Eesti inimeste finantsvarade maht ületas 12 miljardi piiri

3. Mai 2019

Eesti residentidest eraisikute finantsvarad ületasid 2018. aastal nende kohustusi: finantsvarade maht oli aasta lõpus 12,2 miljardit eurot ja finantskohustuste jääk 9,7 miljardit eurot, seejuures kasvasid varad endiselt mõnevõrra kiiremini kui kohustused, selgub Finantsinspektsiooni äsja avaldatud finantsteenuste turu ülevaatest.

Finantsinspektsiooni ülevaate põhjal aeglustus 2018. aastal enamike finantsteenuste mahu kasv, ainsana kiirenes laenude kasvutempo. Hoiuste koondjääk kasvas 2018. aastal 4% ehk 655 miljonit euro võrra. Erinevalt varasematest aastatest toetus kasv tähtajaliste ja nõudmiseni hoiustele. Nõudmiseni ja üleööhoiuste jääk kasvas aastaga 3% ehk 428 miljoni euro võrra ning tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk kasvas samal ajal 9% ehk 246 miljoni euro võrra. Hoiustesse oli aasta lõpu seisuga paigutatud kokku 17,7 miljardit eurot.

Pankade laenuportfellide koondjääk kasvas aastaga 5% ehk 966 miljonit. Aasta lõpu seisuga oli pankade laenuportfellide suuruseks 19,1 miljardit eurot. Krediidiandjate tarbijalaenude koondjääk kasvas samal ajal 19% ehk 168 miljonit eurot, ulatudes 1,04 miljardi euroni.

Säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, tähtajalised ja säästuhoiused, investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht vähenes 1% võrra, küündides aasta lõpuks 9,7 miljardi euroni.

Investeerimisteenustega seotud mahud kasvasid 2018. aastal vaid pensionifondides, kuid võrreldes eelneva aastaga kasvutempo aeglustus, 17%lt 8%ni.

Eraisikute hoiuste jääk ületas äriühingute hoiuste jääki: 8,3 miljardit eurot eraisikutel ja 6,9 miljardit eurot äriühingutel. Eraisikutele kuulus 47% kogu hoiuste jäägist ning suurema osa neist moodustasid nõudmiseni ja üleööhoiused, kokku 6,1 miljardit eurot ehk ligi kolmveerand kõigist eraisikute hoiustest. Ülejäänud 27% moodustasid tähtajalised ja säästuhoiused.

Aasta lõpu seisuga oli eraisikutele väljastatud laene 8,8 miljardi ja äriühingutele 7,3 miljardi euro ulatuses. Eraisikute laenukoormust mõjutasid 2018. aastal enim eluasemelaenud. Keskmine eluasemelaenude jääk kasvas aastaga 1677 eurot, ulatudes 42 204 euroni. Talle järgnes sõiduki liising keskmise jäägiga 10 216 eurot.

Kokkuvõttes olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli aasta lõpus 12,2 miljardit eurot ja finantskohustuste jääk 9,7 miljardit eurot. Seejuures kasvasid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad finantskohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 10% ja koondlaenud 8%. Neto finantsvarad ulatusid seega aasta lõpus 2,6 miljardi euroni, kasvades aastaga umbes 0,3 miljardit eurot.

Eesti residendist eraisiku keskmine varade maht oli aasta lõpus 9236 eurot ja laenude jääk 7319 eurot. Eraisiku keskmine neto finantsvara väärtus oli seega 1917 eurot.

Finantsinspektsioon avaldab Eesti finantsteenuste turu ülevaate kaks korda aastas ning see tugineb finantsettevõtete esitatud andmetele.

Rohkem uudiseid

2909.23
Finantsinspektsioon ja Eesti Pank kutsuvad majandus- ja ühiskonnaõpetajaid 25. oktoobril kell 11–14 traditsioonilisele rahatarkuse seminarile. Sel sügisvaheajal on seminari toimumispaigaks Eesti Ajaloomuuseum Maarjamäel, kus räägime Balti riikide vääringute näitusest ajendatuna Baltikumi majandusest ning Eesti panganduse hetkeseisust. Juttu tuleb ka majandusliku ebavõrdsuse põhjustest,…
2709.23
Võlgnevuste kuhjumine võib olla inimesele ja tema lähedastele tõsine katsumus ning lahenduste leidmine nõuab siis kannatlikust ja asjatundliku tuge. Iga kliendi lugu on erinev, seetõttu on ka kõik lahendused erinevad, kirjutavad võlanõustajad Anna-Liisa Arukask ja Evelyn Eichhorst ajakirjas Sotsiaaltöö. Selleks et anda ettekujutus võlanõustamisteenuse võimalustest, jagavad nad artiklis kahe...
2109.23
Ukselt uksele käivatest kaupmeestest, kes osavate, kuigi õiguslikult kaheldavate nõksudega inimestele ülearu kalleid tooteid maha müüvad, on enamik kuulnud. Tehnoloogia arengu tulemusel peab aga ka vaatama, et pereliikmed asjatult krüptovaluutat ehk virtuaalvääringut ei ostaks või ei seoks ennast sisutute investeerimisskeemidega. Kuidas krüptopettust ära tunda ning mida tasuks teada krüptovara...