Rahatarkuse õpetaja Georgina Ristoja: rahatarkuse õpet võiks lasteaedades ja koolides olla palju enam

8. august 2024

Kõige mõjusam on rahatarkust õpetada just noortele, sest seda väiksema tõenäosusega tehakse halbu rahalisi otsuseid, mille muutmiseks tuleb hiljem kurja vaeva näha, usub Ida-Virumaal asuva Sinimäe Põhikooli matemaatika- ja rahatarkuse õpetaja Georgina Ristoja. Millal ta ise rahatarkuseni jõudis ja mida annaks rahatarkuse vallas Eestis kindlasti veel arendada?

Te olete aidanud välja töötada süsteemset rahatarkuseõppe loogikat Sindi Gümnaasiumis ning teete nüüd sarnast tööd Sinimäe Põhikoolis matemaatika ja rahatarkuse õpetajana. Lisaks olete osaline FinanceEstonia projektis, mille eesmärk on aidata Ida-Viru koole rahatarkusest rohkem teada saama. Miks olete oma südameasjaks võtnud just rahatarkuse?

Olen võtnud rahatarkuse jagamise enda südameasjaks, sest jõudsin ise selleni liiga hilja. Olin 21-aastane, kui hakkasin mõtlema raha planeerimise, säästmise ja investeerimise peale. Jah, see ei ole küll lootusetult hilja, aga tunnen, et need teadmised oleksid võinud mul olla juba tunduvalt varem. Ma oleksin võinud need saada juba koolist. See on põhjus, miks rahatarkust just koolinoortele õpetan – et nemad saaksid need teadmised palju varem kui mina.

Kui huvitatud õpilased ise on rahatarkuse omandamisest?

Õpilastele läheb see teema väga peale. Neile meeldib rahast rääkida ja rahatargemaks saada. Rahaga on neil kõigil mingi seos olemas, kas läbi enda kogemuse, vanematelt kuuldu või sotsiaalmeediast omandatu. Eriti intrigeeriv on õpilaste jaoks muidugi investeerimise teema.

Kuidas te rahatarkuse õpetamisele lähenete, milliseid õpivõtteid kasutate?

Mulle meeldib rahatarkust õpetada peamiselt läbi arutelu, praktiliste tegevuste ja mängude. Usun, et nii jääb õpitust kõige rohkem meelde, ja loodan, et läbi praktilisemate kogemuste on ka suurem tõenäosus, et õpilased kasutavad neid teadmisi päriselus.

Kui palju ja mil moel kasutate lastele matemaatikat ja rahatarkust õpetades loovat lähenemist, et asi neile huvitavamaks teha?

Loovat lähenemist on õpetajatöös päris palju, eriti muidugi rahatarkust õpetades, sest materjale selleks on veel vähe. Ütleksin, et loovat lähenemist kasutan igapäevaselt, kui mitte igas tunnis.

Tundub, et rahatarkuse õpetamisele pööratakse Eestis aina rohkem tähelepanu. Miks on see oluline oskus tänapäeva ühiskonnas?

Rahatarkus on oluline, sest rahaga puutume kokku igapäevaselt ja mida targemalt me oskame enda rahaga ümber käia, seda paremat elu on meil võimalik endale lubada. Ma usun ka seda, et nooremalt ollakse rahatark, seda väiksema tõenäosusega tehakse halbu rahalisi otsuseid, mille muutmiseks tuleb hiljem kurja vaeva näha. Nagu näiteks kergekäeliselt võetud ebamõistlikud laenud, enda laenudega ülekoormamine jms.

Kuidas te end ise rahatarkuse vallas täiendate?

Loen erinevaid rahatarkuse teemalisi raamatuid, kuulan podcaste, osalen koolitustel nii palju kui võimalik ja jälgin sotsiaalmeedias inimesi, kes sellest räägivad.

Mida annaks rahatarkuse vallas Eestis kindlasti veel arendada?

Usun, et kõige mõjusam on rahatarkust õpetada just noortele. Sealt saavad noored endale eluks vajalikud teadmised ja ehk viivad need ka koju vanematele. Kahjuks on rahatarkuse õpe minu arvates veel liiga vähestes koolides ja lasteaedades. Arengukohana näen vajadust, et tuleks veelgi enam toetada materjalide loomist ja rahatargemate õpetajate koolitamist ning innustada koole rahatarkust õpetama.

Milliseid raamatuid, mänge või muid materjale soovitate lapsevanematele, kes sooviksid oma lastele rahatarkust õpetada?

Kooliõpilaste kindel lemmik on rahatarkuse interaktiivne mäng Cashy. Veidi vanematele noortele sobib kindlasti Cashflow lauamäng. Raamatutest soovitaksin noorematele Bodo Schäferi “Koer nimega Money” ja Riin Tuttelbergi “Tom õpib rahamängu”. Vanematele õpilastele soovitaksin Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpikut”, Kristjan Liivamäe, Tõnn Talpsepa ja Tarvo Vaarmetsa “Rahaedu põhimõtteid” ning Kristi Saare raamatuid.

Finantsinspektsioon, Rahandusministeerium, Eesti Pank ja Eesti Pangaliit tunnustavad konkursi „Rahatarkuse vedur“ raames isikuid ja organisatsioone, kes on andnud valdkonna eestvedajatena märkimisväärse panuse Eesti inimeste rahaga ümberkäimise oskustesse. Antud artiklisarjas tutvustab Finantsinspektsioon rahatarkuse õpetajaid, kes osalesid „Rahatarkuse vedur“ 2024 konkursil.
 

Rohkem uudiseid

Finantsinspektsiooni ja noorteinfoportaali Teeviit korraldatud laste lauamängude konkursi võidutööst sündis Taskuraha rändlauamäng, mis rändab üle Eesti koolist kooli. Mängu esimese komplekti broneerisid koolid ära mõne tunniga ja nüüd saadetaksegi teele rändmängu teine komplekt. “Taskuraha mäng” on õpetlik ja lihtne lauamäng taskuraha kogumisest ja kulutamisest, mis on suunatud eelkõige...
21. novembril kell 13-16 korraldab Finantsinspektsioon (FI) seminari, mis on suunatud peamiselt võlanõustamisega tegelevatele spetsialistidele. Seminar keskendub aktuaalsetele teemadele, sealhulgas investeerimissoovitustega seotud riskidele, võlanõustamist puudutavatele regulatiivsetele muudatustele ja psühholoogilistele aspektidele võlgnikega suhtlemisel. Seminar on võimalik jälgida ka veebis…
Eesti Pank, Finantsinspektsioon ja Eesti Väitlusselts korraldasid noortele Eesti Panga muuseumis väitlusürituse, kus argumenteeriti teemadel „Kas plaanitavad maksutõusud toetavad Eesti majandust?“ ja „Kas suunamudijad peaksid jagama rahatarkusealaseid soovitusi?“. Maksutõusuteemalist väitlust eksperdina kommenteerinud Eesti Panga ökonomisti Peeter Luikmeli sõnul kasutasid noored loovalt ning…