Finantsinspektsioon analüüsis inkassoturgu

26. juuni 2019

Toimiv inkassoturg toetab krediiditurgu, kuid võib demotiveerida vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. Finantsinspektsioon jätkab inkassoturu analüüsi eesmärgiga pakkuda optimaalne lahend valdkonna reguleerimiseks.

Finantsinspektsioon viis tänavu veebruaris 71 krediidiasutuses, krediidiandjas ja -vahendajas läbi kaugkontrolli, et kaardistada Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate laenuandjate poolt krediidi- ja finantseerimislepingutest tulevate nõuete loovutamist, sh inkassofirmadele. Seda Finantsinspektsiooni strateegiast tuleneval eesmärgil, et mõista paremini krediidi järelturuga seonduvaid riske.

Kaugkontrolli tulemused kinnitasid, et laenuandja vaatevinklist inkassoturg Eestis suures plaanis toimib – turul on küllaldaselt ettevõtteid, müügimahud on piisavad. Ühtlasi selgus, et enamik tegevusloa alusel tegutsevaid krediidiandjad ning erandi alusel tegutsevaid krediidiandjaid ja -vahendajaid loovutavad oma tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded tasu eest inkassoettevõttele. Samasugust tendentsi võis täheldada ka krediidiasutuste puhul – vaid veerand analüüsiga hõlmatud krediidiasutustest ei loovuta nõudeid. Näiteks 2017. ja 2018. aastal müüsid Tabel_15.jpgkrediidiasutused bilansilisi ja bilansiväliseid nõudeid vastavalt 51,8 miljoni ja 75,6 miljoni euro ulatuses. Suurem osa loovutatud nõuetest on eraisikulaenud, sh tarbimislaen ja järelmaks.

Samuti näitas analüüs, et krediidiasutused vähemal määral ja paljud krediidiandjad enamal määral on seotud inkassoturu hea toimimisega, kuna sissenõutavaks muutunud laenud loovutatakse inkassofirmadele.

Ühest küljest aitab toimiv inkassoturg professionaalsetel laenuandjatel paremini juhtida krediidiriski, kuigi ka siin tuleb eelkõige pankadel end stressida inkassoturu kitsenemise või äralangemise puhkudeks.

Teisalt võib hästitoimiv inkassoturg omada negatiivset mõju vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmisele. See tähendab, et suurem kindlus sobiva hinnaga vabaneda nõrgemate laenuvõtjatega sõlmitud lepingutest nende loovutamise teel võib vähendada laenuandja hoolsust eos krediidivõimelisuse hindamisel, mis omakorda suurendab riski, et laenu saab isik, kes seda eos ei ole võimeline teenindama. Finantsinsinspektsioon rõhutab, et vastutustundliku laenamise põhimõte on iseseisev seadusest tulenev kohustus, mida tuleb igal pangal ja muul laenuandjal täita.

Kui pankade ja paljude teiste laenuandjate tegevus on korraldatud krediidiasutuste seaduse ja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse nõuetega ning on allutatud Finantsinspektsiooni järelevalvele, siis inkassofirmade tegevus ei ole allutatud tegevusloa nõudele ega avalikule järelevalvele.

Euroopa Liidu liikmesriigid plaanivad 2021. aasta lõpuks üle võtta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi krediidihaldajate, krediidiostjate ja tagatiste sissenõudmise kohta ehk teisisõnu viivislaenude järelturu direktiivi. Direktiivi kehtestamine võib viia inkassoettevõtete tegevuse üle regulatsiooni kehtestamiseni. Finantsinspektsioon jätkab inkassoturu analüüsi eesmärgiga pakkuda Eestile optimaalne lahend.

Rohkem uudiseid

1210.21
Finantsinspektsioon ja Eesti Pank kutsuvad õpetajaid traditsioonilisele, koolivaheajal toimuvale seminarile, kus räägitakse investeerimisest ja sellega seotud riskidest ning petuskeemidest. Lisaks tehakse seminaril ülevaade Eesti ja euroala majandusest. Seminar toimub 25. oktoobril kell 10–12 Eesti Panga muuseumis (Estonia pst 11, Tallinn) eestikeelsena ja kell 13-14.30 venekeelsena. Kohapeal...
2809.21
Finantsinspektsioon ostis koostöös partneritega raamatukogudele üle poole tuhande rahatarkuse raamatu, mille vastu inimesed on ise huvi tundnud. Üheks selliseks raamatuks, mida sooviti ja mida ostis inspektsioon, on “Tom õpib rahamängu”. Kokku osteti koos partneritega inimeste rahatarkuse kasvatamiseks raamatukogudele ligi 600 raamatut, millest Finantsinspektsiooni panus oli 115 raamatut "Tom…
2209.21
Finantsinspektsioon korraldab 29. septembril seminari “Võlaorjusest vabaks!” , kus antakse ülevaade Eesti elanike võlgadest ja neist vabanemise võimalustest. Vastavalt uuringule küündivad kohtutäituritele antud võlad möödunud aasta seisuga pea miljardi euroni. Sellele lisanduvad muud võlad, millega tegeleb sissenõudja või mis on antud inkassoettevõtetele lahendamiseks. Sotsiaalministeeriumi...