Petuskeemide meistrid muutuvad ajas aina kavalamaks

6. juuli 2021

6. juulil kell 9.30 korraldab Finantsinspektsioon veebiseminari “Petuskeemide ja finantskelmuste ohtlik maailm”, kus oma ala eksperdid jagavad soovitusi ja nippe aina kavalamaks muutuvate kelmide vältimiseks, selgitavad kuhu häda korral pöörduda ning arutlevad ka tänase karistusraamistiku kitsaskohtade üle.

Politsei- ja Piirivalveameti majanduskuritegude büroo juhi Leho Lauri sõnul teevad praegu enim muret läbimõeldud skeemid, kus kelmid asuvad välismaal ja kannatanutelt väljapetetud raha riigist kiirelt välja viivad. “Praegust olukorda iseloomustab skeemide rohkus. Konkreetsest skeemist sõltumata on oluline, et inimene oskaks end kaitsta. Kõige lihtsam viis selleks on kelmidega vestlusesse mitte asuda ning  kahtlane telefonikõne koheselt lõpetada,” sõnas Laur.

Sageli esitlevad petturid end telefoni teel pangatöötajatena ja räägivad, et toimunud on mingit sorti küberrünne või inimese kontol märgatakse kahtlast tegevust ning küsitakse kontole ligipääsemiseks vajalikke andmeid. „Oluline on meeles pidada, et pank ei küsi mitte kunagi inimeselt telefonitsi tema PIN-koode või muid kontole pääsemiseks vajalikke andmeid,“ märkis Pangaliidu juht Allan Parik ja lisas, et see on info, mida telefonikõnes kunagi jagada ei tohi.

Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Siim Tammeri sõnul võiksid inimesed alati enne investeerimisotsuste langetamist teha selgeks, kas ettevõttel on olemas tegutsemiseks nõutav luba või mitte. “Üks sagedasemaid pettuse valdkondi on erinevate investeerimisteenuste pakkumine. Finantsinspektsiooni kodulehel on kõik finantssektorisse lubatud isikute nimed avalikult kättesaadavad ja seda tasub alati enne investeerimisotsust kontrollida. Lisaks tegevusloa olemasolule tasub vaadata Finantsinspektsiooni koduleheküljelt avaldatud hoiatusteateid. Kui oleme selle ettevõtte eest hoiatanud, siis peaks see peas punase tulukese põlema panema,” märkis Tammer ja lisas, et lisaks Eestiga seotud ettevõtetele hoiatatakse Finantsinspektsiooni lehel ka välismaiste ettevõtete eest. 

Finantsinspektsiooni korraldataval  veebiseminaril “Petuskeemide ja finantskelmuste ohtlik maailm” arutlevad Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer ja Riigiprokurör Sigrid Nurm veel ka valgekraede kuritegevuse ja karistuste ning tänase karistusraamistiku finantssektorisse sobitumise teemadel. „Ilmselgelt on vähe arutatud teemal, kas karistusraamistik täna ikkagi tagab ka sellise keerukama kuritegevuse liigi puhul head tulemused“, avas Tammer arutelu sisu.

Veebiseminaril kõnelevad Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer, Politsei- ja Piirivalveameti majanduskuritegude büroo juht Leho Laur, Pangaliidu juht Allan Parik ning riigiprokurör Sigrid Nurm. Seminari saab tasuta jälgida siitsamast tarbijaveebist minuraha.ee.
 

Rohkem uudiseid

0908.22
Viimaste aastate investeerimise populaarsuse tõusu tõttu on hüppeliselt kasvanud finantsalaste kogemuste ja nõu jagamine sotsiaalmeedias. Finantsteemadel sõna võtvad mõjuisikud võivad aga lisaks väärtuslikule infole avaldada ka asjatundmatuid arvamusi ja ebaseaduslikku reklaami. Eriti valvas tuleb olla krüptovarasid puudutava sisu puhul Kuna rohkem tarbivad sotsiaalmeedias investeerimisalast...
2106.22
Intressimäära fikseerimine annab kindluse, et intressimäär ja seega ka laenumaksete suurus ei muutu kindla aja jooksul. Aga arvestada tuleb ka sellega, et laenulepingu muutmise eest võidakse võtta tasu, koos intressimäära fikseerimisega võivad muutuda ka teised lepingutingimused ja intressi fikseerimise hetkel võib panga pakutav fikseeritud intress olla kallim kui muutuv intress. Loe lisa...
1406.22
TalTechi rahanduse õppejõud, Finantsinspektsiooni finantsaudiitor ja rahatarkuse raamatu „Rahaedu põhimõtted“ üks autoritest Tarvo Vaarmets leiab, et Eestil on Euroopa kõige rahatargema riigi tiitlini maa minna ja lastele peaks rahast rääkima võimalikult vara. Alloleva intervjuu andis Tarvo Vaarmets Õhtulehele. Miks on oluline, et raamatukogud ja koolid saavksid rahatarkuse raamatuid? Kas...