II sammas

Kasulikud viited

 

Kogumispensioni süsteem on alates 2021. aastast vabatahtlik. Igal inimesel on otsustusõigus, kas koguda pensioniraha II sambas või ei – seda nii neil, kes on II sambaga juba liitunud kui ka neil, kes seda veel ei ole. Lisaks pensionifondides raha kogumisele saab edaspidi koguda raha ka pensioni investeerimiskonto kaudu. Pensionireformi kõige olulisem muudatus muudab senise kohustusliku II samba vabatahtlikuks ning igal inimesel tekib õigus võtta II sambas kogutav raha teatud tingimustel kasutusele juba pensioni kogumise ajal. Reformi tulemusel avardatakse ka II samba kasutamise võimalusi pensioneas ehk teisisõnu saab inimene pensioniikka jõudes ise otsustada, mil viisil kogutud raha kasutada.

 

II sambaga liitumine

Pensionireformi järgselt ei muutu automaatselt ühegi inimese suhe II sambaga. Seega inimesed, kes on juba II sambaga liitunud, jäävad vaikimisi II sambaga liitunuks ja inimesed, kes ei ole II sambaga liitunud, jäävad vaikimisi mitteliitunuks. Selleks, et seda staatust muuta, peab inimene ise aktiivsust üles näitama.

Kui inimene on sündinud pärast 1983. aasta 1. jaanuari ja pensionifondide vahel ise valikut ei tee, siis loositakse talle pensionifond kolme kõige madalama jooksva tasu määraga pensionifondide hulgast, mille investeerimisstrateegia kohaselt investeeritakse vähemalt 75% selle fondi varast aktsiariski kandvatesse instrumentidesse. Inimesel on õigus juba valitud või loosiga saadud fondi ise hiljem vahetada. Juhul, kui inimene otsustab, et ei soovi II sambas pensioni koguma hakata, siis on tal võimalus automaatne loosimine ka ette välja lülitada või siis mingil hetkel pärast automaatset liitumist otsustada siiski II sambast lahkuda. Nii automaatse kogumise välja lülitamiseks kui ka hiljem lahkumiseks tuleb tal esitada avaldus panga või registripidaja ehk Pensionikeskuse kaudu.

Enne 1982. aastat sündinutel, kes ei ole veel liitunud II sambaga, on pensionireformi tulemusel õigus igal ajal II sambaga liituda. Samas on oluline tähelepanu pöörata sellele, et kui II sambaga liitub pärast 1. jaanuari 2021 esmakordselt 1982 või varem sündinu, siis ei teki sellisel inimesel õigust II samba sissemaksete tegemist lõpetada ega II sambast kogumisperioodil raha välja võtta enne, kui liitumisest on möödunud vähemalt 10 aastat.

 

Sissemaksete tegemine II sambasse

Kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud inimene, kelle eest tööandja tasub sotsiaalmaksu või kes maksab ise enda eest sotsiaalmaksu, kogub pensionipõlveks raha vastavalt oma valikule kas kohustuslikku pensionifondi või investeerimiskontole. 

Teise sambaga liitunud töötaja brutopalgast läheb 2% pensionifondi või investeerimiskontole. Alates 2025. aastast (vastava avalduse saab esitada juba 2024. aastal) saab töötaja soovi korral lasta oma brutopalgast teise sambasse kanda ka 4% või 6%. 

Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4% ja selle võrra jääb riikliku pensioni (I sammas) kindlustusosak väiksemaks. Juhul, kui inimesel puudub sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, siis ei teki tal ei I sambas pensioniõiguseid ega kogune ka II sambaga liitunutel pensionifondi või investeerimiskontole pensioniraha.

Kui perre sünnib laps ja tema vanem saab vanemahüvitist on vanemal õigus saada riigieelarvest täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni pensionifondi või investeerimiskontole kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni iga sündinud lapse kohta. Makse suurus on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust (arvutatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt 1. maiks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmete alusel). Täiendavat sissemakset pensionifondi või investeerimiskontole tehakse korraga ühe vanema eest. Täiendavate sissemaksete taotlemiseks esitab vanem sotsiaalkindlustusametile avalduse. Lisaks eraldatakse vanemale riigieelarvest pensionifondi või investeerimiskonto sissemaksete tegemiseks täiendavalt 1% vanemahüvitise summast iga sündinud lapse kohta. 

 

Sissemaksete tegemise lõpetamine

Pensionireformi tulemusena tekitati inimestele ka võimalus lõpetada sissemaksete tegemine II sambasse. Kui inimene lõpetab maksete tegemise II sambasse, jääb tema seni kogutud raha pensionifondi, kus seda edasi investeeritakse. Sama kehtib ka juhul, kui inimene investeerib raha oma pensioni investeerimiskonto kaudu – kui ta lõpetab maksete tegemise, siis uut raha ei lisandu, aga seni kogutu säilib jätkuvalt II sambas. Ajal, mil inimene ei tee sissemakseid II sambasse, omandab ta üksnes I samba pensioniõiguseid ehk siis II samba sotsiaalmaksu osa 4% läheb sellel perioodil I sambasse ning 2% inimese palgalt maha ei võeta.

Avaldused makse tasumiseks või makse tasumisest vabastamiseks jõustuvad 3 korda aastas so jaanuari, mai ja septembri alguses. Avaldusi iseenesest võib esitada aastaringselt, kuid avalduse esitamise kuupäev mõjutab seda, millal avaldus realiseeritakse. Kui sihitakse avalduse jõustumist mingil konkreetsel perioodil, siis tuleks see esitada vähemalt kuu enne avalduse jõustumise kuupäeva ehk siis vastavalt kas novembri, märtsi või juuli lõpuks.

Kui inimene mõtleb ringi ja soovib siiski II sambasse makseid tegema hakata, saab ta teha vastava avalduse ja maksetega uuesti alustada. Makseid saab uuesti tegema hakata tingimusel, et maksete tegemise lõppemisest on möödunud vähemalt 10 aastat.

II sambaga uuesti liitunud inimesel on veel ühel korral võimalik sambast lahkuda. Kui tema maksetega uuesti alustamisest on möödunud järgmised 10 aastat, võib ta uuesti lõpetada oma sissemaksete tegemise (või võtta II sambast raha välja, mis samuti lõpetab maksete tegemise). Kui ta seda teeb, siis rohkem ta II sambasse tagasi tulla ei saa. Kui inimene lõpetas lihtsalt sissemaksete tegemise, jääb talle võimalus ka raha välja võtta. Raha saab ta välja võtta nii pensioni kogumise ajal kui pensionieas.

Tööandjad peavad arvestama, et absoluutselt kõikide töötajate II samba staatus (teeb makseid või ei tee) võib aastas kolmel kuupäeval muutuda ja seega tekib tööandjatel regulaarne kohustus kontrollida oma kõiki töötajaid, kas neil antud ajahetkel on makse tasumise kohustus või mitte. Sama kehtib ka uue töötaja värbamisel. Kontroll tehakse pensioniregistris, mis kõikide inimeste avaldused talletab. Praktiline soovitus on teha kontrollid detsembris, aprillis ja augustis, mis on enne, kui hakatakse töötajatele tegema palgamakseid vastavalt jaanuaris, mais ja septembris, kuid samas pärast, kui vastav avalduste esitamise tsükkel on läbi.

 

Pensioni kogumine pensionifondides

II samba pensionifondid toimivad üldjoontes samadel alustel nagu tavalised investeerimisfondid. Samas on kohustuslikele pensionifondidele kehtestatud rangemad investeerimispiirangud ning piirangud fondi sisenemisel ja väljumisel. Praegu on võimalik valida üle 20 erineva investeerimisstrateegiaga kohustusliku pensionifondi vahel. Inimesel saab olla korraga üksnes üks nö aktiivne pensionifond või investeerimiskonto, mis tähendab, et ühte sissemakset ei saa jagada mitme fondi või investeerimiskonto vahel. Küll aga on inimesel alati võimalik oma aktiivset fondi või investeerimiskontot muuta (maksed ümber suunata). Sellise avalduse saab esitada panga või Pensionikeskuse kaudu igal ajal ja see realiseeritakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul avalduse esitamisest. Olemasolevaid pensionifondi osakuid saab osaliselt või täies mahus vahetada mõne teise pensionifondi osakute või investeerimiskontole kantava raha vastu. Seda on võimalik teha kolm korda aastas. Nõuetele vastav avaldus peab olema esitatud ja Pensionikeskusele laekunud hiljemalt üks kalendrikuu enne vahetuse toimumist:

  • 30. novembril, et osakute vahetamine toimuks 1. jaanuarile järgneval esimesel tööpäeval,
  • 31. märtsil, et osakute vahetamine toimuks 1. maile järgneval esimesel tööpäeval,
  • 31. juulil, et osakute vahetamine toimuks 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval.

Pensionifondi osakute pakkuja ei tohi seada kohustusliku pensionifondi valikuavalduse esitamist, kohustusliku pensionifondi osaku omamist, pensioni investeerimiskonto avamist, sellele maksete tegemist ja selle kaudu investeeringute tegemist eeltingimuseks, kui inimene soovib sõlmida mõnda teist kindlustus-, finants- või investeerimisteenuse lepingut või soovib mõnda sellist lepingut muuta. Samuti ei tohi mõne muu kindlustus-, finants- või investeerimisteenuse lepingu tingimusi seada sõltuvaks sellest, kas inimene esitab pensionifondi valikuavalduse, kas ta omab kohustusliku pensionifondi osakuid, kas ta avab pensioni investeerimiskonto või kas ta teeb selle kaudu makseid või investeeringuid.

 

Pensioni kogumine investeerimiskonto süsteemis

Pensionireformi tulemusel loodi inimestele uus võimalus koguda pensioniks investeerimiskonto kaudu. Selleks, et kasutada investeerimiskonto süsteemi II samba sees, avab inimene pangas omale pensioni investeerimiskonto. Tegemist on sisuliselt arveldusarvega, mis on eritunnuse abil eristatav muudest arveldusarvetest. Sellele arveldusarvele saab laekuda raha üksnes II sambast. Info konto kohta liigub automaatselt Pensionikeskusele. Põhimõtteliselt võib inimesel olla ka mitu pensioni investeerimiskontot erinevate krediidiasutuste juures, aga silmas tuleb pidada seda, et nö aktiivne saab neist olla siiski vaid üks ehk laekuvat makset ei saa jagada mitme konto ja/või pensionifondi vahel. Seda, milline pensioni investeerimiskonto on aktiivne, saab alati muuta.

Inimesel võib korraga olla ka pensionifondi osakuid kui ka pensioni investeerimiskonto. Näiteks võib inimene kas kõik või osa seni kogutud rahast jätta pensionifondi, kuid uue raha suunata pensioni investeerimiskontole ning hakata seda ise investeerima. Pensioni investeerimiskontol seisab raha seni, kuni inimene teeb investeerimisotsuse(d). Seega peab pensioni investeerimiskontot kasutav pensionikoguja näitama ise üles märkimisväärselt suuremat aktiivsust kui pensionifondi kaudu kogumisel.

Pensionifondides kogumise ja pensioni investeerimiskonto kaudu kogumise peamine erinevus seisneb selles, et kogudes raha fondis, teeb investeerimispiirangute raames otsused fondivalitseja. Kogudes raha pensioni investeerimiskontol, teeb otsused investeerimispiirangute raames inimene ise. Kui inimene mingeid otsuseid ei tee, siis seisabki raha lihtsalt kontol.

Pensioni investeerimiskontole on võimalik kanda ka kõik või osa fondidesse varem kogutud raha. Kuna raha liikumine toimub sellisel juhul II samba sees, siis tulumaksu tasuda ei tule, nagu ei tule täna ka fondide vahetamise korral. Sellise tehingu tegemiseks tuleb esitada pangas või Pensionikeskuse veebilehel vahetamise avaldus, kus tuleb märkida palju ja millise fondi osakuid vahetada soovitakse ning millisele pensioni investeerimiskontole raha peaks laekuma. Pensionikeskus teeb fondiosakud rahaks ja kannab vastava raha inimese pensioni investeerimiskontole.

Kui inimene otsustab ühel hetkel, et ei soovi enam ise oma investeeringuid juhtida, kuid ta soovib jätkata kogumist II sambas, valib ta omale pensionifondi ning tema uued sissemaksed hakkavad laekuma sinna. Ta võib pensioni investeerimiskonto kaudu kogutud raha või osa sellest viia samuti pensionifondi. Selle eelduseks on soovitud ulatuses investeeringute realiseerimine ja sellest saadava raha laekumine pensioni investeerimiskontole, mille eest lastakse talle välja pensionifondi osakuid. Selle tehingu tegemiseks peab inimene esitama vahetamise avalduse. Ka sellisel juhul ei toimu vahepeal raha tulumaksustamist.

Oluline erinevus tavalise investeerimiskonto ja pensioni investeerimiskonto vahel on see, et viimase puhul ei tule kontol tehtud tehinguid deklareerida tuludeklaratsioonis. Tavalise investeerimiskonto puhul on tulumaksustatav sisse ja väljamaksete vahe ehk investeeringutelt saadud tulu. II samba puhul tuleb maksustada aga väljamakse kogu ulatuses, sest pensioni investeerimiskonto sissemaks on maksustamata. Sama maksustamisloogika kehtib ka siis, kui inimene kogub pensioni pensionifondis ja lahkub sambast rahaga. Tulumaksu tasumine toimub raha väljavõtmisel – Pensionikeskus, kes korraldab väljamaksete tegemise, peab tulumaksu kinni.

Nii II samba fondide kui täna kasutuses oleva tavalise investeerimiskonto suhtes rakendatakse investeerimispiiranguid. Finantsvara, mida võib kasutada olemasoleva investeerimiskonto puhul, on toodud ära tulumaksuseaduse §-s 171. Üldistatult on tegemist erinevate väärtpaberite ja muude finantsinstrumentidega. Ka pensioni investeerimiskonto puhul saab kasutada sama finantsvara. Pensioni investeerimiskonto avanud pank kontrollib, kas konto omanik suunab pensioniraha seadusega lubatud investeeringutesse ning kas investeeringust väljudes laekub raha pensioni investeerimiskontole tagasi. Igasugune pensioniraha liikumine väljapoole investeerimiskontot (va selle viimine pensionifondi või kasutuselevõtt pensionieas) võrdub raha väljavõtmisega II sambast, mille suhtes on lepitud kokku mitmed piirangud ning maksustamisreeglid.

Kui inimene otsustab kasutada võimalust ja võtta kogutud raha II sambast välja, siis seadus ei piira inimese valikuid, mida selle rahaga peale hakata. Seega võivad soovijad ühe võimalusena kanda väljavõetud raha ka oma isiklikule investeerimiskontole, kust saab inimene seda ise edasi investeerida. Sissemaksed kontole ei ole piiratud II samba rahaga – kontole võib kanda ka mistahes muu tulu, kuid oluline on meeles pidada, et juhul kui II samba süsteemist väljutakse, siis ei laeku enam investeerimiskontole 4% sotsiaalmaksust ega ka 2% brutopalgast.

 

Raha väljavõtmine pensioni kogumise ajal

Kõik pensionikogujad saavad õiguse kogu oma II sambasse kogutud raha soovi korral välja võtta. Oluline on panna tähele, et raha väljavõtmine mõjutab sissemaksete tegemist II sambasse. Pensioni kogumise ajal saab sellist raha väljavõtmise võimalust kasutada kuni kahel korral.

Aastal 1982 ja varem sündinud inimesed, kes liituvad II sambaga 2021. aastal ja hiljem, saavad raha sambast esimest korda välja võtta siis, kui liitumisest on möödunud vähemalt 10 aastat. Noorte suhtes, kes on sündinud 1983 ja hiljem ja kes on juba liitunud või liidetakse tulevikus süsteemiga automaatselt, samuti inimeste, kelle sünniaasta on 1983 ja varem, kuid kes on II sambaga vabatahtlikult liitunud enne 2021. aasta 1. jaanuari, sellist piirangut ei rakendata ehk nemad võivad võtta sambast esimest korda raha välja neile sobival ajal.

Kui inimene on raha II sambast välja võtnud, on tal õigus II sambas uuesti raha koguma hakata, kui II sambast väljumisest on möödunud 10 aastat. Oma õiguse kasutamiseks tuleb tal esitada vastav avaldus. Kui inimene on II sambaga uuesti liitunud ja sinna raha kogunud, on tal sambaga uuesti liitumisest 10 aasta möödumisel veel korra õigus soovi korral kogutud raha välja võtta. Raha väljavõtmisega lõpeb maksete tegemine II sambasse alatiseks. Seega ei kogune talle II sambasse enam raha ja pensionieas jääb talle üksnes I samba pension.

Kui inimene soovib pensioni kogumise ajal oma II samba raha välja võtta, siis peab ta võtma välja kõik pensionisäästud, st raha osaline väljavõtmine pole lubatud. Juhul, kui inimene kogub pensionit investeerimiskonto kaudu, siis II sambast lahkumise eeltingimus on, et enne, kui inimene saab esitada avalduse raha väljavõtmiseks, peab ta olema teinud kõik oma investeeringud rahaks.

Raha väljavõtmise avaldus tuleb esitada vähemalt kuu aega enne avalduse realiseerimist (vastavalt novembri, märtsi või juuli lõpuks).

Raha makstakse Pensionikeskuse poolt välja ühe aasta jooksul ning hiljemalt jaanuari, mai või septembri 20-ndaks kuupäevaks. Kui kogutud summa ei ületa 10 000 eurot, makstakse raha välja ühe osamaksena. Kui kogutud summa on suurem, tehakse esimene osamakse 10 000 euro ulatuses ja ülejäänud raha makstakse välja kahe järgmise osamaksena. Sisuliselt jagatakse inimese pensionikontole allesjäänud osakute arv pooleks ja neile vastav raha makstakse välja järgmistel maksekuudel. Kui pärast esimest osamakset ei jääks alles rohkem kui 100 eurot, makstakse see koos esimese osamaksega välja. Samuti, kui pärast esimest osamakset alles jääv summa ei ületa 200 eurot, makstakse see kõik välja teise osamaksena ja kolmandat osamakset ei tule. Kuna fondis olev raha on pidevalt investeeritud, siis peab inimene alati arvestama, et fondist väljamaksmisele mineva raha suurus võib vahepeal nii vähenda kui suureneda võrreldes raha väljavõtmise avalduse esitamise seisuga.

Pensioni kogumise ajal väljamakstavalt summalt peab Pensionikeskus kinni tulumaksu 20%. Kogumise ajal II sambast raha väljavõtmisel ei tehta sisulist vahet, kas raha võetakse välja pensionifondist või pensioni investeerimiskontolt – kohalduvad samad reeglid. Pärast II sambast rahaga lahkumist ei saa II sambas raha koguda ei fondis ega investeerimiskonto süsteemis. Kui inimene otsustab uuesti liituda, ei või ta süsteemist lahkuda järgmised 10 aastat. Kasutades siis uuesti võimalust lahkumiseks, ei saa ta ühelgi moel enam II sambas raha koguda.

 

Raha väljavõtmine pensionieas

Kõik II sambaga liitunud inimesed, sõltumata sellest, kas nad on pensionit kogunud fondis või investeerimiskontol, võivad II sambast minna pensionile, kui nad on vanaduspensionieas või kui neil on jäänud kuni viis aastat sellesse ikka jõudmiseni (edaspidi pensioniiga). II samba pensionile varem jäämine ei eelda I samba pensioni varasemat väljavõtmist. II sambast lubatakse raha välja võtma hakata ka siis, kui inimesele on määratud puuduv töövõime sõltumata sellest, kui vana ta on.

Pensioniikka jõudes on iga inimese enda otsustada, mil moel oma II sambasse kogutud raha kasutama hakata. Valikus on:

Kui inimene on jõudnud pensioniikka maksustatakse ühekordne II samba väljamakse 10%-lise tulumaksumääraga. Ühekordne väljamakse võetakse maksuvaba tulu arvestuses arvesse 2/3 ulatuses. Selle tingib asjaolu, et II samba sissemaksete puhul on inimese brutopalgast kinni peetud 2% maksuvaba tulu arvestuses osalenud, kuid 4%, mis tuleb sotsiaalmaksu osast, seal osalenud ei ole.

Kui inimene sõlmib aga pensionieas kindlustusandjaga eluaegse pensionilepingu, siis selliseid väljamakseid tulumaksuga ei maksustata. Sama kehtib ka siis, kui inimene sõlmib kindlustusandjaga tähtajalise lepingu, mille kestvuseks on inimese vanusele vastav Eesti Statistikaameti avaldatud keskmiselt elada jäänud aastate arv või ta on leppinud kokku eelnimetatud pikkusega fondipensioni (pensioni makstakse otse fondist). Selliste pensioniskeemide väljamakseid ei võeta arvesse inimese maksuvaba tulu arvestuses.

Pensionireform juba kokkulepitud fondipensioni tingimusi ei muuda ning olemasolevad fondipensionid kehtivad vaikimisi edasi. Sellegipoolest on inimestel õigus oma kokkulepitud fondipension lõpetada. Kui inimene otsustab oma fondipensioni lõpetada, siis on tal õigus leppida kokku uus fondipension (näiteks mingi muu tähtajaga), sõlmida pensionileping kindlustusseltsiga või võtta raha korraga välja.

Ka need inimesed, kellel on pensionileping kindlustusseltsiga juba sõlmitud, saavad reformi tulemusel oma lepingust välja astuda ja ülejäänud raha soovi korral korraga välja võtta. Vaikimisi eeldatakse, et lepingud jätkuvad.

Viimati uuendatud 18. märts 2024