kiirelt ja mitte eirata nõuet, vältimaks näiteks vara aresti, pangakonto arestimist vms. Lugege kiri rahulikult läbi ja vajadusel konsulteerige kohtutäituriga, kuidas edasi tegutseda. 

Kui sissenõuet ei ole võimalik vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul tasuda ja kaasneb pangakonto arestimise oht, tuleb kohtutäiturile esitada avaldus näitamaks ära, millisele pangakontole soovitakse jätta arestivaba miinimum ning tõendada täitemenetluse seadustiku § 131 loetletud sissetulekuid, mida ei ole lubatud arestida. 

Mille alusel ja mis tingimustel seab kohtutäitur võlgniku varale aresti? 

Kohtutäitur seab võlgniku varale aresti, kui võlgnik ei ole täitmisele esitatud nõuet vabatahtliku tasumise aja jooksul täielikult täitnud.

Täitemenetluse kohta saab lähemalt lugeda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast.

Kuidas kohtutäiturile nõude täitmise aegumisavaldust esitada? 

Nõude täitmise aegumise avalduse leiab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt: Dokumentide ja avalduste vormid

Avalduse läbivaatamise eest tuleb tasuda kohtutäiturile, kellele avaldus esitatakse, kohtutäituri tasu 15 eurot, millele lisandub käibemaks. Avaldust võib aidata täita võlanõustaja.

Millisest võlgniku sissetulekust ei tohi kohtutäitur kinni pidada? 

Kohtutäitur ei tohi sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele:

  • riiklikud peretoetused;
  • puudega inimese sotsiaaltoetus;
  • sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;
  • Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks;
  • rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;
  • riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;
  • vanglast vabanemise toetus;
  • okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus.

Teatud juhtudel, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib kohtutäitur pöörata sissenõude kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstavale hüvitisele, välja arvatud hüvitisele kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitisele, aga ka töövõimetoetusele, kuriteoohvri hüvitisele ja seadusel põhinevale elatisele.

Ülaltoodu tähendab, et kohtutäitur ei tohi saata võlgniku sissetuleku arestimisakti Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale või muule asutusele kes teeb loetelus esitatud väljamakseid. Kui väljamakse tehakse võlgniku pangakontole, siis võib pank kanda selle raha kohtutäiturile pangakontole seatud aresti täitmiseks, kui arestitingimused seda ette näevad. Oluline on silmas pidada, et kohtutäitur ei näe võlgniku arvelduskontole laekunud raha päritolu, seega kui mõni eelnimetatud summadest on kohtutäituri poolt siiski arestitud, tuleks võtta kohe ühendust kohtutäituriga, taotleda raha tagastamist ning esitada talle vastavad tõendid.

Sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid. 

Töötasu arestimise skeemi leiab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt.

Kui palju sissetulekust peab seaduse järgi võlgnikule kätte jääma?

Sissetulekuks loetakse täitemenetluse seadustiku § 130 lg 11 alusel eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. 

Õiguslikud alused võlgniku sissetuleku arestimiseks sätestab täitemenetluse seadustiku § 132, Üldiselt ei arestita võlgniku sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 2025. aastal on töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 886 eurot kuus. Seadus sätestab ka erandid, millistel juhtudel võib kohtutäitur arestida ka alampalgamäärast madalamaks jääva sissetulekuosa või jätab arestivabaks täiendava sissetulekuosa, näiteks alampalgast ühe kolmandiku iga ülalpeetava kohta.

Millistel tingimustel võib kohtutäitur võlgniku pangakonto arestida? 

Kohtutäitur peab tegema täitetoiminguid, et rahuldada sissenõudja esitatud nõue. Täitemenetluse seadustiku alusel ei kuulu võlgniku kontol olev summa arestimisele ühe miinimumpalga ulatuses ühes kuus ning lisanduvalt täiendav osa võlgniku iga ülalpeetava kohta. Andmed ülalpeetavate olemasolu kohta esitab võlgnik koos tõenditega kohtutäiturile.

Seaduse järgi kohustub kohtutäitur edastama arestimisakti võlgnikule viivitamata pärast krediidiasutuselt informatsiooni saamist konto arestimise kohta. 

Teie pangakonto ja sissetulekud vabastatakse aresti alt täitemenetluse lõppemisel.

Kuidas saada pangakonto arestist vabaks? 

Täitemenetluse seadustiku järgi vabastatakse võlgniku konto arestist viivitamata pärast seda, kui võlgnik on nõude täitnud. Kohtutäitur esitab kohe peale võlgniku nõude täitmist krediidiasutusele konto arestist vabastamise korralduse. 

Kohtutäitur vabastab võlgniku pangakonto arestist ka juhul, kui võlgnik on sõlminud maksegraafiku nõusolekul sissenõudjaga ning ka täidab seda graafikut. Kui võlgniku pangakonto on arestitud mitmes täiteasjas, siis vabastatakse pangakonto vaid juhul, kui kohtutäituritele on esitatud vastavad avaldused.

Krediidiasutus ei või avada kontot võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidiasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimise akt.

Kas ja kuidas ma saan kohtutäituriga sõlmida maksegraafiku? 

Kohtutäiturile on võimalik esitada avaldus võlgnevuse osade kaupa tasumiseks. Maksegraafiku avaldusega koos tuleb esitada ka pangakontode väljavõte viimase kuue kuu kohta. Maksegraafiku avaldust täites ning tagasimakse summat märkides tuleb lähtuda enda reaalsest maksevõimest ning olla kindel, et iga kuu on võimalik märgitud summa tasuda. 

Millal on kohtutäituril õigus müüki panna minu eluase?

Kohtutäitur peab kasutama kõiki seadusega lubatud meetmeid, et tagada sissenõudja esitatud nõude täitmine. Selleks võib kohtutäitur ka võlgniku vara arestida ja müüa. Peale arestimist alustatakse sundmüüki ehk kuulutatakse välja enampakkumine varale, mille kohtutäitur on arestinud. Arestitud vallas- ja kinnisasjad müüb kohtutäitur reeglina avalikul elektroonilisel enampakkumisel.

Kohtutäituril on kohustus teha oma tööd seaduslikult ja ausalt. Kohtutäituril on ka kohustus tagada võlgniku õiguste kaitse. Ta peab tagama, et võlgniku vara arestimine ei ole ebaproportsionaalne ning tema tegevus ei kahjusta võlgniku tervist, turvalisust ega heaolu.

Täitemenetluse kohta saab täpsemalt lugeda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast.

Kas ma saan kohtutäituri müüki pandud korteri ise ära osta?

Jah, enampakkumisel võivad kaasa pakkuda ka võlgnik ja sissenõudja. Kui ostjaks on võlgnik, tuleb kogu ostuhind tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval.

Kui võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on võlgnikul õigus sissenõudja nõue (juhul, kui võlgnik peab tasuma täitedokumendi kohaselt ka viiviseid, siis ka viivised) rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumise ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest.

Kui minu üüritav korter on müügis, kas ma pean välja kolima või leitakse uus omanik, kes on nõus edasi üürima?

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lg 1 kohaselt lähevad üüritud kinnisasja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Ehk kui üürnik juba kasutab üüriobjekti ja maksab selle kasutamise eest tasu, siis läheb üürileping uuele omanikule üle ning üürniku jaoks midagi ei muutu.

VÕS § 323 lg 1 sätestab, et üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul VÕS §-s 312 lg 1 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Kinnisasja võõrandamine iseenesest ei anna alust üürilepingut lõpetada. 

Kuigi üürilepingu erakorraline ülesütlemine uue omaniku poolt VÕS § 323 lg 1 järgi ei ole lepingu rikkumine, siis võib see tuua endaga kaasa üürniku õiguse nõuda eelmiselt üürileandjalt ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist, kui uus omanik ütleb lepingu üles enne tähtaega. 

Mida teha, et tööle minnes kohtutäitur kogu minu palka ära ei võtaks?

Kohtutäiturile tuleb esitada avaldus oma sissetulekute ja ülalpeetavate kohta. Täitemenetluse seadustiku alusel ei kuulu võlgniku kontol olev summa arestimisele ühe miinimumpalga ulatuses ühes kuus ning lisanduvalt täiendav kolmandik miinimumpalgast võlgniku iga ülalpeetava kohta.

Avaldus tuleb esitada ka siis, kui lähete tööle pärast mitmekuist pausi, st teie pangakonto on kohtutäitur arestinud vaid Teile makstavate toetuste olemasolu arvestades ning tekib vajadus pangakontole seatud arestitingimuste muutmiseks (arestivabastuse suurendamiseks). 

Võlgniku sissetuleku arestimise skeemi ja võlgniku sissetuleku arestimise skeemi elatisnõude korral leiab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt.

Mida teha väga vanade võlgadega ehk aegunud nõuetega?

Teie vastu esitatud nõuete alusel alustatud täitemenetlustest saate ülevaate portaalist www.eesti.ee (ei avaldata täitemenetluse alustamise täpset kuupäeva) või saates digiallkirjastatud päringu aadressile [email protected] (saab teada täitemenetluse alustamise täpse kuupäeva). Täiteasja alustamise alguse saab teada toimiku numbri keskmise osa järgi. Kahe kaldkriipsu vahel olev aastaarv näitab alati aastat, millal on täiteasi alustatud. Täpsemad andmed on täitemenetluse kohta avaldatud kohtutäituri väljastatud ja võlgnikule kättetoimetatud või saadetud dokumentidel (täitmisteade, arestimisaktid jm).

Kui võlgnik soovib, et täitemenetlus lõpetataks nõude täitmise aegumise tõttu, siis võib pöörduda avaldusega asja menetleva kohtutäituri juurde. Vajaliku vormi leiate SIIT. Kui sedakaudu võlausaldaja ei ole nõus aegumisega, siis saab pöörduda ka otse maakohtusse. 

Täpsemalt saab võlgade aegumise kohta lugeda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt.

Mida teha, kui teine lapsevanem on kohtule esitanud hagiavalduse elatise osas?

Vanematel on kohustus ülal pidada oma alaealist last. Samuti tuleb ülal pidada last, kes kuni 21-aastaseks saamiseni omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Seejärel ülalpidamiskohustus reeglina lõpeb. Seega on lapse õigus ja vanema kohustus maksta lapsele elatist siis, kui vanem ei ela oma lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Kui aga lapse vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda seaduses sätestatud ulatuses, on võimalik lapsele taotleda riigipoolset elatisabi. Elatisabi koosneb kohtumenetlus-, täitemenetlus- ja pankrotimenetlusaegsest elatisabist.

Millistest kohustustest vabastatakse mind kohustustest vabastamise menetluse tulemusel?

Kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe aga lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus.

Kohustustest vabastamise menetluse kohta saab pikemalt lugeda juristaitab.ee veebilehelt.

Mida teha, kui kõikide laenukohustuste tasumiseks ei jätku raha?

Kui Teil ei jätku enam raha kõigi laenukohustuste tasumiseks, on kõige olulisem mitte ignoreerida olukorda – varajane tegutsemine aitab vältida hilisemaid suuremaid probleeme. 

Sellisel juhul tasub pöörduda võlanõustaja poole. Seda võiks teha juba siis, kui makseraskused alles hakkavad tekkima. Võlanõustaja aitab kaardistada olukorra, selgitada välja probleemid ja pakkuda lahendusi, kuidas vähenenud sissetulekutega hakkama saada.

Kõik võlanõustajate kontaktid leiab Finantsinspektsiooni tarbijaveebi minuraha.ee veebilehelt.

Kui suured on kohtutäituri tasud? 

Kohtutäituri tasu maksab võlgnik ja see nõutakse sisse koos nõudega. Kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Kohtutäituri seadus keelab kohtutäituril tegemast kokkuleppeid kohtutäituri tasu suurendamiseks või vähendamiseks, puuduvad ka kohtutäituri tasust vabastamise alused. Lisaks kohtutäituri tasule võib kohtutäitur nõuda võlgnikult sisse ka konkreetses täiteasjas tehtud vajalikud kulutused (täitekulu). Võlgnikult ei tohi täitekuluna välja mõista täitemenetluse raames kantud õigusabikulusid. Kohtutäitur koostab täitekulude kohta täitekulu väljamõistmise otsuse, mida võlgnik saab vaidlustada. 

Täpsemat infot kohtutäiturite tasude kohta saab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehelt.

 

PANKROT JA VÕLGADE ÜMBERKUJUNDAMINE

Küsimusi maksejõuetusmenetluse ja võlgade ümberkujundamise kohta.

Kelle jaoks on füüsilise isiku pankrot?

Eestis on füüsilisel isikul maksejõuetusmenetluste korral valida eraisiku pankroti ja võlgadest vabastamise menetluse ning võlgade ümberkujundamise menetluse vahel.

Võlgade ümberkujundamise menetlus on mõeldud inimestele, kelle varanduslik olukord võimaldab raskustest välja tulla ilma püsivalt maksejõuetuks tunnistamata.  

Pankrot on menetlus, mille käigus võlgnik tunnistatakse püsivalt maksejõuetuks ja tema vara müüakse pankrotivarana võlausaldajate nõuete katteks. Pankrotimenetluses määratakse usaldusisik, kes koostab ülevaate ja esitab kohtule seisukoha. Tuleb arvestada, et võlgnikul tuleb tasuda pankrotimenetluse kulud. 

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Füüsilise isiku pankrotimenetlust reguleerivad pankrotiseadus ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse 4. peatükk.

Kas ma saan taotleda võlgade ümberkujundamist? 

Makseraskustes inimene saab taotleda enda võlgade ümberkujundamist, eriti, kui tegemist on kodu, kinnisvara või tagatistega. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada tekkinud makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Võlad kujundatakse ümber kohtu poolt kinnitatava ümberkujundamiskavaga. Vastava avalduse saab täita koos võlanõustajaga.

Ümberkujundamise menetluse käigus saab inimese võlad kujundada ümber nende täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise võimaldamise või võlgade vähendamise teel. Siiski ei saa taotleda elatisnõuete ja tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuete vähendamist. Ümber kujundada on võimalik ainult rahalisi võlgu, st kohustusi, mis seisnevad raha maksmises. Üldjuhul saab inimene taotleda ainult sissenõutavaks muutunud võlgade ümberkujundamist. Pandiga tagatud võlgu saab ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. See põhimõte kehtib ka siis, kui pantija on kolmas isik (st mitte võlgnik ise). See põhimõte ei välista ega piira aga pandi realiseerimise järel ülejääva võla ümberkujundamist üldises korras. Pikemalt saab lugeda Finantsinspektsiooni tarbijaveebist minuraha.ee.

Kuidas füüsilise isiku maksejõuetusmenetlust alustada? 

Esmalt tuleks pöörduda võlanõustaja poole, kelle kaasabil võib olla võimalik leida ka muu lahendus kui pankrot. Lisaks saab pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalitsuse ja/või Töötukassa poole. 

Kui ei ole võimalik oma võlgu ümber korraldada ega kokkuleppeid saavutada, saab esitada maksejõuetusavalduse kohtule.

Maksejõuetusavalduse esitamise sammud:

Maksejõuetusavalduse saamisel:

  • Kohus nimetab usaldusisiku, kes kaardistab võlgniku vara ja võlad
  • Kohus otsustab, milline menetlus sobib:
  • pankrotimenetlus, kui võlgnik on püsivalt maksejõuetu;
  • pankrot koos kohustustest vabastamise menetlusega, kui võlgnik soovib vabaneda allesjäänud võlgadest;
  • võlgade ümberkujundamise menetlus, kui võlgnik soovib võlgade tasumise tingimusi muuta.

Rohkem makseraskustes käitumisest saab lugeda Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehelt.

Mis kaasneb füüsilise pankrotiga? Kas ma kaotan siis kogu oma vara ja kas võlgnevused kustutatakse?

Kui võlglasel on vara, siis usaldusisik võib selle müüa pankrotivarana, et katta võlad. See tähendab, et isik võib kaotada oma vara, sealhulgas kinnisvara ja muud väärtuslikud esemed. Pankrotivara müügist saadud tulu võib vabastada täielikult või mingil määral maksukohustusest, kuid see sõltub konkreetsetest asjaoludest ja kokkulepetest. 

Pärast pankrotimenetluse lõppu võivad võlad olla osaliselt või täielikult rahuldatud. Kui peale pankrotimenetluse lõppu jäi üles veel kohustusi võlausaldajate ees, siis kohtuniku otsusel jätkub võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, mis kestab üldreeglina kolm aastat, arvates pankroti väljakuulutamisest. Seda tähtaega saab kohus ka olenevalt asjaoludest pikendada ühe aasta võrra. 

Kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses, võidakse isik vabastada kõigist enne pankrotimenetlust tekkinud kohustustest. See annab isikule võimaluse alustada uut rahalist elu ilma eelneva võlakoormata. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. 

Täpsemalt saab lugeda Füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest (FIMS)

 

VASTUTUSTUNDLIK LAENAMINE

Küsimusi vastutustundliku laenamise kohta.

Mida tähendab vastutustundlik laenamine ja miks on see oluline?

Vastutustundlik laenamine tähendab nii laenuandja kui ka laenuvõtja teadlikku ja läbimõeldud käitumist laenuprotsessi igas etapis. 

Laenuandja jaoks tähendab see kohustust hinnata realistlikult laenuvõtja maksevõimet. Laenuvõtja jaoks tähendab see teadlikke ja informeeritud otsuste tegemist, hinnates iseenda võimet laenu tagasi maksta ilma, et see seaks ohtu igapäevase toimetuleku.

Kui laenu antakse või võetakse vastutustundlikult, väheneb tõenäosus, et inimene satub olukorda, kus ta ei suuda oma laenu tagasi maksta. See aitab vältida maksehäireid, kohtutäitureid ja sellega kaasnevaid pikaajalisi tagajärgi.

Millised on laenuandja kohustused vastutustundliku laenamise põhimõtteid rakendades?

Laenuandjal on vastutustundliku laenamise raames mitmeid olulisi kohustusi. Esiteks peab ta koguma piisavalt teavet laenuvõtja sissetulekute, kohustuste, majapidamiskulude, maksekäitumise ja üldise majandusliku olukorra kohta. Selle põhjal peab laenuandja hindama, kas laen on inimesele jõukohane ja sobiv.

Lisaks on laenuandja kohustatud andma selgeid ja arusaadavaid selgitusi laenutoote tingimuste kohta, sealhulgas intressimäärade, lisatasude, lepingutasude ning laenu kogukulu kohta. Samuti peab ta hoiduma survemeetoditest, mis võivad viia tarbija põhjendamatult laenu võtma.

Kuidas saab laenuvõtja ise vastutustundlikult laenata?

Vastutustundlik laenuvõtja teeb enne laenamist põhjaliku eeltöö. See tähendab, et inimene hindab realistlikult oma igakuiseid sissetulekuid ja kulutusi ning arvestab võimalike ootamatute olukordadega, mis võivad mõjutada tema maksevõimet tulevikus.

Samuti on oluline võrrelda erinevaid laenupakkumisi, mõista intressimäärasid ja muid kulusid, ning lugeda hoolikalt läbi lepingutingimused. Kui mõni aspekt jääb arusaamatuks, tuleks julgelt küsida laenuandjalt lisainfot või selgitusi. Laenu tuleks võtta ainult juhul, kui on kindlus, et suudetakse täita kõik lepingust tulenevad kohustused ka pikas perspektiivis.

Millised riskid kaasnevad vastutustundetult võetud laenudega?

Kui laenu võetakse ilma korraliku analüüsita oma maksevõime kohta või ilma lepingutingimusi täielikult mõistmata, võib see viia väga tõsiste tagajärgedeni. Pikaajaliselt võib liigne laenukoormus viia võlgade kuhjumiseni ja kohtutäituri sekkumiseni, mille tulemusena võib inimene kaotada oma vara. Psühholoogiline mõju on samuti märkimisväärne — rahaline stress võib põhjustada ärevust, uneprobleeme ja pingeid perekonnas.

Viimati uuendatud 30. Mai 2025