Petuskeemide meistrid muutuvad ajas aina kavalamaks

6. juuli 2021

6. juulil kell 9.30 korraldab Finantsinspektsioon veebiseminari “Petuskeemide ja finantskelmuste ohtlik maailm”, kus oma ala eksperdid jagavad soovitusi ja nippe aina kavalamaks muutuvate kelmide vältimiseks, selgitavad kuhu häda korral pöörduda ning arutlevad ka tänase karistusraamistiku kitsaskohtade üle.

Politsei- ja Piirivalveameti majanduskuritegude büroo juhi Leho Lauri sõnul teevad praegu enim muret läbimõeldud skeemid, kus kelmid asuvad välismaal ja kannatanutelt väljapetetud raha riigist kiirelt välja viivad. “Praegust olukorda iseloomustab skeemide rohkus. Konkreetsest skeemist sõltumata on oluline, et inimene oskaks end kaitsta. Kõige lihtsam viis selleks on kelmidega vestlusesse mitte asuda ning  kahtlane telefonikõne koheselt lõpetada,” sõnas Laur.

Sageli esitlevad petturid end telefoni teel pangatöötajatena ja räägivad, et toimunud on mingit sorti küberrünne või inimese kontol märgatakse kahtlast tegevust ning küsitakse kontole ligipääsemiseks vajalikke andmeid. „Oluline on meeles pidada, et pank ei küsi mitte kunagi inimeselt telefonitsi tema PIN-koode või muid kontole pääsemiseks vajalikke andmeid,“ märkis Pangaliidu juht Allan Parik ja lisas, et see on info, mida telefonikõnes kunagi jagada ei tohi.

Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Siim Tammeri sõnul võiksid inimesed alati enne investeerimisotsuste langetamist teha selgeks, kas ettevõttel on olemas tegutsemiseks nõutav luba või mitte. “Üks sagedasemaid pettuse valdkondi on erinevate investeerimisteenuste pakkumine. Finantsinspektsiooni kodulehel on kõik finantssektorisse lubatud isikute nimed avalikult kättesaadavad ja seda tasub alati enne investeerimisotsust kontrollida. Lisaks tegevusloa olemasolule tasub vaadata Finantsinspektsiooni koduleheküljelt avaldatud hoiatusteateid. Kui oleme selle ettevõtte eest hoiatanud, siis peaks see peas punase tulukese põlema panema,” märkis Tammer ja lisas, et lisaks Eestiga seotud ettevõtetele hoiatatakse Finantsinspektsiooni lehel ka välismaiste ettevõtete eest. 

Finantsinspektsiooni korraldataval  veebiseminaril “Petuskeemide ja finantskelmuste ohtlik maailm” arutlevad Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer ja Riigiprokurör Sigrid Nurm veel ka valgekraede kuritegevuse ja karistuste ning tänase karistusraamistiku finantssektorisse sobitumise teemadel. „Ilmselgelt on vähe arutatud teemal, kas karistusraamistik täna ikkagi tagab ka sellise keerukama kuritegevuse liigi puhul head tulemused“, avas Tammer arutelu sisu.

Veebiseminaril kõnelevad Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer, Politsei- ja Piirivalveameti majanduskuritegude büroo juht Leho Laur, Pangaliidu juht Allan Parik ning riigiprokurör Sigrid Nurm. Seminari saab tasuta jälgida siitsamast tarbijaveebist minuraha.ee.
 

Rohkem uudiseid

Enamiku finantsteenuste maht kasvas 2026. aasta esimesel poolel kiiremini kui aasta varem. Suurim kasv oli investeerimisega seotud teenustes. Eesti finantsasutuste klientide väärtpaberikontodel hoitavate väärtpaberite jääk suurenes poole aastaga 28%, sealhulgas Eesti residentidest klientidel 20%. Valitsetavate portfellide maht kasvas 17% ja pensionifondide varade maht 14%. Laenuturg püsis…
Finantsinspektsioon uuendas kohustuslike pensionifondide turustamise juhendit, et parandada pensionifondide müügi kvaliteeti ja kaitsta klientide huve. Uuendatud juhend pöörab senisest enam tähelepanu müügiesindajate pädevusele, tasustamisele ja müügitegevuse kontrollimisele, et ennetada muu hulgas pealetükkivaid ja agressiivseid müügivõtteid. Pensionifondide aktiivsel turustamisel peavad...
Finantsturul kasutatakse kapitali kaasamiseks järjest erinevamaid võimalusi. Ettevõtjad otsivad rahastust ning investorid uusi investeerimisvõimalusi. Investorite jaoks on seejuures oluline mõista, kuhu nad oma raha paigutavad ja milliseid riske võtavad. Sellise arusaamise tekkimiseks on väga oluline, et investorile oleks esitatud olulises osas õige, täpne ja mitteeksitav teave investeeringu…