Rahatarkuse raamatute autori Tarvo Vaarmetsa intervjuu raha teemal

TalTechi rahanduse õppejõud, Finantsinspektsiooni finantsaudiitor ja rahatarkuse raamatu „Rahaedu põhimõtted“ üks autoritest Tarvo Vaarmets leiab, et Eestil on Euroopa kõige rahatargema riigi tiitlini maa minna ja lastele peaks rahast rääkima võimalikult vara. Alloleva intervjuu andis Tarvo Vaarmets Õhtulehele. 

Miks on oluline, et raamatukogud ja koolid saavksid rahatarkuse raamatuid? Kas eestlased on nö raharumalad, kui teiste riikide kodanikud?

Ajaloolistel põhjustel on eestlased rahatarkuse õppimist ja jõukuse kasvatamist alustanud hiljem, alles 30 aastat tagasi. Me liigume erinevate mõõdikute järgi jõudsalt edasi, ent Euroopa kõige rahatargema riigi tiitlini on meil veel siiski pikk maa minna, oleme pigem alles Euroopa keskmisele lähenemas.

Meie ülesanne on noori eestlasi eluks ette valmistada. Rahateemad on kahtlemata meie kõikide elus kesksel kohal.  Rahatark käitumine aitab elada mõnusamalt, väiksema stressiga, võimaldades luua just endale meelepärast elu. 

Rahatarkuse õppimine aitab tõsta ka rahatarkuse taset ühiskonnas, mille loogiliseks tulemiks on targemad rahaotsused ka riigi tasandil. Väga loodan, et otsustajad näevad, kuivõrd suur huvi on koolidel rahatarkuse vastu ja asuvad ka ise rahatarkuse levikut koolides jõulisemalt toetama. Ootan päeva, mil rahatarkuse tunnid jõuavad ka n-ö ametlikult kooliprogrammi.

Kust leida rahatarkust?

Õnneks on neid kohti väga palju. Nii Eesti kui ka välismaiste autorite raamatute kõrval on näiteks olemas tarbijaveeb minuraha.ee, erinevad blogid, podcastid, youtube’i klipid, põnevad filmid jne. Sõltuvalt konkreetsemast huvist, leiab need guugeldades lihtsasti üles.  

Kuidas ja miks sa rahateemadega nii läbi ja lõhki seotud oled?

Raha on mulle tõesti väga oluline ja tahame või mitte, siis tegelikult on see oluline meile kõigile. Minu jaoks on see lisaks ka väga põnev ja mitmetahuline maailm, mis samal ajal on olnud ka päris tasuv.

Kõik need üksteisest mõjutatud teemad nagu majandus, investeerimine, finantsturud sunnivad mind pidevalt erinevaid seoseid analüüsima, maailmas toimuvat jälgima, järeldusi tegema ehk pakuvad vägagi nauditavaid vaimseid väljakutseid. Nii olen põhjalikult uurinud investorite käitumise ja aktsiaturgudel toimuvate protsesside põhjuseid ka teaduslikul tasemel ning saanud selle eest doktorikraadi ning pälvinud väga kõrgeid tunnustusigi. Enesearendamine, sealhulgas ka praktilised kogemused, on aidanud mul teha paremaid rahalisi otsuseid. Minust kui täielikult varatust õppelaenude ja sotsiaaltoetuste najal alustajast on tänaseks saanud keegi, kes elab üsna rahastressita endale meelepärast elu. 

Kas oled saavutanud siis rahalise vabaduse? 

Kui rahaline vabadus defineerida kui olukord, kus minu investeeringutulud katavad minu igapäevased kulud, siis olen rahalise vabaduse selgelt saavutanud. Saan teha seda, mis mulle meeldib. Ma ei pea raha pärast otseselt töötama, aga töötan ikka, sest tahan oma aju vormis hoida, tahan ennast hästi tunda. Umbes 35-aastaselt olin sealmaal, kus investeerimistulud hakkasid igapäevakulusid ületama. Seejuures olen olnud selles mõttes pigem laisk, et ma ei ole olnud nõus oma vaba aega eriti lisatööga asendama. Valisin  aeglasema tee, mis aga tähendas, et sain ikka korralikult n-ö noore inimese elu ka nautida. Ka praegu ei ole mu eesmärk tingimata veelgi rikkamaks saada, pigem püüan siiski mõnusat, tasakaalus elu elada.

Mis suunas sind rahateemade juurde?

See oli põnevusega kaasnev raha teenimise võimalus. Investeerimisega alustades tõmbasid mind sellega seotud protsesside ja erinevate finantstoodete toimemehhanismid, nendega seotud finantsinseneeria, mille tundma õppimine pakkus samal ajal võimalust ka jõukust kasvatada. See pole tänaseni muutunud. Kaugemaid põhjuseid otsides jõuaksin ilmselt 1980-90ndate Eestisse, kus lapsena nähtud vähesed võimalused motiveerisid hiljem otsima viise paremaks eluks. Naljaga pooleks valisin niisiis otsetee: tahtsin rohkem raha ja pöörasin kohe pilgu sinna, kus seda kõige rohkem liigub ehk finantsturgudele.

Kuidas saada rahaliselt edukaks?

See on üsna individuaalne, teid rahaeduni on erinevaid. Soovitan aga maha istuda ja oma eesmärk võimalikult detailselt paberile kirja panna, seejärel põhjalikult läbi mõelda ja kirja panna ehk teha plaan selle eesmärgi täitmiseks. Teadmisi ja kogemusi omandada, mitte ainult rahatarkust, vaid ka oma erialast kompetentsi tõsta, sest see võimaldab rohkem teenida ja investeerida. Rahaliselt edukaks saamine nõuab järjepidevust ja üldiselt saab kõik alguse väga väikestest sammudest, igakuisest säästmisest. Seejärel tuleb investeerimine. Kui neid väikesi samme palju teha, siis jõuabki kaugele.

Mida  öelda neile, kelle sõnul on raha niigi vähe ja inflatsioon sööb kõik sendid ka ära ja kuidagi ei saa koguda ega säästa? Kas ka neil on siiski mingi võimalus säästa?

Säästmine ei sõltu sissetulekust ehk ükskõik kui väike on sissetulek, säästa saab ikka. Lihtsalt säästetav summa erineb. Oma rahalist olukorda saab parandada igasuguse sissetulekuga. 

Soovitan natuke suuremat pilti vaadata ja teadvustada, et praegune kõrge inflatsioonimäär on ajutine nähtus, see möödub. Sellegipoolest on tõde ka see, et niisama raha kontol või madratsi all hoida ei ole rahatark käitumine. Inflatsiooni vastu aitab investeerimine. Perioodil 2000-2021 oli keskmine inflatsioonimäär Eestis näiteks 3,4%. Samas Tallinna börsi aktsiaindeks kasvas samal perioodil keskmiselt 13,4% aastas. Seega aitas aktsiatesse investeerimine lisaks inflatsiooni mõju neutraliseerimisele selgelt ka jõukust kasvatada. 

Mida teha siis, kui oled teinud rumala otsuse ja petta saanud?

Siin viitaks taas rahatarkusele. Hea rahatarkuse tase aitab selliseid olukordi vältida. Enda kontrolli alt raha ära andmisel soovitan väga põhjalikult uurida, kellele ja kuhu oma raha käsutada antakse. Tihti piisab juba guugeldamisest, et pettuseid ja halbu otsuseid vältida. Kui aga ikkagi on rahalise pettuse ohvriks langetud, siis nii kurb, kui see ka ei ole, häid väljavaateid ei pruugi olla. Sellegipoolest tasub ikkagi politseisse avaldus teha, see ju peale ajakulu midagi ei maksa. Võib-olla ütlen nüüd ebapopulaarse tõdemuse, aga rahamaailmas on paraku ikkagi nii, et rumalus karistatakse tihti valusalt ära. Näiteks ei ole ma ise seni küll petta saanud, aga minu rumalad investeerimisotsused on mulle siiski omajagu kahju toonud. Vihjena: pettustega ja pidevate rumalate otsustega kaasnevate kuludega võrreldes on näiteks raamatu „Rahaedu põhimõtted“ ostmine või raamatukogust laenutamine ja mõttega läbi lugemine ülimalt odav. 

Kuidas saada üle sellest mõtteviisist, et raha on midagi keerulist, jubedat ja parem on üldse sellest eemale hoida?

Teha esimene väike samm, näiteks osta mõne euro eest Tallinna börsilt aktsiaid. See annab esimese tõdemuse, et investeerimine on tehnilisest küljest võrreldav pangaülekande tegemisega. Väga lihtne. Kui see tõdemus on käes, siis saab juba hakata ka uurima, millistel investeeringutel võiks olla rohkem potentsiaali. 
Pankadel on ka päris häid, automaatseid lahendusi, mis investeerimise lihtsaks teevad. Teadusuuringutest on välja tulnud, et pikaajaliselt on üldisi turuliikumisi järgivatesse indeksfondidesse väga mõistlik investeerida. Seega võib ajalukku vaadates justkui tõdeda, et edukaks investeerimiseks ei ole eriti muud vaja tehagi, kui järjepidevalt pika perioodi vältel mõnda indeksfondi investeerida (sellist võimalust pakuvad soodustingimustel ka II ja III samba pensionifondid). 
Kokkuvõttes soovitan tungivalt võtta natuke aega ja rahatarkuse põhitõed endale selgeks teha. Kui tõsiselt suhtuda, võib ka ühe raamatu läbi lugemine ja seal toodud lihtsate põhimõtete järgmine kogu ülejäänud elu oluliselt mõnusamaks muuta. Ja selline tasu on ju seda pingutust väärt. 

Raharaamatu kirjutasid koolilastele — millal peaks lastega rahast rääkima hakkama ja miks just siis? Kas raha ei olegi teema, mis on mõeldud vaid täiskasvanutele?

Nii „Rahaedu põhimõtted“ kui enne jaanipäeva ilmuv „Investeerimisedu põhimõtted“ on mõeldud ka täiskasvanutele. Ka nemad saavad sealt oma rahalise olukorra parandamiseks häid mõtteid ja soovitusi. Kui esimene raamat keskendub rahaasjade korraldamisele ja üldisematele rahateemadele, siis teine raamat on juba selge investeerimise-fookusega. 

Mina soovitan tasapisi lastega rahast rääkida nii pea, kui nad sõnadest aru saavad. Mina näiteks tutvustan erinevates olukordades rahateemasid juba oma ühe-aastasele pojalegi. Raha on oluline elu osa ja nii nagu me tutvustame lastele erinevaid eluaspekte, soovitan ka rahateemasid tutvustada võimalikult vara. Koos lapse kasvamise ja arenguga muutuvad ka rahateemad detailsemaks.