Mis on säästmine?

Inimesed, kes on harjunud ära kulutama kogu teenitud raha ja kes ei säästa mustadeks päevadeks, ütlevad vahel enda õigustamiseks, et nagunii sööb inflatsioon raha väärtusest suure tüki ära, parem siis kulutan kohe. Inflatsioon kahtlemata raha väärtusele hästi ei mõju, aga igal juhul on inflatsiooni tõttu mõnevõrra ostujõus kaotanud 100 eurot ettenägematus olukorras rohkem väärt kui tühi konto. 

Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel?

Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Pigem on tegemist lühiajalise raha kogumisega, mistõttu on oluline, et kõrvalepandud summa ei väheneks ning oleks lihtsasti kättesaadav. Üks võimalus lühiajaliseks kogumiseks on erinevad hoiused, mille puhul on tulu ehk intressi suurus ette teada ja ei ole ohtu oma rahast ilma jääda. Eestis on eraisikute hoiused ja arveldusarvetel olev raha igas krediidiasutuses ehk pangas (vt kõiki tegevusloa alusel tegutsevaid pankasid siit) seadusega tagatud 100 000 euro suuruses summas ühes pangas ühe hoiustaja kohta.

Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhiline eesmärk on teenida oma raha arvelt täiendavat tulu. See tähendab erinevalt säästmisest riski võtmist. Raha väärtuse võimalikuks kasvatamiseks paigutatakse see mitmesugustesse varadesse – näiteks aktsiatesse, investeerimisfondidesse, kinnisvarasse jne. Selleks peaks olema mõningaid teadmisi. Oma võimaluste kohta investeerimismaailmas loe rohkem siit

Milleks säästa? 

  • Säästmine aitab valmistuda suuremateks ette teada väljaminekuteks, mida on jooksvast sissetulekust raske katta. Näiteks mõne majapidamises vajaliku suurema ostu tegemiseks, et vältida laenu võtmist, mis muudab ostu intresside ja lepingutasu võrra kallimaks. 
     
  • Säästmine aitab toime tulla ootamatustega, näiteks vähenenud sissetulekuga töökaotuse või haiguse korral. Haigeks jäämine on väikesele pere-eelarvele üsna suur löök, sest lisaks vähenenud sissetulekule tekib lisakulu ravimite ostmise tõttu. Igal inimesel peaks olema kõrvale pandud nn hädareserv või meelerahufond ootamatute kulude jaoks. Selle kohta, kui suur hädareserv peaks olema, on väga erinevaid arvamusi, kuid olemas peaks olema vähemalt ühe või kolme kulutusteks vajaminev summa. Veelgi parem, kui on olemas poole aasta kulutusteks vajaminev summa. 

    Vaata meelerahufondi kohta lisainfot videost

    Meelerahufond peab olema likviidne. See tähendab, et sealt peab vajaduse korral võimalikult kiiresti raha kätte saama. Seega ei sobi meelerahufondi hoida aktsiates. Tüüpiliselt hoitakse meelerahufondi eraldi pangakontol või tähtajalisel hoiusel.

Mida varem säästmisega alustad, seda parem! Niipea kui reserv ootamatusteks on olemas, saad hakata oma unistuste poole püüdlema, ning see igal juhul tõstab sinu heaolu. 

Millest sa unistad?

Tee lihtne mõtteharjutus lühi- ja pikaajaliste plaanide tegemiseks:

  1. Mõtle ja pane kirja kümme asja (näiteks auto, puhkusereis) või eesmärki (näiteks magistrikraad), mida lähemate aastate jooksul sooviksid. Ära sea endale piiranguid, ükski mõte ei ole naeruväärne. Lähtu enda soovidest ja vajadustest, mitte sõbra või naabri eelistustest. Unista julgelt – pole midagi, kui neid on rohkem kui kümme!
  2. Nüüd jaota need kümme või rohkem asja kolme kategooriasse: lühiajalised, keskmise ja pika perioodi ostud ning eesmärgid.
  3. Seejärel vali välja kolm, mis oleksid sinu jaoks kõige vajalikumad ning uuri, mis on nende hind. Kui sa tahad ostu teha laenu abil, arvuta hinna sisse ka laenu kulud (intress, lepingutasu jne).
  4. Nüüd mõtle sammude ja tegevuste kaupa läbi, kuidas need eesmärgid saavutada. Otsusta, kas sead endale eesmärgiks kõik need ostud sooritada, valid välja paar või hoopis ühe.

Kui palju peaks säästma? 

Alustuseks pole oluline mitte kõrvalepandava summa suurus, vaid säästmisharjumuse tekkimine – alusta kasvõi 10 euro kaupa, kuid säästa regulaarselt. Kui oled juba väiksema summa säästmisega harjunud, siis võiks summat tasapisi suurendada. Samuti on mõistlik säästude hulka arvestada ka nö ootamatult süllesadanud raha nagu preemiad, tulumaksu tagastus vm ootamatu sissetulekuallikas, sest tegemist on rahaga, millega sa pole arvestanud ning selle kõrvale panemine ei halvenda kuidagi sinu tavapärast heaolu. 

Üldlevinud soovitus on kõrvale panna 5–10% oma igakuisest netosissetulekust. Kui paned oma (või pere) tulud ja kulud kirja, saab täpselt selgeks, kas ja kui palju raha sul kõrvalepanemiseks üle jääb.

Kuhu säästud paigutada?

Hea soovitus on teha säästude jaoks omaette konto, et elamiseks vajaminevad eurod suure vaevaga kõrvalepandud eurodega segi ei läheks. Ka saad nii seda kontot vaadates väga lihtsalt ülevaate, kuidas läheb sul mõne konkreetse eesmärgini jõudmiseks, lisaks võid end ilma selle kontoga pangakaarti sidumata distsiplineerida, et säästetud raha emotsioonide ajel ära ei kulutaks. 

Kui hoida varuraha igapäevasel arvelduskontol, kipub säästmiseks mõeldud summa kergemini igapäevaostudeks kuluma. Arvelduskontole makstav intress on ka väiksem tähtajalise või mõne muu hoiuse omast.  

Igakuiseks väiksemate summade kõrvale panemiseks ja raha kasvatamiseks sobib tõenäoliselt kõige paremini hoius. Tõsi, majanduses võib olla perioode, kus reaalintress (panga pakutav intress miinus inflatsioon) on negatiivne, samas on väike teenitav intress säästetud summadelt parem kui mitte midagi.

Lihtintress ja liitintress

Hoiustades makstakse sulle intressi. Näiteks kui paned aastaks tähtajalisele hoiusele 500 eurot intressimääraga 3% aastas, makstakse sulle hoiuse lõppedes 15 eurot intressi. Tegemist on lihtintressiga. 

Kui sa hoiuperioodi lõpus hoiusummat koos teenitud intressidega välja ei võta, vaid jätad selle edasi hoiusele raha teenima, hakkab sinu kasuks tööle liitintress. See tähendab, et uuel perioodil hakkab intressi koguma lisaks hoiusummale ka eelmise perioodi eest makstud 15 euro suurune intress.

Eespool toodud näites panid aastaks hoiusele 500 eurot intressimääraga 3% aastas. Aasta pärast oli sul 515 eurot. Kui paned selle summa uuesti aastasele hoiusele sama intressimääraga, on sul teise aasta lõpuks 530 eurot ja 45 senti.

Hoiustamine pangas

Hoiuste liike on erinevaid, seetõttu sõltub hoiuse valik sinu eesmärgist. Enne hoiuselepingu sõlmimist peaksid teadma, kas tahad hoiustatavat raha lepinguperioodi jooksul kasutada või mitte ning kas soovid lisaks ühekordsele sissemaksele teha ka tulevikus regulaarseid sissemakseid.

Kuna tähtajalisele hoiusele juurdemakseid teha ei saa, tuleks igakuise raha kõrvalepanemise sooviga kõne alla näiteks kasutushoius või kogumishoius. Nende intressimäärad on küll tihtipeale madalamad kui tähtajalise hoiused omad, samas aitavad need tekitada regulaarset säästmisharjumust. Mõnikord on siiski mõistlik avada hoopis mitu tähtajalist hoiust suurema intressitulu teenimise eesmärgil – kui intressimäärad on väga erinevad, võib sulle siiski olla tulusam paar kuud raha koguda ning aasta peale avada näiteks neid neli-viis tähtajalist hoiust olenevalt kui palju suudad korraga kõrvale panna. 

Kuigi hoiused kannavad erinevates pankades sageli sama nime, on nende tingimused ja intressimäär erinevad. 
Kui hoiustad pangas, ei jää sa oma rahast ilma isegi siis, kui pank peaks pankrotti minema. Pankades olevad hoiused ja arvelduskontodel olev raha hüvitab sulle Tagatisfond koos intressiga sajaprotsendiliselt kuni 100 000 euro suuruses summas. See summa kehtib iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.

Hoiustamine hoiu-laenuühistus

Peale pankade saad raha hoiustada ka hoiu-laenuühistutes. Selleks tuleb sul ühistu liikmeks astuda, sest erinevalt pankadest tohivad hoiu-laenuühistus hoiustada ainult ühistu liikmed. Liikmeks astudes tuleb tasuda sisseastumismaks ja osakapital. 

Tagatisfond hoiu-laenuühistutes olevaid hoiuseid ei taga, seega võid hoiu-laenuühistu pankroti korral oma rahast ilma jääda. Samas on seal pakutav intress üldjuhul kõrgem panga poolt pakutava tähtajalise hoiusega võrreldes. Tähtis on jälgida ka hoiustamise perioodi – võib juhtuda, et hoiu-laenuühistu pakub hoiustamisvõimalust alates ühest aastast mis omakorda ei pruugi sobida sinu võimaluste või soovidega.
Nii panga kui hoiu-laenuühistu hoiuseintressidelt tuleb  maksta tulumaksu. Selle peab kinni vastavalt kas pank või hoiu-laenuühistu, nii et Maksu- ja Tolliametile sa ise midagi maksma ei pea, saad kätte lihtsalt tulumaksu võrra väiksema intressimakse + hoiustatud summa.

Vaata videost, kuidas rahaasjade planeerimine aitab unistusi täide viia. 

 


 

Viimati uuendatud 12. jaanuar 2023