Jaga Facebookis
Jaga Twitteris
E-kiri
Möödunud aastal jõustunud krediidiinkassode ja -ostjate seadus toob Finantsinspektsiooni järelevalve alla mitmed Eestis tegutsevad inkassoettevõtjad. Seaduse eesmärgiks on vältida krediidisaaja ehk võlgniku suhtes ebaausat ja ebaõiglast kohtlemist ning panna paika inkassode roll ühiskonnas. Kuid mitte kõik inkassoettevõtjad ei hakka kuuluma Finantsinspektsiooni järelevalve alla.
Finantsinspektsioon teeb järelevalvet vaid krediidiinkassode üle
Finantsinspektsioonilt peavad luba taotlema need inkassod, kes tegelevad krediidilepingutest tulenevate võlgade sissenõudmisega. Kui inkassoettevõtja tegeleb oma peamise ja püsiva tegevusena viivituses oleva krediidiasutuse ehk panga või krediidiandja viivises oleva krediidilepingu sissenõudmisega, siis on tegemist krediidiinkassoga. Sellised inkassoettevõtjad on kohustatud viima oma tegevuse krediidiinkassode ja -ostjate seadusega kooskõlla hiljemalt käesoleva aasta 30. juuniks. Tegevusloa saanutel peab olema olemas nõuetekohased ja töötavad süsteemid ning protsessid, arusaadav ärimudel ja läbipaistev kliendisuhtlus. Lisaks nõutakse ka krediidiinkasso juhtidelt ja omanikelt vastavust kõrgendatud erialastele nõuetele. Tänase seisuga tegutseb Eestis kaks Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiinkassot.
Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvad vaid krediidi andmisest tulenevad nõuded
Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuulub inkasso selline tegevus, mis on seotud krediidiasutuse ehk pangaga või krediidiandjaga sõlmitud ja viivituses olevast krediidilepingust tuleneva nõude sissenõudmisega. Sinna alla kuuluvad kõik krediidi andmise vormid, alustades järelmaksulepingutest lõpetades auto- või kodulaenulepingutega. Arvestades, et inkassode tegevus üldjuhul ei piirdu üksnes krediidilepingutest tulenevate nõuetega, ei ole seadusega takistusi seatud muude nõuete sissenõudmise teostamiseks. See tähendab, et tegevusloa saanud krediidiinkasso võib menetleda jätkuvalt ka teisi nõudeid, mis võivad tuleneda näiteks parkimistrahvidest, elektri- ja kommunaalarvetest ja teistest taolistest. Selliste nõuete puhul pole aga tegemist krediidi andmisega ja need nõuded Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu. Finantsinspektsiooni poole kaebuse vormis pöördudes saab inspektsioon teha inkassole järelepärimise ainult siis, kui pöördumise sisuks on sissenõudmine seoses krediidilepingust tuleneva nõudega.
Kõik Eestis tegutsevad krediidiinkassod peavad hiljemalt tänavu 30. juuniks saama Finantsinspektsioonilt tegevusloa. Kuigi finantsjärelevalve pole võluvits, mis aitab vältida kõiki tulevikus tekkida võivaid probleeme, loob uus regulatsioon Finantsinspektsioonile õiguse ja kohustuse säilitada pidevat kontrolli järjekordse haru üle krediiditurul.
Kristjan Sõerumäe, FI jurist