Tähtajalised pangahoiused kasvatavad raha ka keerulisematel aegadel

Hoiustamine on üle kümne aasta muutunud taas majanduslikult mõistlikumaks. Intressimäärad on nüüdseks järjepanu tõusnud üle aasta ja see on ka tähtajaliste pangahoiuste intressimäärad viinud tänaseks parimal juhul 4,3%-ni. Täpseid pankade pakutavaid kaheteistkümne kuu pikkuse hoiuse intressimäärasid saab vaadata minuraha.ee lehel hoiuste intressibaromeetrist. 

Väga oluline on hoiustamise juures teha vahet pangahoiusel ja muudel, näiteks hoiu-laenuühistute hoiustel. Pangahoiused on sisuliselt riskivabad ehk ühes pangas on kuni 100 000 euro suurune hoius Eesti riigi (Tagatisfondi) poolt tagatud. Kahetsusväärsel kombel nimetatakse hoiu-laenuühistutesse paigutatavat raha samuti hoiustamiseks, kuigi riskitase on seal selgelt erinev. Hoiu-laenuühistute hoiused ühistu raskuste või pankroti korral praeguse seaduse järgi riigi poolt kaitstud ei ole ehk soovimatute arengute korral võib sinna suunatud rahast ka täielikult ilma jääda. Eesti pankades  hoiustamine on seevastu turvaline vähemalt kahel põhjusel. Esimeseks kaitseliiniks on Eesti pankade hea kapitaliseeritus ehk rahaline tugevus, mis tähendab väga madalat raskustesse sattumise tõenäosust. Ent isegi kui selline negatiivne stsenaarium peaks halbade asjaolude kokkulangemisel mõne panga korral rakenduma, käivitub teine katiseliin ehk mainitud Tagatisfondi garantii - ühes pangas hoiustatud kuni 100 000 eurot makstakse hoiustajale tagasi. Eesti  pankade ehk krediidiasutuste nimekiri on leitav Finantsinspektsiooni turuosaliste registrist.

Samuti on oluline vahet teha nõudmiseni hoiusel ehk lihtsalt pangakontol oleval rahal ja tähtajalisel hoiusel. Esimesel juhul on intressimäär nullilähedane isegi praegusel, kõrgemate intressimäärade keskkonnas, ent tähtajalise hoiuse korral on võimalik panka paigutatud rahalt täna juba ka täitsa arvestavat intressi teenida. Peab küll arvestama, et tähtajalisele hoiusele pandud raha on valitud perioodi (näiteks aasta) jooksul nö „kinni“ ehk seda hoiustamise ajal kasutada ei saa. Kui hoiustamise perioodi jooksul on siiski tõenäoline, et raha on vaja, võib avada näiteks mitu hoiust ja vajadusel näiteks ühe neist katkestada. Kuid kindlasti tasub endale selgeks teha, mis katkestamisega kaasneb. Tavaliselt jääb ilma kogunenud intressist, aga olenevalt pangast võib katkestamisega olla seotud ka muid tingimusi. 

Teoreetiliselt võiks hoiustamisperioodi jooksul aktsiatesse või võlakirjadesse pandud rahalt muidugi rohkemgi tulu saada, ent selliste rahapaigutustega kaasneb risk vähemalt osaliselt raha ka kaotada. Ajalooliselt on raha varaklass ehk hoiused pakkunud keerulisematel majandusaegadel isegi paremat riskiga korrigeeritud tootlust kui muud varaklassid. See tähendab, et praegu 2023. aasta keskpaigas, mil majanduses ongi keerulisemad ajad kui veel mõni aasta tagasi ja tulevik majanduslikus mõttes vähem või rohkem ebamäärane, on ka statistikale toetudes tähtajalisel hoiusel raha kasvatamine täitsa tõsiselt võetav alternatiiv. Kui riski ei taha võtta ehk raha kaotamine peab olema välistatud ning samal ajal tahaks ikkagi raha natuke kasvatada, siis tähtajalisele hoiusele alternatiivi sisuliselt ei olegi. Olgu täpsustuseks öeldud, et eelnev selgitus käib eelkõige lühema, nii aastase perioodi kohta. Pikaajaliselt, kümne või mitmekümne aasta perspektiivis on aktsiate, võlakirjade ja kinnisvara keskmine aastatootlus tähtajalisi hoiuseid ajalooliselt siiski edastanud ning ka inflatsioon on olnud keskmiselt hoiuste intressimäärast kõrgem. Sellegipoolest, nagu öeldud, keerulisematel aegadel ja riski vältides on tähtajaline hoiustamine kaalumist vääriv mõte.

Tähtajaliste hoiuste intressimäärade tõusu on paljud hoiustajad juba ka märganud ja oma pangakontol sisuliselt mitte midagi teeniva raha tähtajalistele hoiustele suunanud. Kui majapidamiste tähtajalised hoiused moodustasid kõikidest hoiustest aasta tagasi ehk 2022. aasta suvel veel 18-19%, siis 2023. aasta maikuus oli see osatähtsus tõusnud juba 28%-ni.

Tarvo Vaarmets, Finantsinspektsiooni finantsaudiitor