Riiklik õppelaen

Täida taotlus hoolikalt!

Kuigi mõned pangad pakuvad võimalust teha õppelaenu taotlusel linnuke kasti „Soovin järgmise aasta laenusummat automaatselt kontole“, ei pea seda võimalust kasutama. Iga õppeaasta alguses võiks oma eesootavad kulud üle vaadata ning siis vajadusel uus avaldus laenu saamiseks kirjutada.

Kui sa oled eelmisel aastal võtnud laenu sellistel tingimustel, et uuel õppeaastal laekub ka uus laen automaatselt sinu kontole, aga tänavu sa enam laenu ei vaja, siis tuleb sul loobumiseks kirjutada pangale avaldus. Seda on võimalik teha septembri esimeste nädalate jooksul, kuni pangad pole asunud õppelaenu summasid üle kandma. Täpne kuupäev, mis ajaks peaksid loobumisavalduse esitama, küsi oma pangast järele.

Riikliku õppelaenu eesmärk on hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmine. Näiteks õppemaksu tasumine, õpikute ja teiste õppevahendite ostmine, elamiskulud jne.

Õppelaen on laen, mitte riigipoolne toetus või hüvitis! Õppelaen nagu ka iga teine laen tuleb tagasi maksta. 

Enne õppelaenu lepingu sõlmimist:

  • Õppelaenu võtmisega tekib sul kohustus panga ja vastutus käendajate ees.  
  • Kindlasti ei tohi õppelaenu lepingu vormistamisega kiirustada. Loe läbi õppelaenu lepingu tingimused.
  • Selgita välja, missugused on sinu kohustused õppelaenu lepingu kehtivuse ajal.  
  • Tee selgeks, millal sul tekib õppelaenu tagastamise kohustus. Mõtle läbi variandid, mis juhtub siis, kui jätad õpingud pooleli, võtad akadeemilist puhkust või vahetad ülikooli.  
  • Pööra erilist tähelepanu õppelaenu intressi maksmisele. Tee endale selgeks, kuhu, kuidas ja millal pead pangale intressi maksma.  
  • Ära sõlmi õppelaenu lepingut kampaania korras mõeldud auhindade või soodustuste pärast. 

Kes sobib käendajaks?

Õppelaenu saamiseks on üldjuhul vaja kas kahe eraisiku käendust või Eestis asuva kinnisvara tagatist. Käendajatele esitavad nõuded võivad õppelaenu väljastavates pankades mõnevõrra erineda – näiteks võib olla käendajatele kehtestatud nõue, et neil peab olema viimase kolme kuni kuue kuu jooksul olnud regulaarne ja dokumentaalselt tõestatav sissetulek, mõni teine pank on oma tingimustes sissetuleku suuruse ka määratlenud – üldjuhul on selleks miinimumpalk.

Haridus käes, laen kukil?

2018/2019. õppeaastal on õppelaenu maksimaalmäär 2000 eurot. Õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja -astmel üks kord õppeaasta jooksul. Mis tähendab, et sinu lõplik laenusumma võib olla 6000 eurot pluss intressid. See summa pole enam väike, vaid märkimisväärne.

Õppelaenu tagastamise aeg võib venida aastatepikkuseks ja takistada sinu teisi tulevikuplaane. Näiteks arvestatakse õppelaenu kohustusena eluasemelaenu taotlemisel. 

Seega kaalu, millised riskid võivad kaasneda õppelaenu võtmisega ja mõtle, kas õppelaenu läheb õpingutega seotud kulude katteks hädasti vaja või saaksid hakkama ka muul moel. Samuti tea, et sa ei pea võtma õppelaenu maksimumsummat. 
 

Õppelaenu taotlemine

Õppelaenu taotlemiseks peab laenusaaja õppima täiskoormusega ning õpingute kestus õppekava järgi peab olema kuus kalendrikuud või enam. Samuti peab õppelaenu taotleja olema Eesti kodanik või viibima Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. 

Taotleja peab täiskoormusega õppima: 

  • üliõpilasena Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses või;
  • õpilasena keskhariduse baasil kutseõppe tasemeõppes Eesti kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis või;
  • välisriigi samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.

Õppelaenu on õigus saada ka inimesel, kes töötab vähemalt 18-tunnise nädalakoormusega õpetajana, kasvatajana või muul õppe- ja kasvatustööl ning omandab osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigi rakenduskõrgkoolis või eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis. 

Õppelaenu on õigus saada 15. septembrist kuni järgmise aasta 1. juunini. Esimese aasta õpilasel ja üliõpilasel on õigus saada õppelaenu 1. oktoobrist kuni järgmise aasta 1. juunini.

Õppelaenu ei anta õpilasele ja üliõpilasele, kes viibib akadeemilisel puhkusel. Õppelaenu ei anta kõrgkoolis osakoormusega või põhikooli baasil kutsekoolis õppijale.

Pane tähele! 

Õppelaenu väljastamisel kontrollivad pangad tavaliselt sinu senist maksekäitumist. See tähendab, et olemasolevate võlgnevuste korral võib pank laenuandmisest keelduda. 

Kui õppelaenu taotleja on noorem kui 18 eluaastat, siis on õppelaenu saamiseks üldjuhul nõutav vanemate või seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. 

Laenusaaja, kes õpib välisriigi õppeasutuses, peab üldjuhul igal aastal õppelaenu saamiseks esitama panka seda tõendavad dokumendid.
Pangal on õigus iga kord enne õppelaenu väljastamist kontrollida, kas laenuvõtjal on õigus õppelaenu saamiseks.

Sul on õigus laenulepingust taganeda 14 päeva jooksul selle sõlmimisest (välja arvatud hüpoteegiga tagatud laenu korral). Sel juhul pead laenu tagasi maksma hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taganemissoovi esitamist ja tasuma selle aja eest intresse, mil laenuraha sinu käsutuses oli.

Õppelaenu lepingu tingimused ja mõisted

Õppelaenu summa. 2018/2019. õppeaastal on õppelaenu maksimaalmäär 2000 eurot. Neile, kelle õpingute kestus õppekava järgi on vähem kui üheksa kuud, antakse õppelaenu kõige rohkem poole maksimaalmäära ulatuses ehk 960 eurot. Maksimaalmäär tähendab, et on võimalik laenata ka väiksem summa, kuid mitte rohkem.  

Õppelaenu intressimäär on 5% aastas, mida arvestatakse õppelaenu jäägilt ning mis on fikseeritud kogu perioodiks. Õppelaenu intressi hakatakse arvestama kohe pärast õppelaenu väljastamist ehk pärast selle laekumist õppelaenu saaja kontole. Õppelaenu intressi tuleb pangale tasuda igal aastal, sealhulgas õpinguaastatel ja teha seda lepingus fikseeritud kuupäeval. Õppelaenu intressi maksmise kohustus säilib vaatamata sellele, kas võtad õppelaenu juurde või mitte. Kui sa enam uut õppelaenu ei võta, siis vana õppelaenu intressi pead ikkagi maksma. 

Õppelaenu tagatis. Üldjuhul on õppelaenu tagatiseks kas kahe eraisiku käendus või kinnisvara.  
Käendaja kohustus on õppelaenu saaja kohustuste tagamine. See tähendab, et kui õppelaenu saajal tekkib võlgnevus, siis on käendaja kohustus nii tekkinud võlgnevuse kui ka muude kohustuste nagu näiteks õppelaenu intressi, trahvi, viivise jne tasumine. Hiljem võib käendaja need summad õppelaenu saajalt tagasi nõuda. 

Õppelaenu lepinguga seotud tasud. Õppelaenu lepingu sõlmimisel võib pank võtta laenulepingu sõlmimise tasu. Üldjuhul võetakse teenustasu ka õppelaenu lepingu tingimuste ja graafiku muutmisel. Kõik õppelaenu lepinguga seotud teenustasud leiad õppelaenu väljastava panga hinnakirjast. 

Juhul, kui õppelaenu tagatiseks on kinnisvara, siis tuleb sarnaselt eluasemelaenuga arvestada täiendavate kulutustega nagu näiteks riigilõiv, notaritasu, hindamisakt, kindlustus jne. 

Kohustused lepingu ajal

  • Panka tuleb kindlasti teavitada nii isiklike kui käendajate andmete muudatustest nagu näiteks nime, elukoha, telefoni muutumine jne.
  • Panka tuleb kindlasti informeerida käendaja majandusliku olukorra halvenemisest või surmast.
  • Panka tuleb teavitada õppeasutuse, aga ka näiteks teaduskonna vahetusest.
  • Kui õppelaen on võetud kinnisvara tagatisel, siis tagatiseks olev kinnisvara tuleb kindlasti kindlustada. Kui tagatiseks oleva kinnisvara väärtus väheneb, tuleb sellestki panka teavitada.
  • Panka tuleb teavitada ning esitada vastavad tõendid kui õppeasutus lõpetatakse, algab ajateenistuse kohustus jne.

Maksepuhkus

Õppelaenu ning intressi tagasimaksmist on võimalik peatada:

  • ajateenistuses viibimise ajaks
  • ühel vanemal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni
  • arst-residendil kuni residentuuri lõpetamiseni

Makspuhkuse ajal ei pea tasuma õppelaenu põhiosa ega intresse. Õppelaenu intressi maksab pangale selle aja eest riik. Selle soodustuse saamiseks tuleb esitada panka vastav tõend ja avaldus. Pane tähele, et soodustus hakkab kehtima mitte ajateenistusse minemise päevast, lapse sünnist või residentuuri alustamisest, vaid avalduse panka esitamise päevast.

Viimati uuendatud 9. september 2019