Eesti inimeste finantsvarade maht ületas 12 miljardi piiri

3. Mai 2019

Eesti residentidest eraisikute finantsvarad ületasid 2018. aastal nende kohustusi: finantsvarade maht oli aasta lõpus 12,2 miljardit eurot ja finantskohustuste jääk 9,7 miljardit eurot, seejuures kasvasid varad endiselt mõnevõrra kiiremini kui kohustused, selgub Finantsinspektsiooni äsja avaldatud finantsteenuste turu ülevaatest.

Finantsinspektsiooni ülevaate põhjal aeglustus 2018. aastal enamike finantsteenuste mahu kasv, ainsana kiirenes laenude kasvutempo. Hoiuste koondjääk kasvas 2018. aastal 4% ehk 655 miljonit euro võrra. Erinevalt varasematest aastatest toetus kasv tähtajaliste ja nõudmiseni hoiustele. Nõudmiseni ja üleööhoiuste jääk kasvas aastaga 3% ehk 428 miljoni euro võrra ning tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk kasvas samal ajal 9% ehk 246 miljoni euro võrra. Hoiustesse oli aasta lõpu seisuga paigutatud kokku 17,7 miljardit eurot.

Pankade laenuportfellide koondjääk kasvas aastaga 5% ehk 966 miljonit. Aasta lõpu seisuga oli pankade laenuportfellide suuruseks 19,1 miljardit eurot. Krediidiandjate tarbijalaenude koondjääk kasvas samal ajal 19% ehk 168 miljonit eurot, ulatudes 1,04 miljardi euroni.

Säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, tähtajalised ja säästuhoiused, investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht vähenes 1% võrra, küündides aasta lõpuks 9,7 miljardi euroni.

Investeerimisteenustega seotud mahud kasvasid 2018. aastal vaid pensionifondides, kuid võrreldes eelneva aastaga kasvutempo aeglustus, 17%lt 8%ni.

Eraisikute hoiuste jääk ületas äriühingute hoiuste jääki: 8,3 miljardit eurot eraisikutel ja 6,9 miljardit eurot äriühingutel. Eraisikutele kuulus 47% kogu hoiuste jäägist ning suurema osa neist moodustasid nõudmiseni ja üleööhoiused, kokku 6,1 miljardit eurot ehk ligi kolmveerand kõigist eraisikute hoiustest. Ülejäänud 27% moodustasid tähtajalised ja säästuhoiused.

Aasta lõpu seisuga oli eraisikutele väljastatud laene 8,8 miljardi ja äriühingutele 7,3 miljardi euro ulatuses. Eraisikute laenukoormust mõjutasid 2018. aastal enim eluasemelaenud. Keskmine eluasemelaenude jääk kasvas aastaga 1677 eurot, ulatudes 42 204 euroni. Talle järgnes sõiduki liising keskmise jäägiga 10 216 eurot.

Kokkuvõttes olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli aasta lõpus 12,2 miljardit eurot ja finantskohustuste jääk 9,7 miljardit eurot. Seejuures kasvasid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad finantskohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 10% ja koondlaenud 8%. Neto finantsvarad ulatusid seega aasta lõpus 2,6 miljardi euroni, kasvades aastaga umbes 0,3 miljardit eurot.

Eesti residendist eraisiku keskmine varade maht oli aasta lõpus 9236 eurot ja laenude jääk 7319 eurot. Eraisiku keskmine neto finantsvara väärtus oli seega 1917 eurot.

Finantsinspektsioon avaldab Eesti finantsteenuste turu ülevaate kaks korda aastas ning see tugineb finantsettevõtete esitatud andmetele.

Rohkem uudiseid

1305.20
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) jagab soovitusi, millele koroonaviiruse ajal tähelepanu pöörata. 1. Tutvu oma kindlustuslepinguga Veendu, kas sinu kindlustuskaitse vastab sinu vajadustele: mis on kaetud ja eriti oluline, mis on välistatud. 2. Tea oma lepingulisi kohustusi Võta ühendust oma kindlustusandja või vahendajaga, kui sa ei saa oma lepingulisi kohustusi täita…
2104.20
Finantsinspektsioon soovitab oma investeerimisotsused nii koroona ajal kui ka peale seda rahulikult läbi mõelda ning telefoni teel pakutavatesse investeerimisvõimalustesse suhtuda ettevaatlikult. Kui helistab telefonile keegi ja pakub võimalust investeerimiseks, kuid tekib kahtlus, kas ta on ikka usaldusväärne, siis tasub Finantsinspektsiooni koduleheküljelt kontrollida, kas teenuse pakkujal on...
0804.20
Teatud olukordades tekib kindlustusseltsil õigus hüvitist vähendada või sellest keelduda. Kuivõrd vabatahtliku kindlustuse puhul määratakse omavaheline kindlustussuhe kindlustuslepinguga, tuleb erilist tähelepanu pöörata just sellele, millised on välistused ehk olukorrad, mil kindlustusseltsil tekib õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda. Vabatahtliku kindlustuse puhul…