Kuidas valmistuda eelseisvaks pensionireformiks?

11. detsember 2019

Plaanitav pensionireform tähendab suuri muudatusi nii inimestele kui ka finantsvahendajatele. Inimestele antakse võimalus teise sambasse kogutud pensionisäästud välja võtta ning ise otsustada, kuidas ja kas pensionipõlveks säästa. Finantsvahendajatele antakse aga suurem vabadus oma tooteid pensionikogujatele turustada. Need muudatused eeldavad inimestelt head finantskirjaoskust.

Täna kehtivad pensionifondidele vara investeerimisel kindlad reeglid ning seadusega on täpselt paika pandud, millesse ning kui suures ulatuses võib pensionifondi vara investeerida. Sellega saavutatakse investorite varade piisav hajutatus ja välditakse liigsete riskide võtmist. Fondi investeerimispoliitika paneb täpselt paika, kui palju võib investeerida näiteks aktsiatesse, võlakirjadesse ja teistesse investeerimisfondidesse. Fondide tingimustes või prospektis on kindlaks määratud, kas fond võib investeerida ka riskantsematesse varadesse nagu kinnisvara või väärismetallid. Lisaks on pensionifondide tasude süsteem praegu läbipaistev ja kõikide fondide kulukust võib omavahel kerge vaevaga võrrelda. 

Pensionireformi käigus tekkivatele uutele pensioniteenustele sellised investeerimispiirangud ja tasude regulatsioonid aga ei laiene ning inimene peab ise otsustama, kuhu ja kui palju investeerida. Seega tasub tulevikus enne pensioniks investeerimist enda jaoks põhjalikult läbi mõelda nii oma võimalused kui ka eesmärgid.  

Küsimused, mida võiks endalt enne investeerimist küsida:

  1. Millised on teie teadmised investeerimisest? Kas suudate ise oma investeeringuid juhtida või on mõistlikum valida investeerimislahendus, mis on teiste poolt juhitud?
  2. Kui palju aega saate investeeringute valimisele ja juhtimisele pühendada?
  3. Milliste kulutustega on seotud eri investeerimisvõimalused?
  4. Kui palju võimaldab teie majanduslik olukord investeerida? Kas saaksite endale näiteks lubada olukorda, kus kaotate investeeritud rahast 10% või 30%?
  5. Kas soovite investeerida ühekordselt või regulaarselt?
  6. Kui suurt tootlust oma investeeringutelt ootate?
  7. Kui pikaks ajaks saate oma raha konkreetsete investeeringutega siduda?
  8. Millised maksukohustused ja -soodustused eri investeerimisvõimalustega kaasnevad?


Ühtlasi soovitab Finantsinspektsioon jälgida Finantsinspektsiooni veebilehe turuosaliste registrit, kus on nimekiri Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiasutustest, investeerimisühingutest ja fondivalitsejatest, kelle üle teostab Finantsinspektsioon riiklikku järelevalvet. Kasutage vaid nende ettevõtete teenuseid, kellel on olemas teenuse osutamiseks vastav luba

Loe lisaks pensioniks valmistumisest. 

Rohkem uudiseid

0405.21
Laenu taotlemise protsess algab taotluse esitamisest. Kui inimene laenuandja poole pöördub ja laenu küsib, tekib tal kohustus esitada laenuandjale enda kohta esimest korda olulist infot. Laenuandjal omakorda on kohustus seda teavet küsida. Info jagamine on vajalik selleks, et vältida olukorda, kus inimene on end nii lõhki laenanud, et tekivad makseraskused. Laenutaotluste tingimused võivad olla...
3004.21
Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja juht Mait Palts väidavad Finantsinspektsiooni podcastis, et Eesti finantssektor ja muu ettevõtlusmaastik vajab vilepuhujate infot. Kuid vilepuhujate tegevuse tehnilise korraldamise ja tasustamise osas on nad eriarvamusel. Paljudes riikides on vilepuhumine ja nende tegevus seadusega kaitstud ning kohati isegi kõrgelt...
1604.21
Finantsinspektsioon juhib märgukirjaga tähelepanu juhtudele, mil füüsilisel isikul on tarbijale laenu andes vaja inspektsioonilt taotleda tegevusluba. Tegevusluba on vaja siis, kui tarbijakrediidi andmine on muutunud füüsilise isiku peamiseks majandustegevuseks ja tulu teenimise allikaks. Tegevuslaota laenu andes riskib laenuandja kriminaalkaristusega ja vastutustundetult laenates intressidest...