Kuidas valmistuda eelseisvaks pensionireformiks?

11. detsember 2019

Plaanitav pensionireform tähendab suuri muudatusi nii inimestele kui ka finantsvahendajatele. Inimestele antakse võimalus teise sambasse kogutud pensionisäästud välja võtta ning ise otsustada, kuidas ja kas pensionipõlveks säästa. Finantsvahendajatele antakse aga suurem vabadus oma tooteid pensionikogujatele turustada. Need muudatused eeldavad inimestelt head finantskirjaoskust.

Täna kehtivad pensionifondidele vara investeerimisel kindlad reeglid ning seadusega on täpselt paika pandud, millesse ning kui suures ulatuses võib pensionifondi vara investeerida. Sellega saavutatakse investorite varade piisav hajutatus ja välditakse liigsete riskide võtmist. Fondi investeerimispoliitika paneb täpselt paika, kui palju võib investeerida näiteks aktsiatesse, võlakirjadesse ja teistesse investeerimisfondidesse. Fondide tingimustes või prospektis on kindlaks määratud, kas fond võib investeerida ka riskantsematesse varadesse nagu kinnisvara või väärismetallid. Lisaks on pensionifondide tasude süsteem praegu läbipaistev ja kõikide fondide kulukust võib omavahel kerge vaevaga võrrelda. 

Pensionireformi käigus tekkivatele uutele pensioniteenustele sellised investeerimispiirangud ja tasude regulatsioonid aga ei laiene ning inimene peab ise otsustama, kuhu ja kui palju investeerida. Seega tasub tulevikus enne pensioniks investeerimist enda jaoks põhjalikult läbi mõelda nii oma võimalused kui ka eesmärgid.  

Küsimused, mida võiks endalt enne investeerimist küsida:

  1. Millised on teie teadmised investeerimisest? Kas suudate ise oma investeeringuid juhtida või on mõistlikum valida investeerimislahendus, mis on teiste poolt juhitud?
  2. Kui palju aega saate investeeringute valimisele ja juhtimisele pühendada?
  3. Milliste kulutustega on seotud eri investeerimisvõimalused?
  4. Kui palju võimaldab teie majanduslik olukord investeerida? Kas saaksite endale näiteks lubada olukorda, kus kaotate investeeritud rahast 10% või 30%?
  5. Kas soovite investeerida ühekordselt või regulaarselt?
  6. Kui suurt tootlust oma investeeringutelt ootate?
  7. Kui pikaks ajaks saate oma raha konkreetsete investeeringutega siduda?
  8. Millised maksukohustused ja -soodustused eri investeerimisvõimalustega kaasnevad?


Ühtlasi soovitab Finantsinspektsioon jälgida Finantsinspektsiooni veebilehe turuosaliste registrit, kus on nimekiri Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiasutustest, investeerimisühingutest ja fondivalitsejatest, kelle üle teostab Finantsinspektsioon riiklikku järelevalvet. Kasutage vaid nende ettevõtete teenuseid, kellel on olemas teenuse osutamiseks vastav luba

Loe lisaks pensioniks valmistumisest. 

Rohkem uudiseid

Eesti raha on euro ja nii on see olnud juba üle kümne aasta. Eurot tuleb vastu võtta hoolimata sellest, kas kasutatakse paberist pangatähti, pangakaarti või metallist münte. Kõikidel neil raha vormidel on oma tugevused ja nõrkused. Kui rääkida sularahast, siis oleme Finantsinspektsiooni ja keskpanga korraldavatel perepäevadel näinud, et lapsed alustavad säästmist sageli just euromüntide…
Kui pangakonto võib avada lapsele juba kohe peale tema sündi, siis oma pangakaardi ning õiguse seda vanema seatud limiitide piires kasutada võib laps saada kuue- või seitsmeaastaselt. Nii saab õpetada lapsele pangakaardiga ja rahaga laiemalt ümberkäimist juba enne kooliminekut või kooliea alguses. Eestis saab olenevalt pangast pangakaardi avada ning vormistada internetipanga ja mobiilipanga...
Finantsteenuse osutaja peab järgima rahapesuvastaseid reegleid, kuid kuidas ja kui ulatuslikult neid rakendatakse, sõltub konkreetsest kliendist ja tema riskitasemest. Rahapesuvastaste reeglite järgimine tähendab muu hulgas seda, et finantsteenuse osutajal on õigus esitada kliendile küsimusi, mille abil saab ta hinnata, kas kliendi tegevus võib viidata rahapesule või terrorismi rahastamisele…