Mida teha, kui on tekkinud raskused laenu tagasimaksmisel?

Kui laenuvõtjal tekivad raskused laenu tasumisega, on vaja ühendust võtta laenuandjaga ja arutada erinevaid võimalusi, et makseraskused ületada ja laenumakseid jätkata.

Finantsinspektsioon saatis laenuandjatele märgukirja, milles toob välja põhimõtted laenude restruktureerimisel ehk ümberkorraldamisel. Eesmärk on suunata laenuandjaid olema vastutustundlikud klientide suhtes, kellel on tekkinud makseraskused ning kes ei ole enam suutelised laenu kokkulepitud viisil tasuma.

Laenuandja ja laenuvõtja võivad lepingulisi kohustusi vastastikusel kokkuleppel vajadusel muuta, tuginedes lepingus ja seaduses olevatele alustele. Laenuandjad ei tohi lepinguliste kohustuste muutmisel kasutada oma positsiooni laenuvõtja suhtes kuidagi ära. Laenuandja on kohustatud lähtuma vastutustundliku laenamise põhimõttest. Samuti peab laenuandja püüdma leida koos kliendiga raskuste korral lahendusi nende ületamiseks. Eesmärk on see, et laenuvõtja suudaks laenu tagasi maksta.

Vastutustundlik peab olema ka laenuvõtja, kes peab juba laenu võttes esitama oma laenuvõime kohta täielikku jaõiget infot. Samamoodi peab laenuvõtja ka peale laenu kätte saamist teavitama laenuandjat muutustest oma finantsolukorras ja -võimekuses juhul, kui see võib mõjutada laenu tagasimaksmist. Sel juhul saavad laenuandja ja laenuvõtja omavahel koostööd tehes leida laenuvõtja olukorrale sobiva lahenduse,  mille tulemusel makseraskused väheneksid ja laenud saaksid makstud.

Finantsinspektsioon on pannud kirja ka mõned näited selle kohta, milliseid lahendusi saab erinevate makseraskuste ületamiseks kasutada. Seda, milline lahendus on sobilik, otsustavad laenuandja ja laenuvõtja ühiselt vastavalt tekkinud olukorrale ja makseraskusele.

Võimalikud sammud makseraskuste tekkimisel:

1.    Laenuvõtja maksab teatud perioodi jooksul vaid intressi, laenu põhiosa tagasimakseid sel perioodil ei tehta ja põhiosa summa sellest ei muutu. Tegemist on lühiajalise meetmega, mis ajutiselt vähendab laenuvõtja maksekoormust. Kuid peale seda tuleb laenuvõtjal jätkata laenu tagasimaksmist vähemalt varasema tagasimaksegraafiku alusel. Seejuures tuleb arvestada, et intressi maksmise perioodi lõppedes vaadatakse laenuvõtja maksevõime üle ning vajadusel võidakse muuta edasist tagasimaksegraafikut – näiteks võib kaasneda vajadus pikendada laenu tagasimaksetähtaega.

2.    Laenuvõtja maksab teatud perioodi jooksul väiksemaid osamakseid. Sarnaselt eelmise võimalusega on ka sel juhul eesmärk laenuvõtja maksekoormust ajutiselt vähendada. Erinevus seisneb aga selles, et intressimaksete tasumist jätkatakse selle variandi puhul täies mahus. Perioodi lõppedes jätkab laenuvõtja tagasimakseid vastavalt oma maksevõimele, mistõttu võib ka siin kaasneda vajadus muuta edasist tagasimaksegraafikut, näiteks osamaksete suuruse või laenu tagasimaksetähtaja osas.

3.    Laenuvõtja saab võtta kasutusele maksepuhkuse. Laenuvõtja ja laenuandja lepivad sel juhul kokku, et laenuvõtja ei tasu teatud kokku lepitud perioodi jooksul laenu tagasimakseid (puudutab tavaliselt nii põhiosa kui intressi). Maksepuhkuse lõppedes vaadatakse laenuvõtja maksevõime üle ning ka siin võidakse vajadusel muuta edasist tagasimaksegraafikut. Üldjuhul kaasneb selle meetme puhul vajadus pikendada laenu tagasimaksetähtaega, kuivõrd maksepuhkuse ajaks tagasimaksed peatuvad. Kui laenu tagasimaksetähtaega pikendada ei soovita, tuleb suurendada edasisi osamakseid, et laen saaks tähtajaks tasutud.

4.    Laenuvõtjale koostatakse kogunenud intressivõla või võlasumma tagasimaksmiseks eraldi kava. Juhul, kui laenuvõtjal on laenu tagasimaksete osas juba võlgnevus tekkinud, on makseraskuste ületamiseks võimalik laenuvõtjal ja laenuandjal leppida kokku, et tasumata summade tasumiseks koostatakse eraldi kava/maksegraafik. Seda saab teha üksnes siis, kui laenuvõtja on võimeline võlgnevuse vastavalt kokkulepitud tingimustele tasuma ja kui võlgnevus ei ületa eelnevalt kindlaksmääratud summat kogu põhiosa suhtes. Selliselt, teenindades edasi nii võetud laenu kui ka likvideerides tekkinud võlgnevust, on võimalik laenuvõtjal makseraskused ületada ja laen tasuda.

5.    Laenuvõtja intressimäära vähendatakse. Laenuvõtja makseraskuste ületamiseks võib teatud juhul olla abi intressimäära vähendamisest. Seda näiteks juhul, kui intressimäärad on laenuvõtja sissetulekuga võrreldes ülemäära kõrged või kui fikseerimata intressimäära areng on tekitanud laenuvõtjale liiga suured kulud. Laenuandja peab aga jälgima, et intressimäära vähendamine aitab tõepoolest laenuvõtja makseraskused ületada ning  et uus intressimäär kataks laenuandja võimalikud krediidiriski kulud.

6.    Laenutähtaja pikendamine. Laenutähtaja ehk viimase lepingujärgse osamakse kuupäeva pikendamine võimaldab vähendada laenmaksete summat, jaotades need pikemale ajavahemikule. Laenu osamaksed sel juhul küll vähenevad, kuid laenu makstakse tagasi ajaliselt kauem.

7.    Laenuvõtja saab seada laenule lisatagatise. Lisatagatise abil ei saa kõrvaldada laenuvõtja võlgnevust, kuid selle abil on võimalik parandada laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu tingimusi, vähendades sellega krediidiriski ehk laenuvõtja kohustuste mittekohase täitmisega kaasnevat kahju tekkimise ohtu. Kui laenuandja näeb, et laenuvõtja ei suuda lisatagatisest hoolimata laenu tagasi maksta ja võib seetõttu lisatagatisest ilma jääda, siis seda võimalust kasutada ei saa.

8.    Laenuvõtja võib kokkuleppel laenuandjaga müüa laenu tagatise. Teatud juhtudel võib tagatise müümine olla laenuvõtja huvides. Seda juhul, kui on selge, et muud meetmed (näiteks tagasimaksetähtaja pikendamine täiendava tasu eest) üksnes suurendavad laenuvõtja võlgnevust ning tagatise müügist saaduga on võimalik tasuda võlgnevus osaliselt või täielikult. Juhul, kui tagatise müügist ei piisa kogu laenuvõtja võlgnevuse tasumiseks, tuleb alles jäänud võlgnevuse tasumiseks leppida kokku maksegraafik, mis vastab laenuvõtja maksevõimele. Seega võib ka selle variandi puhul olla vajalik kasutada lisaks teisi meetmeid.

9.    Laenuvõtjale koostatakse uus maksegraafik, mis põhineb laenuvõtja tegelikul võimel laenu tagasi maksta. Selle koostamisel tuleks lähtuda tasakaalustatumast lähenemisest, kus seatakse suurem rõhk laenu põhiosa summa tasumisele. Tagasimaksevõimalusi selleks on erinevaid – näiteks on laenuvõtjal võimalik oma vara müüa ja teostada suurem osaline tagasimakse või leppida kokku, et teatud aja möödudes osamaksed suurenevad (seda vaid juhul, kui on alust eeldada, et laenuvõtja finants- ja maksevõimekus seda tõesti võimaldab).

10.    Kui laen ja seega ka võlgnevus on muus kui kohalikus valuutas, siis võib sellise valuuta konverteerida ehk samastada kohaliku vääringuga. See võib aidata vähendada laenuvõtjale kaasnevat valuutariski.

11.    Laenuvõtjale pakutakse uusi rahastamisvõimalusi ajutiste makseraskuste ületamiseks. Seda kasutatakse üldjuhul ettevõtete laenude korral ning see ei ole tavaliselt eraldiseisev restruktureerimismeede. Seda tuleks kasutada koos teiste meetmetega ning vaid erandjuhtudel.

12.    Laenuvõtja võlg konsolideeritakse. Erinevad laenuvõtja nõuded/laenud ühendatakse üheks või piiratud arvuks laenudeks. See lahendus on eelkõige kasulik, kui ühendamine annab koguvõlale üksikute laenudega võrreldes suurema üldise kaitstuse, näiteks lihtsustades maksete jaotamist nõuete vahel.

13.    Laenuvõtja võlg kustutatakse osaliselt või täielikult, kui laenuandja on nõus laenu tagasi saama väiksemas mahus. Ülejäänud osa tuleb laenuvõtjal siiski kokkulepitud aja jooksul krediidivõtjale tagastada.