Jaga Facebookis
Jaga Twitteris
E-kiri
Kuidas panna raha kasvama, teha tarku rahaotsuseid ja kaitsta end petturite eest? Finantsinspektsiooni finantsaudiitor ja rahatarkuse raamatute autor Tarvo Vaarmets ning Politsei- ja Piirivalveameti politseikapten Maarja Punak rääkisid Haapsalu Põhikooli noortele investeerimisest, sellega kaasnevatest riskidest ning levinud petuskeemidest ja nende vältimisest.
Finantsinspektsioon ning Politsei- ja Piirivalveamet külastasid Haapsalu Põhikooli, sest kooli õpetaja Janne Rau võitis Finantsinspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti korraldatud finantskelmuste ennetamise konkursi. Rau käsitles 7.–8. klasside õpilastega põhjalikult finantspettusi, analüüsides koos nendega tegelikke pettusejuhtumeid, nende ohumärke ja võimalusi pettuste vältimiseks.
Koolis korraldatud rahatarkuse loengus rääkis Tarvo Vaarmets, et rahatarkus ei tähenda üksnes oskust raha teenida, vaid ka teadmist, kuidas seda mõistlikult kasutada, säästa ja kasvatada. Esimene samm on oma tulude ja kulude mõistmine. Näiteks kui noor saab kuus 50 eurot taskuraha ja kulutab sellest 40 eurot, siis jääb talle 10 eurot säästmiseks või investeerimiseks. Kui kulutusi õnnestub vähendada, saab kõrvale panna juba rohkem.
Miks ei tasu raha lihtsalt hoiupõrsasse koguda?
Raha väärtus muutub ajas. Kui täna maksab leib ühe euro ja selle hind tõuseb igal aastal kolm protsenti, maksab sama leib kümne aasta pärast ligikaudu 1,34 eurot. Hoiupõrsas olev euro on endiselt euro, kuid selle eest saab tulevikus vähem osta. „Üks võimalus raha väärtust pikema aja jooksul kasvatada on investeerimine. Investeerimine tähendab raha paigutamist varadesse eesmärgiga teenida tulevikus tulu. Investeerida saab näiteks ettevõtete aktsiatesse, võlakirjadesse, fondidesse või kinnisvarasse,“ rääkis Vaarmets koolinoortele. Aktsiat ostes saadakse osalus ettevõttes, võlakirja ostes antakse ettevõttele või riigile laenu ning fondi kaudu saab investeerida korraga paljudesse erinevatesse varadesse.
Miks tasub alustada varakult?
Tarvo Vaarmetsa sõnul on investeerimise üks suurimaid eeliseid aeg. Mida varem alustada, seda kauem saab investeeritud raha võimalikku tulu teenida ning teenitud tulu omakorda uut tulu kasvatada. „Näiteks kui investeerida iga kuu 50 eurot ja teenida keskmiselt kaheksa protsenti aastas, võib pika aja jooksul koguneda märkimisväärne summa. Tegemist on siiski näitliku arvutusega, mitte garanteeritud tootlusega. Investeeringute väärtus võib nii kasvada kui ka langeda,“ rääkis Tarvo. Investeerimisega alustamiseks ei pea olema jõukas. Olulisem on kujundada harjumus regulaarselt raha kõrvale panna ja teha läbimõeldud otsuseid.
Suurem võimalik tootlus tähendab üldjuhul ka suuremat riski
Iga investeeringuga kaasneb risk. Aktsiate, võlakirjade ja teiste varade väärtus võib kõikuda ning investeerides on võimalik ka raha kaotada. Üks võimalus Vaarmetsa sõnul riske vähendada on hajutamine ehk raha paigutamine erinevatesse investeeringutesse. „Näiteks ühe ettevõtte aktsiate asemel saab investeerida fondi, mis sisaldab paljude ettevõtete väärtpabereid. Nii ei sõltu kogu investeeringu käekäik ainult ühe ettevõtte edust või ebaedust,“ märkis Vaarmets. Kuid ka hajutamine ei kõrvalda kõiki riske, sest fondide väärtus võib samuti langeda. Kokkuvõtvalt märkis Vaarmets, et oluline on mõelda läbi oma rahakasutus, säästa ja alustada väikeste sammudega.
Petuskeemid – keegi teine tahab rikastuda sinu arvel
Politsei- ja Piirivalveameti politseikapten Maarja Punak rääkis noortele sellest, et kelmidele on tänavu kaotatud juba 20,7 miljonit eurot. Petturite peamiseks sihtmärgiks on täiskasvanud, kelle pangakontodel on raha või kes on kogunud sääste. Samas on oluline, et ka noored oskaksid petuskeeme ära tunda ja märgata, kui nende lähedased võivad olla kelmide ohvriks langemas.
Petturid mõtlevad inimeste raha kättesaamiseks välja üha uusi lugusid. „Näiteks võidakse väita, et on vaja vahetada elektriarvestit, või kutsuda inimene osalema salajases politseioperatsioonis. Viimasel juhul võidakse nõuda koguni pensionisäästude üleandmist, lubades raha väidetava politseioperatsiooni käigus turvaliselt hoida,“ tõi Punak näiteid levivatest petuskeemidest.
Punaku sõnul on politseil mitmel korral õnnestunud kelmusi ära hoida tänu tähelepanelikele kõrvalseisjatele. „Näiteks on taksojuhid märganud, et nende autos viibivat inimest juhendatakse telefoni teel raha üle andma. Taksojuhi teavitusel on politsei jõudnud õigel ajal sekkuda ja inimese raha päästa,“ rääkis Punak.
Sarnaseid juhtumeid on olnud ka pankades. „Ühel juhul märkas pangateller, et klient suhtleb pidevalt telefonis kellegagi, kes juhendab teda raha välja võtma. Pettur väitis telefonis, et pangateller on tegelikult kelm ning õige inimene on hoopis telefoni teises otsas. Klienti suunati raha prügikasti taha viima, et väidetava politseioperatsiooni käigus kurjategija kinni püüda. Tänu pangatöötaja tähelepanelikkusele ja politsei sekkumisele õnnestus kelmus ära hoida,“ rääkis Punak erinevatest juhtumitest.
Lisaks on praegu väga levinud kinkekaardipettused, kus inimest võidakse survestada ostma suures koguses Robloxi kinkekaarte ja edastama nende koode petturitele. „Kui märkate, et keegi ostab ebatavaliselt palju selliseid kaarte, võib see olla märk võimalikust kelmusest,“ rääkis Punak. Ta rõhutas, et on äärmiselt oluline, et me märkaksime seda, mis ümberringi toimub, ja vajadusel sekkuksime või kutsuksime abi.