Keskpank avaldas Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste 2017. aasta uuringu tulemused

10. oktoober 2019

Teemapaberis antakse ülevaade leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (inglise keeles Household Finance and Consumption Survey) tulemustest. Seda uuringut on Eestis läbi viidud kahel korral, 2013. ja 2017. aastal. Me analüüsime 2017. aasta küsitluse tulemusi ja võrdleme neid nii 2013. aasta küsitluse tulemustega kui ka teistes euroala riikides 2013. või 2014. aastal tehtud küsitluse tulemustega. Peamiselt keskendume Eesti leibkondade netovarade jaotusele ja selle eri komponentidele. Samuti analüüsime leibkondade finantskoormust ja krediidipiiranguid. Kahes viimases peatükis käsitleme eriteemasid. Esimeses neist vaatame lähemalt peost suhu elavaid leibkondi. Teises kirjeldame inimeste pensioniootusi ja teise pensionisamba kavandatava reformi võimalikke tagajärgi.

Uuringu läbiviijad Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm.

Loe edasi Eesti Panga veebilehelt.

 

Rohkem uudiseid

Kilvar Kessler: sentide vahetamise eest kümme eurot?
Eesti raha on euro ja nii on see olnud juba üle kümne aasta. Eurot tuleb vastu võtta hoolimata sellest, kas kasutatakse paberist pangatähti, pangakaarti või metallist münte. Kõikidel neil raha vormidel on oma tugevused ja nõrkused. Kui rääkida sularahast, siis oleme Finantsinspektsiooni ja keskpanga korraldavatel perepäevadel näinud, et lapsed alustavad säästmist sageli just euromüntide…
Pangakaart lapsele – millal ja miks?
Kui pangakonto võib avada lapsele juba kohe peale tema sündi, siis oma pangakaardi ning õiguse seda vanema seatud limiitide piires kasutada võib laps saada kuue- või seitsmeaastaselt. Nii saab õpetada lapsele pangakaardiga ja rahaga laiemalt ümberkäimist juba enne kooliminekut või kooliea alguses. Eestis saab olenevalt pangast pangakaardi avada ning vormistada internetipanga ja mobiilipanga...
Miks finantsteenuse osutaja kliendi andmete vastu huvi tunneb?
Finantsteenuse osutaja peab järgima rahapesuvastaseid reegleid, kuid kuidas ja kui ulatuslikult neid rakendatakse, sõltub konkreetsest kliendist ja tema riskitasemest. Rahapesuvastaste reeglite järgimine tähendab muu hulgas seda, et finantsteenuse osutajal on õigus esitada kliendile küsimusi, mille abil saab ta hinnata, kas kliendi tegevus võib viidata rahapesule või terrorismi rahastamisele…