Maksed

Kasulikud viited

Maksete ehk ülekannete tegemiseks oma arvelduskontolt on võimalik kasutada oma panga mobiiliäppi, internetipanka, kasutada makseautomaati, minna pangakontorisse või kasutada hoopis teisi makseteenuse pakkujaid peale pankade. Iga variandi puhul tasub uurida, kas ja kui suur teenustasu sellega võib kaasneda ning kui kaua makse aega võtab.

Eesti kuulub koos Euroopa Liidu riikide, Islandi, Liechtensteini, Monaco, Norra ja Šveitsiga ühtsesse euromaksete piirkonda (SEPA, Single Euro Payments Area). SEPA-sse kuuluva 36 riigi piires eurodes toimuvad maksed on sisuliselt nagu siseriiklikud maksed. Pole vahet, kas Eesti pangas olevalt kontolt teha euromakse teise Eesti panka või näiteks Portugali panka – teenustasu ja ka makse liikumise kiirus on sama.

SEPA piirkonnas on kõik kontonumbrid rahvusvahelisel kujul (IBAN), mis sisaldab muuhulgas riigikoodi ja panga koodi. Juba alates 2014. aasta 1. veebruarist peaksid kõik ettevõtjad ja asutused esitama arvetel kontonumbrit kuvama IBAN-kujul. Kui mõni ettevõte seda siiski ei tee või annab mõni inimene teile oma kontonumbri vanal (siseriiklikul, BBAN) kujul, saab selle teisendada rahvusvahelisele kujule veebikalkulaatori abil.

SEPA makseteenuseid pakub kokku umbes 7000 panka, makse- ja e-raha asutust ja neid kasutavad üle 500 miljoni inimese kokku 34 Euroopa riigis. Kasutusel on neli põhilist üleeuroopalist reeglikogumit koos toetava taristuvõrgustikuga. Eesti pankade maksed tehakse SEPA tavamaksete süsteemis. 

SEPA tavamaksete süsteem toimib kõigi pankadevahelisi euromakseid tegevate pankade jt makseteenuste pakkujate vahel. Pankadevaheline euromakse jõuab saajani tööpäeviti tavaliselt 3–5 tunni jooksul, hiljemalt järgmisel tööpäeval. Selleks, et makse jõuaks ühest pangast teise samal päeval, tuleb see algatada hiljemalt 15.00-16.30. Õhtuti, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel sisestatud pankadevahelised maksekorraldused täidetakse tavamaksete süsteemis järgmisel pangapäeval. Pangapäev tähendab kõiki päevi, mis pole laupäev, pühapäev, riigipüha ega rahvuspüha.

SEPA välkmaksete süsteem toimib kõigi sellega liitunud pankade jt makseteenuste pakkujate vahel kuni 100 000 euroste maksete puhul. Välkmaksete süsteemis teostatud maksed jõuavad saajani 10 sekundiga, ööpäev läbi ja aasta ringi.
Välkmaksete süsteemiga liitumine pole pankadele kohustuslik. 2021. aasta lõpu seisuga oli seda teinud umbes 2300 makseteenuste pakkujat 24 riigist, sealhulgas ka seitse Eesti panka. Välkmaksetena tehti umbes kümme protsenti kõigist SEPA piirkonna maksetest. 

Maksete tegemise võimalused 

Internetipank

Internetipanga kasutamiseks peab olema sõlmitud internetipanga teenuse kasutamise leping. Lepingu sõlmimine on üldjuhul tasuta. Enne lepingu sõlmimist tuleb kindlasti tutvuda internetipangas erinevate tehingute tegemise hinnakirjaga.
Internetipanka sisenemiseks antakse liitumislepingut sõlmides kasutajatunnus. Lisaks sellele tuleb enda autentimiseks ehk isiku tuvastamiseks kasutada kas ID-kaarti, mobiil-ID-d või Smart-ID-d. Need on enamlevinud internetipanka sisenemise võimalused, üheks harvem kasutatavaks alternatiiviks on veel panga väljastatav PIN-kalkulaator.

Internetipangast välja logides tuleb vajutada „Väljun“ või „Väljun pangast“ nuppu – sõltub pangast, kuidas see on sõnastatud – ning siis sulgeda ka veebilehitseja aken. See garanteerib, et keegi teine ei saa teenuse kasutaja nime all tegutsemist jätkata.

Panga mobiiliäpp (mobiilipank)

Mobiilipanga kasutamiseks peab pangaga sõlmima vastava leping, mis sõltuvalt pangast võib olla koos või eraldi internetipanga teenuse kasutamise lepinguga. Teenuse kasutamiseks tuleb Google Playst või AppStore´ist alla laadida panga mobiiliäpp.

Mobiilipanka sisenemiseks tuleb ennast autentida Smart-ID, mobiil-ID, PIN-kalkulaatori või biomeetriaga ehk nutitelefoni sõrmejälje või näotuvastuse abil. Mobiilipanga turvaliseks kasutamiseks kaitse oma nutitelefoni alati parooliga, ärge laske teistel oma nutitelefoni või tahvelarvutit kasutada ning installige seadmesse viirusetõrje.

Mobiiliäppides pakuvad selle arendamisele suurt rõhku panevad pangad mitmesuguseid makseid lihtsustavaid teenuseid. Näiteks saab kanda teistele raha, kasutades üksnes nende telefoninumbrit – selleks peavad nii maksja kui ka saaja olema sidunud oma telefoninumbri pangakontoga. Või küsida sõbralt raha, saates talle päringu SMSi, e-kirja või sõnumi kujul, millega on maksjal mugav makset algatada, või näidates talle telefonist QR-koodi, mille sõber peab makse tegemiseks oma telefoni skaneerima ja kinnitama.

Telefonipank

Osad pangad pakuvad võimalust teha oma kontolt ülekandeid või kontrollida oma kontojääki telefonipanga kaudu ehk panka helistades. See eeldab, et eelnevalt on pangaga sõlmitud telefonipanga leping. Osad pangad on telefonipanga kui internetipanganduse eelse ja kahaneva kasutasjakonnaga võimaluse pakkumisest loobunud. 

Telefonipanga teenuse lepingu saab sõlmida pangakontoris. Erinevate pangatehingute tegemiseks tuleb helistada panga klienditoe numbril ning tuvastada oma isik. Telefonipanga tööaeg on erinevates pankades erinev – teenus võib olla avatud ööpäevaringselt või hommikust hilisõhtuni. Erinevad pangad võivad pakkuda ka lisateenuseid, näiteks hoiuse avamist, väärtpaberitehingute tegemist ja muud sellist.

Maksed pangakontoris

Pangakontoris ülekannete tegemiseks tuleb täita tehingukorraldus, mille teller sisestab arvutisse ning mis seejärel võetakse täitmisele. Pangakontoris ülekande tegemise eest võtab pank teenustasu, mis võrreldes teistes kanalites võetava tasuga on reeglina suur.

Maksed makseteenuse pakkujate juures

Sarnaselt pankadele pakuvad maksete tegemise võimalusi ka Eestis tegevusluba omavad makseteenuse pakkujad. Teenust pakuvad ka välisriigi makseteenuse pakkujad, kellel on Eestis selleks õigus, aga ka välisriigi makseteenuse pakkujate Eestis asuvad agendid.

Selliselt on võimalik makseid teostada välisriigis või Eestis asuva panga kliendi arvelduskontole, aga ka makseteenuse pakkujale, kes rahalised vahendid saajale sularahas kättesaadavaks teeb. Teatud juhtudel ja tingimustel võib eelnimetatud teenusepakkujate ülekande teenustasu olla madalam kui pankadel. Lisaks võivad teenusepakkujad mõnedel juhtudel osutada kiiremat ülekandeteenust kui seda teevad pangad.

Neid teenusepakkujaid on mõtet kasutada peamiselt siis, kui saajal pole tavalist pangakontot, või kui ta elab riigis, mis ei kuulu SEPAsse. 

Makseautomaat

Makseautomaadis saab deebetkaardiga teha siseriiklikke ja määratud makseid, vaadata kontojääki ja konto väljavõtet.

Kaardimakse

Kauplustes ja e-kaubanduses tehakse makseid tihti deebet- või krediitkaartidega. Need on seotud kaardiomaniku pangakontoga, kust makse raha kohe (deebetkaardi puhul) või hiljem (krediitkaardi puhul) maha võetakse.

Ligi pool kaardimakseid tehakse Eestis viipemaksena, mille puhul ei pea kaarti makseterminali sisestama ja PIN-koodiga kinnitama, vaid piisab kaardiga terminali kohal viipamisest. Deebetkaardi viipemakse funktsiooni saab aktiveerida ja deaktiveerida internetipangas ja pangakontoris. Eestis on viipemakse limiit kuni 50 eurot. Kaardiga saab üldjuhul viibata ka üle 50 eurose ostusumma korral, kuid sellisel juhul tuleb tehing kinnitada PIN-koodiga.

Maksed digitaalse rahakotiga

Need maksed põhinevad samuti kaardimaksete taristul, kuid võimaldavad kaardi asemel viibata nutitelefoni või -kellaga ning kasutada PIN-koodi asemel sõrmejälje- või näotuvastust. Digitaalse rahakoti lahendustest on Eestis kasutusel pankade digitaalsed rahakotid (Swedbanki ja SEB mobiilipangad), tehnoloogiahiidude lahendused Apple Pay ja Google Pay, nutikellaga maksmise lahendused Garmin Pay ja Fitbit Pay ning Telia mTasku. 


Interneti- ja mobiilipanka sisenemine

Interneti- või mobiilipanka sisenemiseks on vaja internetipanga avalehel sisestada oma kasutajatunnus (see antakse internetipanga kasutamise lepingut sõlmides). Seejärel tuleb isiku tuvastamiseks kasutada kas ID-kaarti, Smart ID-d või Mobiil-ID-d. 

ID-kaart

Selle kasutamiseks peab arvutil olema ID-kaardi lugeja. See on kas arvutile juba sisse ehitatud või saab eraldi ID-kaardi lugeja osta näiteks pangast. ID-kaart on turvaline, sest kaardi andmed on salvestatud kiibile ning seda ei saa kopeerida. ID-kaardi kasutamiseks peab teadma oma kaardi PIN1 ja PIN2 koode, mis anti turvaümbrikus kaarti kätte saades. Kui need on unustanud, saab uusi koode taotleda politsei- ja piirivalveameti teenindustest.

Smart-ID

Smart-ID abil saab internetipanka või mobiilipanka sisse logida mobiiltelefoni installeeritud äpiga, mille saab alla laadida Google Play, App Store ja Huawei AppGallery kaudu. Konto registreerimiseks ja oma isikuandmetega sidumiseks järgi äpis olevaid juhiseid. Oma Smart-ID konto saad isikustada nii internetis (ID-kaardi või Mobiil-ID abil) kui pangakontoris, kuhu tuleks kaasa võtta ka isikut tõendav dokument. Kui konto on isikuandmetega seotud, oledki Smart-ID kasutamiseks valmis.

Mobiil-ID

Mobiil-ID abil saab internetipanka või mobiilipanka sisse logida mobiiltelefoni kasutades. Mobiil-ID teenuse kasutamiseks tuleb telefonifirma esinduses sõlmida Mobiil-ID leping, mille järel saab autentimise funktsiooniga SIM-kaardi (see ei muuda telefoninumbrit). Teenuse aktiveerimiseks on vaja kasutada ka ID-kaarti, hiljem seda enam vaja ei lähe. Internetipanka sisse logimiseks tuleb sisestada oma kasutajatunnus ja vajutada nuppu „Sisenen Mobiil-IDga“. Seejärel tuleb vastavalt juhistele sisestada Mobiil-ID PIN1 kood.

PIN-kalkulaator

PIN-kalkulaator on väike elektrooniline seade, mille saab pangakontorist. Koos kalkulaatoriga saab kaasa ka esmase PIN-koodi, mis tuleb kohe ära vahetada. PIN-kalkulaatori kasutamiseks peab kõigepealt sisestama enda määratud PIN-koodi ning seejärel genereerib PIN-kalkulaator internetipanka sisenemiseks parooli, mis pärast esmakordset sisestamist muutub kehtetuks.

NB! Pärast internetipangas töö lõpetamist tuleb sealt väljuda, vajutades vastavale nupule "Väljun". Seejärel tuleb kindlasti sulgeda veebilehitseja aken. Mingil juhul ei tohi arvuti juurest lahkuda, olles internetipanka sisse loginud ning jättes arvuti avatuks.

Internetipanga turvalisus

Oma panga püsiparooli, ID-kaarti, PIN-kalkulaatorit, Mobiil-ID-d ei tohi kasutada anda mitte kellelegi, ka mitte pereliikmetele.

Internetipanga aadressi sisestamisel luuakse ühendus arvuti ja internetipanga vahel. Selleks kasutatakse SSL-protokolli (krüpteeritud ühendus), mis tähendab, et aadress peab algama https://...

Turvalisuse huvides ei ole soovitav arvutil lasta internetipanga paroole meelde jätta.

Internetipanga lepingut sõlmides on tavaliselt määratud vaikimisi päeva- ja kuulimiidid. Kui need limiidid on võrreldes sinu igapäevaste tehingutega liiga suured, võiks vaikimisi limiitide asemel määrata endale sobivad. Vajadusel saab limiite alati suurendada, kuid parajate piirangutega on potentsiaalset kahju võimalik vähendada. 

Aeg-ajalt tasub oma arvelduskontol toimunud tehingud tähelepanelikult üle vaadata.

Arvuti viirusetõrjeprogrammi tuleb regulaarselt uuendada.

NB! Pank ei küsi kunagi sinult e-maili ega telefoni teel paroole! Paroolide välja meelitamisel e-kirjaga või telefoni kaudu põhinevadki paljud tänapäevased pangapettused.

Petturid saadavad kirja panga e-posti aadressi meenutavalt aadressilt või helistavad näiliselt panga telefoninumbrilt ja väidavad, et tegemist on pangatöötajaga, kes lahendab näiteks pangakaardi kuritarvitamise probleemi. Kõnes küsitakse pangakaardi numbrit ja CVC-koodi (kolmekohalist koodi kaardi tagaküljel) või internetipanga kasutajatunnust ja isikukoodi ja palutakse Smart-ID rakendusse sisestada oma kood.

Tähtis on meeles pidada, et Smart-ID ja Mobiil-ID kood sisestage oma seadmesse ainult juhul, kui olete ise alustanud mõnda toimingut või tehingut. 

Välismaksed ja välislaekumised

Välismakse on nii Eestist välismaale minev makse kui ka välisvaluutas tehtav makse ühest Eesti pangast teise. Ühtses euromakse piirkonnas (SEPA-s) eurodes ühest riigist teise tehtav makse võrdub sisuliselt siseriikliku maksega.
Välismakse tegemiseks on vaja täita välismaksekorraldus. Seda saab teha kas oma internetipangas, mobiilipangas või pangakontoris, viimasel juhul tuleb arvestada suurema teenustasuga. Välismakseid on võimalik teha ka makseteenuse pakkujate vahendusel. 

Kui kontol pole valuutat, milles soovitakse makset teha, konverteerib pank vajaliku summa, võttes aluseks kursi, mis makse tegemise hetkel kehtib.

Makse tegemisse tuleb hoolikalt süveneda, kuna ülekande tegemiseks on võimalik valida erinevaid maksetüüpe. Neist sõltub nii teenustasu suurus kui ka raha jõudmise kiirus saaja kontole. Samuti võib olla samasse pangagruppi kuuluvate pankade siseste maksete liikumise tähtaeg lühem. Kui midagi jääb arusaamatuks, tuleks pangast või muult makseteenuse pakkujalt järele küsida. 

Maksetüübid

Välismakse puhul saab valida erinevate maksetüüpide vahel, mille konkreetne nimetus sõltub pangast. Pakutakse näiteks tavalist välismakset ja SEPA makset (SEPA tingimustele vastav makse võib mõnes pangas kanda ka näiteks nime EU-makse või Euroopa makse). Sõltuvalt pangast või makseteenuse pakkujast võib olla võimalik sooritada ka kiirmakset, ülikiirmakset, ekspressmakset. 

SEPA tingimused kehtivad kõigile Euroopa Majanduspiirkonnas tehtavatele euromaksetele. See tähendab, et piiriülestele euromaksetele kehtivad samad tingimused nagu riigisisestele maksetele (sh teenustasud ja tulevikus ka laekumise kiirus).
Vastavalt valitud maksetüübile ja sõltuvalt pangast laekub raha Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuva saaja kontole kas samal päeval või järgneva pangapäeva lõpuks. Kui maksekorraldus on algatatud paberil, siis võib raha laekuda ülejärgmiseks päevaks. Kui saaja pank ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik, võtab ülekanne kauem aega.

Ülekanne võib võtta kauem ka siis, kui ülekande algatamiseks kasutatakse muid makseteenuse pakkujaid peale pankade.

Välismakse teenustasud 

Välismakse teenustasud võib jaotada maksja ja saaja vahel (kulud- kahasse-makse) või jäävad kõik kulud maksja kanda (täissumma saajale).

Kulud-kahasse-makse (lühend: SHA) korral maksab makse tegija teenustasu vastavalt oma panga hinnakirjale ja saaja maksab teenustasu vastavalt oma panga hinnakirjale. See tähendab, et makse jõuab saaja panka täissummas ning teenustasu ei tohi ükski makseahelas osalev pank võtta maksekorralduses märgitud summast maha.

Täissummas-saajale-makse (lühend: OUR) puhul maksab kõik teenustasud makse tegija ja saajani jõuab makse üldjuhul täissummas. Tasub teada, et Euroopa Majanduspiirkonna riikidesse ja nende käibevaluutades tehtavate maksete korral on täissummas-saajale-makse lubatud vaid juhul, kui maksega kaasneb valuutavahetus ehk maksja arvelduskonto valuuta ja maksevaluuta on erinevad. Näiteks kui teha Eestist USA dollarite arvelduskontolt ülekanne Venemaale rublades.   

Välislaekumine 

Välislaekumine kontole ehk välismaalt Eestis asuvale kontole tehtud ülekande kiirus sõltub sellest, millise maksetüübi maksja valis, samuti maksja asukohariigist ja valuutast. Maksja peab välismaalt saaja kontole ülekannet tehes teadma saaja täisnime, saaja ja saaja makseteenuse pakkuja (sh panga) aadressi, saaja rahvusvahelist kontonumbrit ehk IBANi, saaja makseteenuse pakkuja (sh panga) tunnuskoodi ehk BICi ning teatud juhtudel saaja panga korrespondentpanka (vastavalt makse valuutale). Oma makseteenuse pakkuja andmeid saad vaadata makseteenuse pakkuja kodulehelt või küsida infotelefonilt.

Kas välislaekumise eest peab maksma teenustasu, sõltub sellest, millise maksetüübi maksja valis ning saaja makseteenuse pakkuja hinnakirjast. SEPA tingimustele vastavate maksete teenustasu peab olema sama suur kui riigisisese makse eest küsitav tasu. Teiste maksetüüpide puhul on laekumise eest teenustasu küsimine võimalik.

Kui saaja kontole laekub välisvaluuta, siis üldjuhul konverteeritakse see arvelduspäeval kehtiva ülekandekursiga. Samas võib saaja kontole jääda ka välisvaluuta, kui see on saaja panga tingimustes lubatud.

Mis on IBAN ja BIC?


Välismaksekorralduse vormistamisel on väga oluline täita lahtrid saaja rahvusvahelise kontonumbri (IBAN) ja panga tunnuskoodi (BIC) kohta. Kui seda ei tee, võib pank rakendada lisateenustasusid.

IBAN (International Bank Account Number) on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis võimaldab identifitseerida kliendi konto mistahes riigi mistahes pangas kui selles riigis on kasutusel IBAN standard.

BIC (Bank Identification Code) on 8- või 11- kohaline tähtede (või tähtede ja numbrite) kombinatsioon, mis võimaldab üheselt identifitseerida panka.

IBANi ja BICi kasutamine muudab välismaksete tegemise kiiremaks ja täpsemaks.

Viimati uuendatud 13. jaanuar 2022