Maarja Punak petuskeemidest: kõige tähtsam on olla ise tähelepanelik

26. jaanuar 2024

Nõmme Põhikoolis Finantsinspektsiooni ja noorteinfoportaali Teeviit korraldatava rahatarkuse rändnäituse avamisel tõi politseinik Maarja Punak noortele näiteid värvikatest ja levinud petuskeemidest, millega on suuri summasid kaotatud.

Petuskeemidest on viimasel ajal juttu palju. Rahast jäädakse ilma nii telefonikõnede, sõnumite kui kopsakat tulu lubavate investeerimispettuste tõttu. Ent erinevaid rahakogumisskeeme levib ohtralt ka sotsiaalmeedias.

Politseiniku sõnul langetakse kelmuse lõksu sagedamini seetõttu, et pigem kardetakse olemasolevast rahast ilma jääda kui lootusest suuri summasid teenida. „Sa tead, et su pangakontol on 300 eurot, mis on suure vaevaga teenitud, ja nüüd võetakse see ära. See teeb ärevaks.“

Väga levinud on petukõned, kus väidetakse, et pangakontol on tekkinud probleem ja reageerida tuleb kohe, muidu jäädakse kontol olevast rahast ilma. Petukõnedes esitletakse end näiteks politseiniku või panga esindajana ning palutakse öelda panga PIN-koodid.

Kõnesid tehakse Eesti suunakoodiga numbritelt, mis jätab mulje nagu tegu oleks õige töötajaga, kuigi tegelikult politsei ja pangad selliseid kõnesid ei tee. „Kelmide põhitaktika on see, et kõnet ei lasta ära lõpetada ja nii ei saa rahulikult järele mõelda, kas peaks ehk ise panka sisse logima või kas see number, millelt helistatakse, on ikka õige,“ selgitab Punak.

Nii ilus koduleht, panen siia 1000 eurot!

Möödunud aastal peteti Eesti inimestelt kokku välja üle kaheksa miljoni euro. Lisaks petukõnedele veeti heauskseid lõksu väljamõeldud investeerimiste ja kauplemiste veebilehtedel.

„Inimesed vaatasid, et vau, kui ilus koduleht! Siin on igasugused tulbad ja diagrammid, panen siia tuhat eurot sisse ja juba kahe nädala pärast on tuhandest saanud 2000,“ räägib Punak ning lisab, et platvorme, kus lubatakse vähese ajaga suurt kasumit, on väga palju.

Inimesi petab tema sõnul ära see, et kelmid pakuvad nõustajat, kes võib alguses saata pidevalt infot selle kohta, kuidas raha kasvab, kuid siis kaob leht või kontakt nagu vits vette. Seepärast soovitab ta enne investeerimisotsuse tegemist alati ettevõtte tausta uurida.

Rumalust ei tasu toita

Punaku sõnul levib ka sotsiaalmeedias igasuguseid rahakogumisi, mille käigus tehakse tähelepanu saamiseks rumalusi või lausa vägivaldseid asju. „Nad näevad ainult, et saavad tähelepanu ja jätkavad oma tegevust.“

Politseinik rõhutab, et rumalust ei tasu oma tähelepanuga toita. „Väga oluline on, milliste inimestega end ümbritseda ja keda sotsiaalmeedias jälgida.”

Silma tuleb peal hoida ka oma vanematel ja vanavanematel. Isegi kamaluga kulda võidakse lubada ja selle õnge minna. Just nii juhtunud ühe vanema naisega, kes tutvus internetis mehega, kes lubas 10 000 euro eest kirstutäie kulda, mille väärtus pidi olema ilmatu suur. Naine saatis mehele kohe 7000 eurot ning asus ülejäänud raha küla pealt kokku laenama. Lõpuks jäi ta kogu rahast ilma, sest mees kadus nagu tina tuhka.

Ette tuleb armupettuseidki. Üks naine hakkas netis suhtlema mehega, kes väitis, et armus pelgalt naise pilti vaadates nii ära, et tahtis temaga kohe kokku kolida. Jutt jõudnud selleni, et mees ostab neile Hispaaniasse maja, kuid selleks on vaja naisel korter maha müüa, mida viimane ka tegi. Naine saatis kogu oma raha mehele, kuid seejärel kadus igasugune kontakt. Naine pidi kahjuks sotsiaalkorterisse kolima.

Kiirustamine on kurjast

Kokkuvõttes tuleb igasuguste tehingute puhul olla ise tähelepanelik, toonitab politseinik. Alati tasub uurida inimese või ettevõtte tausta, enne isiklike andmete jagamist teemasse süveneda ning mitte vajutada sõnumiga saadud linkidele. „Eriti viimasel ajal levib Eestis väga palju selliseid õngitsussõnumeid, mida saadetakse tekstsõnumites, e-kirjades või vestlusakendes.”

Punak toonitab, et kiirustamine on kurjast ning kui miski tundub kahtlane, siis võiks aja maha võtta ja sõpradelt või veebipolitseinikelt nõu küsida. „Igasuguste kahtlaste tegemiste ja kelmuse kahtluse korral tuleks pöörduda kohe veebipolitseiniku või piirkonnapolitseiniku poole.“

Levinumad petuskeemid 2023. aastal

  • Petukõned. Petukõnede ohvriks langes mullu 524 inimest, kelle kahjud olid kolm miljonit eurot. Petukõnedes esitlesid kelmid end politseinikuna, panga esindajana või muu asutuse töötajana. Neid kõnesid tehakse justkui Eesti suunakoodiga numbritelt, mis on tegelikult interneti abil genereeritud ning varjab ära teise riigi numbri. Skeemid on üles ehitatud hirmutamise peale – pangakontol tekkinud probleemi lahendamiseks tuleb reageerida kohe või muidu jäädakse kontol olevast rahast ilma.
  • Investeerimispettused. Võrreldes pangapettustega oli investeerimispettuseid mullu vähem, kuid kogukahju oli suurem. Selle skeemi ohvriks langes 305 inimest, kes kaotasid kokku viis miljonit eurot. Internetis on väga palju investeerimise ja kauplemise platvorme, kus lubatakse vähese ajaga suuri kasumeid. Tegelikkuses on see aga visuaalne pete ja inimesed jäävad oma investeeritud rahast ilma. Kelmid on aktiivsed ka erinevates suhtlusäppides, kus inimestele pakutakse nõustajat, kelle abil saab väidetavalt kiirelt suuri summasid teenida. On ka raha tagastusskeeme, kus kannatanule väidetakse, et kaotatud raha saamiseks tuleb teha lisamakse.
  • Õngitsussõnumid. Neid saadetakse tekstsõnumiga, vestlusakendes või e-kirjadega. Möödunud aastal kaotasid õngitssusõnumitega 314 inimest kokku üle 300 000 euro. Selles skeemis kaotati kõige enam raha detsembris, mil inimesed ootasid oma tellitud kaupa.

Artikkel ilmus Õhtulehes 25.01.2024 ning on tehtud tarbijaveebi minuraha.ee ning Politsei- ja Piirivalveameti koostöös
 

Rohkem uudiseid

Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on tulnud välja mitme ettepanekuga, mis muudaksid inimeste jaoks kodulaenu üleviimise ühest pangast teise panka kiiremaks, lihtsamaks ja soodsamaks. Ettepanekute elluviimine parandaks laenuturu toimimist ja soodustaks konkurentsi panganduses, kuid see eeldab osaliselt seadusemuudatusi. Ettepanekud põhinevad Eesti Panga panganduse konkurentsiolukorra värskel...
Testi oma teadmisi rahast ja võid võita toredaid Finantsinspektsiooni auhindu! Finantsinspektsioon kutsub osalema koolivaheaja rahatarkuse viktoriinis minuraha.ee lehel . Viktoriinis saab osaleda 26. veebruarist kuni 3. märtsini. Auhinnad loosime minuraha.ee Facebooki lehel kõigi osalejate vahel välja järgmise nädala alguses, võitjatega võetakse ühendust. Ühtlasi avaldame siis ka viktoriini…
Finantsinspektsioon kutsub neljapäeval, 22. veebruaril kell 10-12 infopäevale, kus selgitatakse nõudeid põhimakseteenuste osutamisele. Infopäev on mõeldud eelkõige pankade ja pangafiliaalide esindajatele, kuid seda võivad jälgida ka kõik teised, kes teema vastu huvi tunnevad. Pankade ja pangafiliaalide esindajaid ootab Finantsinspektsioon osalema Eesti Panga muuseumis, aadressil Estonia…