Ühisrahastust ees ootavad muudatused kaitsevad investorit

2. november 2021

Euroopa Parlament võttis eelmise aasta oktoobris vastu ühisrahastust reguleeriva määruse, mille kohaselt peavad alates 10. novembrist ühisrahastusteenuse osutajad hakkama Finantsinspektsioonilt tegevuslube taotlema ja Finantsinspektsioon saab hakata nende üle ka järelevalvet tegema. Ettevõtetel on tegevusloa hankimiseks aega üks aasta. 

Ühisrahastuse tegevusluba on vaja vaid ettevõtetele laenu vahendavatel ühisrahastusettevõtetel

Määrusega ei ole hõlmatud platvormid, mis võimaldavad investeerida tarbijakrediidilepingutesse. Tarbijatele krediidi vahendamiseks on vaja krediidivahendaja tegevusluba. Küll aga on tegutsemiseks vaja ühisrahastuse tegevusluba kõikidel ühisrahastusettevõtetel, kes pakuvad eraisikutele ja ettevõtetele võimalust investeerida ühisrahastusprojektidesse, mille omanik on ettevõte. Samuti nendel ühisrahastusplatvormidel, kes vahendavad ettevõtetele laenu. 

Muudatuste peamine eesmärk on kaitsta investoreid

Tegevusloa andmisel kontrollib Finantsinspektsioon põhjalikult ettevõtte tausta, tegevust ja selle juhte. Kuna ühisrahastusteenuse osutajate tegevus toimub suuresti elektrooniliselt, siis hindab inspektsioon ka ettevõtte tehnilise korralduse taset ja talitluspidevust. Lisaks tekib tegevusloaga ühisrahastusteenuse pakkujatel kohustus kontrollida projektiomanikult saadud teavet ning seda infot peab ta investoritega jagama. Investoreid tuleb informeerida ka pakkumisega kaasnevatest huvide konfliktidest ning nende maandamise meetmetest. Nõuete eiramisel on Finantsinspektsioonil õigus teha ühisrahastusplatvormile trahvi või suunata teda ettekirjutusega puudusi kõrvaldama. Samuti on antud Finantsinspektsioonile õigus teavitada avalikkust määruse nõuete rikkumisest.  
Nii nagu teisedki Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvad ettevõtted, peavad ka ühisrahastusteenuse pakkujad tegevusloa taotlemisel maksma ühekordset menetlustasu ja seejärel iga aasta järelevalvetasu. 

Muudatused avavad Eesti ühisrahastusettevõtetele ühtsete nõuetega Euroopa Liidu ühisturu 

Ühisrahastust pakkuvaid ettevõtteid, kes Finantsinspektsiooni tegevusloast võiks huvitatud olla, on umbes 40. See tähendab Finantsinspektsioonile hulganisti lisatööd, kuid stabiilsema ja ausama finantsturu nimel on valmis inspektsioon seda tegema. Sellele, et ühisrahastus vajaks seadustega reguleerimist, juhtis Finantsinspektsioon tähelepanu juba viis aastat tagasi. Eesmärk oli kaitsta investorit ja pakkuda Eesti ühisrahastusettevõtetele võimalust tegutseda kogu Euroopa Liidus. Kui ühisrahastusettevõte on saanud Finantsinspektsioonilt tegevusloa, siis on tal võimalik tegutseda piiriüleselt ka teistes liikmesriikides, teavitades sellest Finantsinspektsiooni. 

Risk raha kaotada jääb investori jaoks alles

Informeeritud investor teeb kindlasti targemaid otsuseid, kuid ka tegevusloaga ühisrahastusettevõtete projektidesse investeerides peab arvestama, et risk raha kaotada jääb alles. Ka usaldusväärsena näiva ja inspektsiooni poolt kontrollitud ühisrahastusteenuse pakkuja puhul võib realiseeruda investeerimisrisk, sest projektiomanik ei pruugi üks hetk suuta investorite ees oma kohustusi enam täita. Seega tuleb investeerimisel teadvustada selle tegevusega kaasnevaid riske ning olla otsuste tegemisel hoolikas.

Rohkem uudiseid

1605.22
Osamaksetega kauba või teenuse eest tasumine on aastatega muutunud järjest populaarsemaks, sest nii saab ostetu kohe kiirelt kätte ilma tervet summat tasumata. Kuid enne järelmaksulepingu sõlmimist tasub iseenda vastu olla aus - mõelda läbi rahalised võimalused ja ostetu vajalikkus. Järelmaks on populaarne peamiselt seetõttu, et nii saab vältida ühekordset suurt väljaminekut. Kui juhtub midagi...
1205.22
Finantsinspektsioon ostis koos Rahandusministeeriumi ja teiste partneritega 56 koolile üle Eesti pea 1400 rahatarkuse raamatut. Inspektsioon soetas finantsaudiitori Tarvo Vaarmetsa kaasautorlusega raamatut “Rahaedu põhimõtted”. Raamat “Rahaedu põhimõtted” on kirjutatud kolme doktorikraadiga investori Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepa ja Tarvo Vaarmetsa poolt. Raamatut võib lisaks niisama...
0905.22
Finantsinspektsioon uuris, milliseid makseteenuseid pangad, makseasutused ja e-raha asutused Eestis pakuvad ning kui suuri tasusid nad nende teenuste eest tarbijatelt võtavad. Selgus, et sarnase makseteenuse eest võib mõni teenusepakkuja võtta mitu korda suuremat tasu kui konkurent. Kokku kaardistati 9 panga, 11 makseasutuse ja 2 e-raha asutuse makseteenused, kellest tarbijale osutab maksekontoga…