Kuidas sündis väärtpaberiturg?

22. märts 2023

Kaasaegne aktsiatega kauplemine on erinevate allikate põhjal alguse saanud 1602. aastal Amsterdamist. Nimelt oli Hollandi Ida-India Kompanii maailma esimene aktsiaselts, mis kapitali kaasamiseks emiteeris aktsiaid laiemale avalikkusele ning maksis ka dividende. Tegemist oli aastaid ainsa börsiettevõttega. Amsterdami esimene kaubabörs avati 1611. aastal, kuid see ei olnud börs tänapäevases tähenduses, kus kaubeldakse aktsiate, võlakirjade ja muude finantsinstrumentidega. See oli ennekõike kaupade börs, kuhu tulid kauplema soola, teravilja, puidu ja paljude muude kaupade kaupmehed. Aktsiatega kauplemine moodustas vaid väikese osa äritegevusest. 

Tol ajal käis kauplemine hõikeoksjoni meetodil. Kokku tulnud investorid kauplesid kasutades hõikeid ning käemärke. Aktsiatega kauplemise algusaegadel olid aktsiad dokumendina paberkujul. Alates 1971. aastast, kui sai alguse esimene elektroonne kauplemissüsteem Nasdaq, on aktsiatega kauplemine läinud järk-järgult elektroonseks. Praegu enam ei hoita aktsiaid paberkujul, vaid elektroonselt. See võimaldab neid virtuaalselt üle kanda ning aktsiatega tehinguid teha. Tänapäeval nimetatakse neid väärtpaberitehinguteks ning nendega kauplemine käib reguleeritud virtuaalsel aktsiaturul ehk väärtpaberiturul.

Reguleeritud ja alternatiivne turg

Väärtpaberiturud saab liigitada kaheks - reguleeritud turgudeks ja alternatiivturgudeks. Nasdaq Tallinna börs on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis, mis viib omavahel kokku raha paigutavad investorid, täiendavat kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis. Ettevõte avaldab soovi hakata aktsiaturul ehk väärtpaberiturul kauplema ja kui ta vastab kehtivatele reeglitele, siis saab ta hakata turul oma väärtpabereid müügiks pakkuma ehk noteerima  ning inimesed saavad neid märkida ehk osta. Lisaks Tallinna börsile on Eestis ka alternatiivturg First North, mis on loodud ettevõtetele. 

Nasdaq Tallinna börsil noteeritud väärtpaberid jagunevad kolmeks börsinimekirjaks: Põhinimekiri, milles kaubeldakse noteeritud aktsiate ja teiste samaväärsete õigustega. Võlakirjade nimekiri, milles kaubeldakse noteeritud võlakirjaväärtpaberitega. Ning fondiosakute nimekiri, milles kaubeldakse noteeritud fondiosakutega. Lisaks noteeritud väärtpaberitele kaubeldakse börsi kauplemissüsteemi vahendusel ka börsi poolt korraldavale reguleeritud turule ehk lisanimekirja kauplemisele võetud väärtpaberitega. 

Mis on väärtpaberid? 

Kaubeldavateks väärpaberiteks võivad olla aktsiad, võlakirjad, märkimisõigused, investeerimisfondi osakud, tuletisväärtpaberid, väärtpaberi hoidmistunnistused või muud börsil noteeritud finantsinstrumendid. Kõige levinum väärtpaber on  aktsia, mis omakorda esindab osalust aktsiakapitalis. Ostes börsil ettevõtte aktsiaid, on võimalik omandada väike osa ettevõttest, saades ettevõtte aktsionäriks ehk kaasomanikuks. Osalus aktsiakapitalis annab samuti õiguse ettevõtte jagatavale kasumile dividendidena. Dividend on ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta, mille suuruse ja maksmise sageduse otsustab ettevõte ise. Dividendide maksmine on omane ennekõike küpsemas arengufaasis börsiettevõtetele, alustavad firmad, eriti nn. startup-id seda enamasti ei tee ja nende aktsionäridel on lootus teenida pigem aktsia väärtuse suurenemiselt.

Millest sõltub aktsia hind? 

Aktsia hinna orientiiriks on selle tänane (õiglane) väärtus ning investorite oodatav kasumite või dividendide kasvutempo. Kuna igal investoril on erinev strateegia, infoväli, riskitaluvus ja nägemus, siis vastavalt sellele kujunevad ostu- ja müügihuvid erinevatel hinnatasemetel. Seeläbi paneb börsil aktsia hinna paika nõudluse ja pakkumise vahekord ning aktsiate hinnad kujunevad investorite poolt tehtud tehingute tulemusena. Näiteks, kui börsil on rohkem investoreid, kellel on huvi konkreetset aktsiat osta sarnase hinnaga kui neid, kellel huvi müüa, siis võib see aktsia hinda kõrgemale suunata ja vastupidi. 

Investorite investeerimisotsustele ning aktsiate nõudlusele ja pakkumisele võivad olulist mõju avaldada ka börsiteated, kus emitendid avalikustavad infot majandustulemuste või muude oluliste ettevõtet puudutavate sündmuste kohta. Seejuures võivad ettevõtete positiivsed arengud ajendada investoreid ettevõtte aktsiaid juurde ostma, sest soovitakse ettevõtte edust osa saada. Efektiivse turu teooria järgi peegeldavad aktsia hinnad kogu konkreetsel ajahetkel avalikkusele teadaolevat informatsiooni – sellisel juhul on turg efektiivne. Seega võib aktsia hind muutuda niipea, kui investoritele saab teatavaks uus informatsioon aktsia kohta. Aktsia hinda võivad mõjutada paljud tegurid, sealhulgas ettevõtte juhtkonna otsused, hoiakud ettevõttele, samuti üldised tööstusharu ja majanduse väljavaated. 

Riske ei tohi investeerides unustada

Oluline on teada, et investeerimisega kaasnevad ka riskid. Kunagi ei tasu investeeringuteks kasutada raha, mida võib lähiajal vaja minna. Samuti tuleb iga investeeringu puhul arvestada ka sellega, et investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui kahaneda. Kasum ei ole kunagi garanteeritud ning alati on võimalus, et ettevõttel või majandusel üldiselt ei lähe enam nii hästi ning aktsia hind langeb. Kui aktsia hind langeb palju, siis halvimal juhul võivad investorid kogu raha ka kaotada. Alati tuleb meeles pidada, et mida suuremat tootlust ehk rahalist kasu investeeringult oodatakse, seda kõrgem on üldiselt ka risk. Aktsiad on kõige riskantsem varaklass reguleeritud turul.

Hetkel on investeerimisega alustamine tehtud väga lihtsaks ja kättesaadavaks. Internetipangas on väärtpaberikonto võimalik avada juba minutitega. Lisaks sellele on osad pangad kaotanud ka tehingutasud Balti aktsiatega tehingute tegemiselt, tänu sellele saab aktsiatesse investeerimist alustada ka väikeste summadega. Samuti on võimalik ilma reaalset raha sisse panemata kätt harjutada virtuaal- või demokontol.  

Selleks, et klientide ja investorite huvid oleksid kaitstud, teeb  Finantsinspektsioon väärtpaberituru toimimise üle järelevalvet. Lisaks teeb börsi liikmete, emitentide ja nõuete üle järelevalvet ka väärtpaberituru korraldaja. 

Finantsinspektsiooni analüütik Maarja Piibeleht

Rohkem uudiseid

Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on tulnud välja mitme ettepanekuga, mis muudaksid inimeste jaoks kodulaenu üleviimise ühest pangast teise panka kiiremaks, lihtsamaks ja soodsamaks. Ettepanekute elluviimine parandaks laenuturu toimimist ja soodustaks konkurentsi panganduses, kuid see eeldab osaliselt seadusemuudatusi. Ettepanekud põhinevad Eesti Panga panganduse konkurentsiolukorra värskel...
Testi oma teadmisi rahast ja võid võita toredaid Finantsinspektsiooni auhindu! Finantsinspektsioon kutsub osalema koolivaheaja rahatarkuse viktoriinis minuraha.ee lehel . Viktoriinis saab osaleda 26. veebruarist kuni 3. märtsini. Auhinnad loosime minuraha.ee Facebooki lehel kõigi osalejate vahel välja järgmise nädala alguses, võitjatega võetakse ühendust. Ühtlasi avaldame siis ka viktoriini…
Finantsinspektsioon kutsub neljapäeval, 22. veebruaril kell 10-12 infopäevale, kus selgitatakse nõudeid põhimakseteenuste osutamisele. Infopäev on mõeldud eelkõige pankade ja pangafiliaalide esindajatele, kuid seda võivad jälgida ka kõik teised, kes teema vastu huvi tunnevad. Pankade ja pangafiliaalide esindajaid ootab Finantsinspektsioon osalema Eesti Panga muuseumis, aadressil Estonia…