Viis küsimust maksepuhkusest

3. aprill 2020

Vahel võib laenuvõtjal tekkida kiusatus või vajadus taotleda laenu- või liisinguandjalt maksepuhkust. Et inimesed teaksid oma õigusi ja kohustusi maksepuhkuse taotlemisel ning teadvustaksid ka sellega kaasnevaid riske, oleme siia koondanud maksepuhkuse teemalised korduma kippuvad küsimused.

Mis on maksepuhkus?

Maksepuhkus on olukord, kus pank või liisinguettevõte lubab laenu- või liisingulepingu kehtivuse ajal inimesel teatud perioodi jooksul laenumakseid mitte maksta. Maksepuhkust võidakse võimaldada näiteks siis, kui inimesel tekivad töökoha kaotuse, sissetuleku järsu vähenemise või haiguse tõttu ajutiselt makseraskused. Üldjuhul peatatakse maksepuhkuse ajal laenu- või liisinguvõtja põhiosa tagasimaksed, kuid kokkuleppel võidakse peatada ka intressimaksed.

Mida peaksin esimesena tegema, kui makseraskused tekivad?

Soovitav on võtta laenu- või liisinguandjaga ühendust juba siis, kui on ette näha makseraskuste tekkimist. Juba tekkinud võlgnevuse korral võib maksepuhkuse saamine olla raskem.

Kellel ja mis tingimustel on õigus saada maksepuhkust?

Igal juhul tähendab maksepuhkus seda, et see on laenu- ja liisinguandja ning tema kliendi vaheline kokkulepe (leping), millega peavad olema nõus mõlemad pooled. Makseraskustes kliendi vaatest on maksepuhkuse saamiseks kaks võimalust:

  1. Maksepuhkuse sõlmimise tingimused on juba laenu- või liisingulepingus kokku lepitud.
  2. Kui olemasolev leping maksepuhkuse kohta midagi ei sätesta, siis lepitakse selles laenu- või liisinguandjaga täiendavalt eraldi kokku juhul, kui makseraskus on tekkinud või tekkimas.

Seega igal juhul tasub raskustesse sattunud kliendil esimesena kontrollida üle oma kehtiv laenu- või liisinguleping ning vaadata, kas selles on maksepuhkusega seonduv juba kokku lepitud. Kui ei ole ja soov on siiski maksepuhkust saada, siis tuleks pöörduda selle küsimusega laenu- või liisinguandja poole. Tasub veel tähele panna, et isegi kui maksepuhkuse regulatsioon on juba olemasolevas lepingus olemas, ei tähenda see seda, et tingimusi ei saaks mõlema poole nõusolekul muuta ja uuesti kokku leppida.

Kas pank või liisingettevõte võib keelduda maksepuhkuse sõlmimisest?

Kui maksepuhkuse regulatsioon on juba kehtivas laenu- või liisinglepingus olemas, siis ei saa pank või liisingettevõte seda ühepoolselt muuta ning laenu- või liisinguvõtjal on vastavalt lepingus sätestatud tingimustele õigus maksepuhkust saada. Kui maksepuhkusega seonduvat lepingus ei ole, siis ei ole pank või liisingandja kohustatud maksepuhkust pakkuma.

Mida ma peaksin maksepuhkuse taotlemisel tähele panema?

Maksepuhkuse taotlemisel, nii kehtiva lepingu alusel ja ka täiendava kokkuleppe korral, võiks arvestada ja kontrollida järgmist:

  1. Kontrolli, kuidas muutuvad maksepuhkuse rakendamisega lepingu tingimused. Sageli soovivad laenu- ja liisinguandjad maksepuhkuste rakendamiseks muuta ka lepingu teisi tingimusi. Seda ei saa teha siis, kui laenu- või liisinguandjaga sõlmitud lepingus on maksepuhkuse tingimused juba kokku lepitud.
  2. Kontrolli, kas laenu- või liisinguandja soovib maksepuhkuse kokkuleppe saavutamiseks tõsta intressi. See võib märkimisväärselt suurendada lepingu kestel laenu- või liisinguandjale tagasimakstava summa kogusuurust.
  3. Arvesta, et kui maksepuhkusega seonduvalt pikendatakse laenu- või liisingulepingu lõpptähtaega, siis suureneb seoses sellega ka intressi kogukulu, kuna klient tarbib laenu- või liisingut pikemalt.
  4. Küsi, kas säilib ka võimalus, et makseraskuste lõppemisel ja lepingus ettenähtud tingimustel saab klient tulevikus tagasi maksta korraga suurema summa, et seeläbi näiteks makstavat intressisummat tulevikus vähendada.

Rohkem uudiseid

Finantsinspektsioon tegeleb riiklikul tasandil finants ehk rahaasjadega seotud järelevalvega ja rahaga seotud kriisiolukordade lahendamisega. Finantsinspektsiooni poole tasub pöörduda, kui oled mõne finantsteenuse osutajaga (näiteks pank, kindlustus, laenuandja, investeerimisfond jt) rahulolematu või ei suuda te omavahel kokkuleppeni jõuda. 2023. aastal esitati Finantsinspektsioonile...
Riigikogu lauale on jõudnud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu, mis muudab oluliselt senist inkassoturu toimimist ja toob krediidiinkassod Finantsinspektsiooni järelevalve alla, mis muudab krediidivõlglastega suhtlemise pikas plaanis õiglasemaks. Kogu inkassoturg ei lähe järelevalve alla. Lihtsustatult öeldes läheb Finantsinspektsiooni järelevalve alla vaid see osa inkassoettevõtetest…
Viimastel aastatel on investeerimine muutunud populaarsemaks ja investoritele kättesaadavamaks. Koos sellega on suurenenud ka keskkondade arv, kus noored investorid oma rahapaigutamise valikute ja investeerimisstrateegiate teemadel arutlevad ning üksteisega nõu ja kogemusi jagavad. Sageli toimuvad sellised arutelud ühismeedias. Kuid milline võib olla sellise sisuga investeerimisteemalise…