Milliseid pangateenuseid peavad pangad pakkuma?

1. detsember 2023

Tänapäeval pole vist pea ühtegi inimest, kel pole pangakontot või kes ei tee arvete maksmiseks ülekannet või otsekorraldust internetipangas. Paljud aga ei tea, et teatud finantsteenused peavad olema kättesaadavad ja pankadel tuleb neid vastavalt seadusele pakkuda.

Vastavalt seadusele peavad pangad inimestele pakkuma ja tagama põhimakseteenused, milleks on maksekonto pidamine, sularaha sisse- ja väljamaksmine ning maksete tegemine ja vastuvõtmine. Neid teenuseid on vaja igapäevaste rahaasjade korraldamiseks. Põhimakseteenuste pakkumist ei ole tarbijal õigus nõuda selliselt pangalt, kes seda ühelegi teisele tarbijale ei paku.  

Kui tarbija teeb pangale avalduse konto avamiseks, on pank kohustatud tarbija põhjendatud huvi korral talle ka konto avama, kui ei esine mõjuvaid põhjuseid keeldumiseks. Tarbijateks on siinjuures füüsilised isikud, kes teevad tehinguid, mis ei seondu nende iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Põhjendatud huvi konto omamiseks on näiteks soov saada kätte töötasu ja toetused ning maksta vajalikke arveid ja makse. Samuti tuleb kinnisvara omamisel või üürimisel tasuda kodulaenumakseid ja kommunaalkulusid reeglina just ülekandega, ka selle jaoks on vajalik konto olemasolu. Eelviidatu näol on aga tegemist vaid loeteluga näidetest ning põhjendatud huvi puudumist tuleb vaidluse korral tõendada pangal.

Millal võib pank keelduda konto avamisest?

Põhimakseteenuste pakkumisele on kehtestatud erinevad nõuded eesmärgiga tagada teenuste kättesaadavus ja taskukohasus kõigile inimestele – eriti neile, kes on rahaliselt kehvemas seisus. Pank võib põhimaksekonto avamisest siiski ka keelduda, kuid ainult selgelt piiritletud juhtumite korral. Näiteks siis, kui on selge kahtlus rahapesus või kui tarbija ei ela Euroopa Liidus (EL) seaduslikul alusel.
Pank ei tohi konto avamisest keelduda ainult seetõttu, et see on pangale liiga keeruline, klient on liiga vana või pangale liiga väikese tulupotentsiaaliga. Pangad on kohustatud hiljemalt kümne arvelduspäeva möödumisel vajalike dokumentide saamisest alates tarbijale konto avama või teavitama teda konto mitteavamise põhjustest.

Diskrimineerida ei tohi

Pangad peavad pakkuma põhimakseteenuseid kõigile EL-is seaduslikult elavatele isikutele, olenemata nende taustast või rahalisest olukorrast. Pangad ei tohi keelduda põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest Eestis kehtivat elamisluba või elamisõigust omava välismaalasega, samuti rahvusvahelise kaitse taotlejaga rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses, tarbija kodakondsuse või elukoha tõttu.

Samuti ei või pank piirata põhiliste makseteenustega seotud tehingute arvu ega osutada põhimakseteenuseid ainult väga piiratud kanalite kaudu, näiteks internetirakenduse kaudu, jättes kõrvale muud kanalid nagu pangaautomaadid. 

Tasud peavad olema mõistlikud

Euroopa Liidu nõuete kohaselt peab põhimakseteenuseid pakkuma kas tasuta või mõistliku tasu eest. Põhimakseteenuste tasude määramisel tuleb arvesse võtta Eesti elanike sissetuleku taset ja tasude keskmist suurust Eestis. Ka tarbijate poolt kohustuste täitmata jätmise eest küsitavad tasud peavad olema mõistlikud. Põhimakseteenuste hinnastamiseks peavad pankadel olema sisemised protsessid, mis lisaks seaduses määratletud sissetulekute tasemele ja pankade keskmistele tasudele arvestavad kõigi teenuse tasu mõjutada võivate teguritega ning vähemkindlustatud kliendigruppidega nagu näiteks pensionärid või õpilased. Tasude ja teenuste muutumisest peavad pangad tarbijaid teavitama kahe kuu jooksul enne muudatuste jõustumist.

Tarbijate vaidluseid aitaks lahendada finantsombudsman

Kogu teave põhimaksekonto ja teenuse osutamise tingimustest, panga ja tarbija vaheliste vaidluste lahendamise võimalustest kohtus ja kohtuväliselt, peab olema kättesaadav panga veebilehelt. Kohtuväliste vaidluste lahendamisel ja tarbijate huvide kaitsmisel saaks aidata finantsombudsman, kelle loomise vajadust on Finantsinspektsioon rõhutanud juba aastaid. 

Näiteks olukorras, kus tarbijale ei avata põhjendamatult pangakontot, peab tarbijal olema võimalik oma mure lahendada kohtuväliselt. Eestis on makseteenuste puhul kohtuväliseks vaidlusi lahendavaks organiks tarbijavaidluste komisjon. Siiski on oluline teada, et tarbijavaidluste komisjon lahendab ainult lepingust tulenevaid vaidlusi. Finantsteenustega seotud lepingueelsete vaidluste puhul oleks tarbijale kohtusse minemise kõrval taskukohasem ja vähem ajakulukam variant tarbijate huve esindav finantsombudsman, kes tegutseb juba mitmetes teistes riikides ning kelle järele on Eestis üha suurem vajadus.

Finantsinspektsioon andis välja soovitusliku juhendi, millega selgitas põhimakseteenuste osutajatele kohalduvaid nõudeid. Sellega saab tutvuda Finantsinspektsiooni veebilehel.

Rohkem uudiseid

Finantsinspektsioon tegeleb riiklikul tasandil finants ehk rahaasjadega seotud järelevalvega ja rahaga seotud kriisiolukordade lahendamisega. Finantsinspektsiooni poole tasub pöörduda, kui oled mõne finantsteenuse osutajaga (näiteks pank, kindlustus, laenuandja, investeerimisfond jt) rahulolematu või ei suuda te omavahel kokkuleppeni jõuda. 2023. aastal esitati Finantsinspektsioonile...
Riigikogu lauale on jõudnud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu, mis muudab oluliselt senist inkassoturu toimimist ja toob krediidiinkassod Finantsinspektsiooni järelevalve alla, mis muudab krediidivõlglastega suhtlemise pikas plaanis õiglasemaks. Kogu inkassoturg ei lähe järelevalve alla. Lihtsustatult öeldes läheb Finantsinspektsiooni järelevalve alla vaid see osa inkassoettevõtetest…
Viimastel aastatel on investeerimine muutunud populaarsemaks ja investoritele kättesaadavamaks. Koos sellega on suurenenud ka keskkondade arv, kus noored investorid oma rahapaigutamise valikute ja investeerimisstrateegiate teemadel arutlevad ning üksteisega nõu ja kogemusi jagavad. Sageli toimuvad sellised arutelud ühismeedias. Kuid milline võib olla sellise sisuga investeerimisteemalise…