I sammas ehk riiklik pension

Kasulikud viited

I sammas ehk riiklik pension põhineb ümberjagamisel. See tähendab, et riiklikku pensioni rahastatakse töötavate inimeste palgalt makstavast sotsiaalmaksust, mida tasuvad tööandjad. Sotsiaalmaks on 33%, millest 20% läheb pensionide maksmiseks.

Riiklik pension jaguneb kaheks:

Vanaduspension

Vanaduspensioni saamiseks on vajalikud õige vanus ja pensionistaaž. Vanaduspensionile tekib õigus Eesti alalisel elanikul või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel, kel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.
1. jaanuarist 2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma, jõudes 2026. aastaks 65. eluaastani. Vanaduspensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale. Rohkem infot vanaduspensionist sotsiaalkinldustusameti veebilehelt.
Pensionile on võimalik jääda ka enne pensioniikka jõudmist ning lisaks on võimalik pensionile jäämist edasi lükata.

 

  • Paindlik vajaduspension on alates 2021. aastast kehtima hakkanud uus pensioniliik, mis vahetab järgnevatel aastatel välja senise ennetähtaegse ja edasilükatud vanaduspensioni. Paindlik vanaduspension võimaldab minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga, kuid enne vanaduspensioniiga pensionile minekuks peab sul olema rohkem pensionistaaži kui tavapärane 15 aastat. Kui lähed vanaduspensionieast varem pensionile, on sinu pension väiksem. Kui lähed vanaduspensionieast hiljem, on pension suurem. Infot pensioni suuruse muutuse kohta leiad sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

  • Pensioni saad edaspidi välja võtta osaliselt ehk pooles mahus või selle väljamaksmise täielikult peatada. Erinevalt varasemast lubab uus paindlik pensionisüsteem saada ennetähtaegsetel vanaduspensionäridel pensioni ja töötasu samal ajal.

  • Ennetähtaegne vanaduspension on alates 2021. aastast järk-järgult kaduv pensioniliik. Aastatel 2021 - 2025 hakkab ennetähtaegse vanaduspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž suurenema ning aastast 2026 seda pensioniliiki enam ei määrata ja minnakse üle paindlikule vanaduspensionile. Aastatel 2021 - 2025 saab varem pensionile jääda soovija ise valida, kas jääb ennetähtaegsele vanaduspensionile või paindlikule vanaduspensionile.

Ennetähtaegset vanaduspensionit (kõnekeeles ka eelpension) saad, kui sul on täidetud kõik järgmised tingimused:

  • sa ei tööta (ega saa tulu ettevõtluskonto kaudu);
  • sul on vanaduspensioni eani jäänud kolm või vähem aastat;
  • sul on vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži.

Ennetähtaegsele vanaduspensionile jäämisel on su pension iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra väiksem. Ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks ja seda ei arvutata ümber vanaduspensioniks ega soodustingimustel vanaduspensioniks. Kui inimene jõuab vanaduspensioniikka, jätkatakse talle ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ja selle saamise ajal võib ka töötada. 

  • Edasilükatud vanaduspension asendub samuti alates 2021 aastast tasapisi paindliku vanaduspensioniga. Edasilükatud vanaduspensionile jäämise võimalus säilib ka edaspidi vaid neil, kes on jõudnud vanaduspensioniikka enne 2021. aastat. Nemad saavad valida, kas soovivad jääda tulevikus edasilükatud vanaduspensionile või kasutada uue paindliku vanaduspensioni võimalusi. Kui jääd edasilükatud vanaduspensionile, suureneb sinu vanaduspension 0,9% iga kuu eest, mis on möödunud sinu jõudmisest vanaduspensioni ikka.

Vanaduspension koosneb neljast osast:

  • Põhi- ehk baasosast, mis on kõigile ühesuurune 219,3079 eurot kuus (1. aprilli 2021 seisuga).
  • Staažiosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms). Need aastad lähevad arvesse kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Ühe staažiaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 7,206 eurot (1. aprilli 2021 seisuga).
  • Kindlustusosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Selle arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu. Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aastakoefitsiendiks 1,0 ja selle rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 7,206 eurot (1. aprilli 2021 seisuga).
  • Ühendosast, mis hakkas kogunena 2021. aasta algusest. See koosneb 50% ulatuses kindlustusosakust, mida arvutatakse nagu varem kogutud kindlustusosakut, ja 50% ulatuses solidaarosakust. Solidaarosak on 1,0, kui inimese eest on aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu vähemalt 12-kordselt töötasu alammääralt. Kui tema eest on makstud aasta jooksul sotsiaalmaksu vähem kui aastaselt töötasu alammääralt, arvutatakse solidaarosak proportsionaalselt töötasuga. 

Iga aasta 1. aprillil pensionid suurenevad, sest neid indekseeritakse. Indekseerimine toimub vaid siis, kui need suurenevad. Vähenemise korral pensione ei vähendata. Indekseerimise eesmärk on hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. 

Indeksi arvutamisel võetakse arvesse:

  • 80% ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus
  • 20% ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus.

Tulenevalt poliitilistest kokkulepetest võib valitsus pensioni vahel ka erakorraliselt tõsta, nagu 2021. aastal.

Rahvapension

 

 

Rahvapension tagab miinimumpensioni neile inimestele, kellel ei ole õigust tööpanusest sõltuvale vanaduspensionile. Rahvapensioni saamiseks pead olema jõudnud vanaduspensioniikka, olema Eesti alaline elanik või siin tähtajalise elamisloaga või elamisõiguse alusel elav välismaalane ning elanud Eestis enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat. Rahvapensioni suurus 2020. aasta 1. aprillist on 221,63 eurot.

Millest sõltub pensioni suurus?

Tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub ennekõike tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest. Need tegurid määravad vanaduspensioni arvutamise aluseks oleva baasosa ja ka staaži- ja kindlustusosaku suuruse.
Veel mõjutavad pensioni suurust pensionäri tööstaaž ja sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulekute suurus tööeas. Mida aeg edasi, seda suurema kaalu saab vanaduspensionis kindlustusosak – inimestel, kes alustasid töötamist 1999. aastal või hiljem, kaob staažiosak pensioniarvestusest üldse.

Millest sõltub pensioni suurus?

Tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub ennekõike tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest. Need tegurid määravad vanaduspensioni arvutamise aluseks oleva baasosa ja ka staaži- ja kindlustusosaku suuruse.
Veel mõjutavad pensioni suurust pensionäri tööstaaž ja sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulekute suurus tööeas. Mida aeg edasi, seda suurema kaalu saab vanaduspensionis kindlustusosak – inimestel, kes alustasid töötamist 1999. aastal või hiljem, kaob staažiosak pensioniarvestusest üldse.

Viimati uuendatud 10. jaanuar 2022