Ühisrahastust ees ootavad muudatused kaitsevad investorit

2. november 2021

Euroopa Parlament võttis eelmise aasta oktoobris vastu ühisrahastust reguleeriva määruse, mille kohaselt peavad alates 10. novembrist ühisrahastusteenuse osutajad hakkama Finantsinspektsioonilt tegevuslube taotlema ja Finantsinspektsioon saab hakata nende üle ka järelevalvet tegema. Ettevõtetel on tegevusloa hankimiseks aega üks aasta. 

Ühisrahastuse tegevusluba on vaja vaid ettevõtetele laenu vahendavatel ühisrahastusettevõtetel

Määrusega ei ole hõlmatud platvormid, mis võimaldavad investeerida tarbijakrediidilepingutesse. Tarbijatele krediidi vahendamiseks on vaja krediidivahendaja tegevusluba. Küll aga on tegutsemiseks vaja ühisrahastuse tegevusluba kõikidel ühisrahastusettevõtetel, kes pakuvad eraisikutele ja ettevõtetele võimalust investeerida ühisrahastusprojektidesse, mille omanik on ettevõte. Samuti nendel ühisrahastusplatvormidel, kes vahendavad ettevõtetele laenu. 

Muudatuste peamine eesmärk on kaitsta investoreid

Tegevusloa andmisel kontrollib Finantsinspektsioon põhjalikult ettevõtte tausta, tegevust ja selle juhte. Kuna ühisrahastusteenuse osutajate tegevus toimub suuresti elektrooniliselt, siis hindab inspektsioon ka ettevõtte tehnilise korralduse taset ja talitluspidevust. Lisaks tekib tegevusloaga ühisrahastusteenuse pakkujatel kohustus kontrollida projektiomanikult saadud teavet ning seda infot peab ta investoritega jagama. Investoreid tuleb informeerida ka pakkumisega kaasnevatest huvide konfliktidest ning nende maandamise meetmetest. Nõuete eiramisel on Finantsinspektsioonil õigus teha ühisrahastusplatvormile trahvi või suunata teda ettekirjutusega puudusi kõrvaldama. Samuti on antud Finantsinspektsioonile õigus teavitada avalikkust määruse nõuete rikkumisest.  
Nii nagu teisedki Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvad ettevõtted, peavad ka ühisrahastusteenuse pakkujad tegevusloa taotlemisel maksma ühekordset menetlustasu ja seejärel iga aasta järelevalvetasu. 

Muudatused avavad Eesti ühisrahastusettevõtetele ühtsete nõuetega Euroopa Liidu ühisturu 

Ühisrahastust pakkuvaid ettevõtteid, kes Finantsinspektsiooni tegevusloast võiks huvitatud olla, on umbes 40. See tähendab Finantsinspektsioonile hulganisti lisatööd, kuid stabiilsema ja ausama finantsturu nimel on valmis inspektsioon seda tegema. Sellele, et ühisrahastus vajaks seadustega reguleerimist, juhtis Finantsinspektsioon tähelepanu juba viis aastat tagasi. Eesmärk oli kaitsta investorit ja pakkuda Eesti ühisrahastusettevõtetele võimalust tegutseda kogu Euroopa Liidus. Kui ühisrahastusettevõte on saanud Finantsinspektsioonilt tegevusloa, siis on tal võimalik tegutseda piiriüleselt ka teistes liikmesriikides, teavitades sellest Finantsinspektsiooni. 

Risk raha kaotada jääb investori jaoks alles

Informeeritud investor teeb kindlasti targemaid otsuseid, kuid ka tegevusloaga ühisrahastusettevõtete projektidesse investeerides peab arvestama, et risk raha kaotada jääb alles. Ka usaldusväärsena näiva ja inspektsiooni poolt kontrollitud ühisrahastusteenuse pakkuja puhul võib realiseeruda investeerimisrisk, sest projektiomanik ei pruugi üks hetk suuta investorite ees oma kohustusi enam täita. Seega tuleb investeerimisel teadvustada selle tegevusega kaasnevaid riske ning olla otsuste tegemisel hoolikas.

Rohkem uudiseid

1911.21
Aina enam inimesi langeb läbi psühholoogilise töötlemise finantskelmide ohvriks. Kuid nüüd on kelmid asunud inimesi telefonis ka füüsiliselt ähvardama, selgub Finantsinspektsiooni podcastist. Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer nentis podcastis, et pettused on olnud meiega ajalooliselt juba pikka aega ning on loomulik, et need ajas muutuvad. “Ameerikas oli eelmisel aastal näiteks üks…
2810.21
Selle aasta kaheksa kuuga on pangatöötajatena esinenud kelmid inimeste rahakotte tühjendanud juba üle kahe miljoni euro võrra. Veelgi suurema summa eest on inimestelt raha välja petnud investeerimiskelmid. Kuna inimesed otsivad aina enam investeerimisvõimalusi, siis on Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Siim Tammeri sõnul aktiisemaks muutunud ka need, kes üritavad neilt raha välja petta....
1810.21
Finantsinspektsioon ja Teeviit korraldasid noortele ajavahemikus 6.-26. september videokonkursi “Minu rahanipid”. Konkursi eesmärgiks oli tõsta noorte finantsteadlikkust ning jagada inspireerivaid mõtteid ja ideid rahaga majandamisest. Konkursi žürii valis finaali üheksa lühivideot. Võitjaks ning peaauhinna nutitelefon iPhone 12 Pro saajaks valiti Türilt pärit Kai-Melli Kapten. Konkursi žürii tõi…