Rahatarkuse õpetaja Monika Peetsmann: lastele on oluline õpetada eelkõige ettevõtlikku mõtteviisi

22. juuli 2024

Elva vallas asuva Valguta Lasteaed-Algkooli klassiõpetaja Monika Peetsmann mäletab juba lapsepõlvest, kuidas kogus klaastaara eest saadud kopikad hoiukassasse ning kui uhke tunne oli hiljem oma esimese palga eest mantel soetada. Tema sõnul saab rahaasjadest teadlikumaks areneda kogu elu, mistõttu on ta missiooniks võtnud rahatarkuse ja ettevõtlikkuse õppe ka oma klassitundides.

Miks on oluline juba esimestele klassidele rahatarkust õpetada?

See aitab arendada loovust, algatusvõimet, otsustusvõimet ja probleemilahendusoskusi ning suurendab õpimotivatsiooni.

Kas lapsed ise huvituvad rahatarkusest? On see neile põnev teema?

Lastele meeldib see teema, see on neile huvitav.
 

Millal ja miks te hakkasite mõtlema sellele, et rahateemasid tuleks rohkem õppesse sisse tuua? 

Ma arvan, et kõik sai alguse siis, kui töötasin üle kümne aasta karjäärinõustajana, kus minu põhisihtgrupiks oli Tartu linna ja maakonna üldhariduskoolides õppivad õpilased. Põhiline tööülesanne oli õpilaste individuaalne ja grupinõustamine ning koolides ainetundide raames karjääriõpetuse läbiviimine. Karjääriõpetuse tundides oli suurepärane võimalus lõimida töömaailmaga seotud teemad õppeainesse. Praegu klassiõpetajana rakendan rahateemasid ka oma ainetundides ligi kaheksa aastat ja näen kui vajalik see on. 

Kas te ise olite samuti juba lapsena rahaasjadest teadlik või jõudsite selle teadmiseni millalgi hiljem elus?

Arvatavasti lapsena nii teadlik ei olnud, aga mäletan, kuidas igal suvel käisin maal karjas, heina tegemas, kõplamas ning malevas. Mäletan hästi, kui uhke tunne see oli, kui ostsin oma esimese palga eest mantli. Aeg oli muidugi ka teine ja rahaasjadega puutusin kokku üsna varakult. Tuleb meelde, et klaastaara eest saadud kopikad kogusin ikka hoiukassasse, et sünnipäeval kasutada. Kõik need isiklikud mälestused kinnitavad, et rahaasjadest teadlikumaks ja täpsemaks saab areneda kogu elu.

Kuidas te täpsemalt rahatarkust nii noortele õpetate?

Peamiselt seostan teemat kui sissejuhatust rahatarkusesse ja ettevõtlikku õppesse. Lapsed õpivad läbi mängu, et ettevõtlik õpe on seotud igapäevaelu ja teiste õppeainetega. Eelkõige on oluline lastele õpetada ettevõtlikku mõtteviisi. Et õpilane tunneks raha ja oskaks eristada erinevaid münte ja rahatähti, samuti teaks nende väärtust. Õpiks oma raha turvaliselt ja vastutustundlikult hoidma, säästma, tarbima, aga ka raha vahetama. 

Millal peaks hakkama üldse lastega rahast rääkima?

Rääkida võib juba enne kooli, kuna lapsed puutuvad juba kodus kokku töö tegemisega, olgu selleks siis kodus vanemate aitamine või näiteks lihtsamate tööde tegemine. 


Tundub, et rahatarkuse õpetamisele pööratakse Eestis aina rohkem tähelepanu. Miks on rahatarkusest rääkimine aina olulisem tänapäeva ühiskonnas?

Rahatarkusest on kindlasti vaja rääkida, sest see teadmine aitab arendada ka sotsiaalseid oskusi, meeskonnatööd, suhtlemist, enesejuhtimist ja koostööd.  Aitab arendada analüüsimisoskust, lahendada lihtsamaid probleeme ning õpetab algatusvõimet. 
Kui rahatargad me teie hinnangul Eestis juba oleme?
 
Kindlasti juba palju rahatargemad kui varem.


Milliseid raamatuid, mänge või muid materjale soovitate lapsevanematele, kes sooviksid oma lastele rahatarkust õpetada?

Tegelikult on päris palju häid materjale olemas. Soovitan julgelt näiteks nooremale astmele raamatut „Minu esimene raha“. Hea lugemine on ka Taavi Pertmani "Eelarve raamat: lihtne abimees Sinu kulude juhtimiseks". Mängudest „Cashy“ rahamäng, „Monopoly“, „Hotellimagnaat“.

Finantsinspektsioon, Rahandusministeerium, Eesti Pank ja Eesti Pangaliit tunnustavad konkursi „Rahatarkuse vedur“ raames isikuid ja organisatsioone, kes on andnud valdkonna eestvedajatena märkimisväärse panuse Eesti inimeste rahaga ümberkäimise oskustesse. Antud artiklisarjas tutvustab Finantsinspektsioon rahatarkuse õpetajaid, kes osalesid „Rahatarkuse vedur“ 2024 konkursil.

Rohkem uudiseid

Finantsinspektsiooni ja noorteinfoportaali Teeviit korraldatud laste lauamängude konkursi võidutööst sündis Taskuraha rändlauamäng, mis saadeti üle Eesti koolist kooli rändama Ülenurme Gümnaasiumist 8. novembril kell 12. “Taskuraha mäng” on õpetlik ja lihtne lauamäng taskuraha kogumisest ja kulutamisest, mis on suunatud eelkõige algklasside õpilastele. Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe…
Finantsinspektsioon ja Eesti Pank koostöös Eesti Väitlusseltsiga kutsuvad väitlusest huvitatud koolinoori Eesti Panga muuseumisse kogema eakaaslaste näidisväitlust aktuaalsetel majandus- ja rahateemadel. Möödunud aastal startinud noorte väitlussarja seekordsel üritusel on teemadeks eesseisvad maksutõusud ning suunamudijate finantssoovituste mõju. Neljapäeval, 14. novembril kell 12–14 on Eesti…
Finantsinspektsioon koostas vastutustundliku laenamise käsiraamatu, mis on abistavaks materjaliks kohtutele, turuosalistele ja tarbijatele, et neil oleks parem mõista vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvaid kohustusi. Käsiraamatus antakse ülevaade krediidi väljastamise eelsetest toimingutest nagu krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe kogumine, kontrollimine ja...