Kuidas riik teise samba sissemaksete peatamise kompenseerib?

23. märts 2021


Riik peatas 2020. aasta 1. juulist 2021. aasta 31. augustini pensioni teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt tehtavad sissemaksed (4%) ja hakkab seda pensionikogujatele kompenseerima 2023. aastal. Riik kompenseerib omapoolsete maksete peatamise seejuures vaid neile, kes jätkasid oma palgast 2% maksete tegemist teise sambasse ajal, mil sotsiaalmaksu arvelt 4% teise sambasse ei maksta.
 
Riigi teise sambasse tegemata jäänud maksete kompenseerimiseks arvutatakse kokku, kui palju inimene 2020. aaasta 1. juulist 2021. aasta 31. augustini teise sambasse makseid tegi ja korrutatakse saadud summa kahega. Kui teise samba pensionifondide keskmine tootlus on 2020. aasta 1. juulist 2022. aasta 31. detsembrini positiivne, suureneb kompenseeritav summa ka selle keskmise tootluse võrra.
 
Riik teeb täiendavad sissemaksed teise sambasse 2023. ja 2024. aasta jooksul. Kompensatsiooni saamist ei mõjuta see, kui inimene otsustab teise samba vabatahtlikuks muutumisega kogutud raha välja võtta. Samuti ei sõltu kompenseerimine sellest, kas inimene aastatel 2023 ja 2024 tööl käib ja tavapärases korras teise sambasse sissemakseid teeb. Kui ta on 2023. aastal näiteks tööturult eemal, kuid tegi 2020. aasta 1. juulist 2021. aasta 31. augustini oma palgast 2% makseid, siis saab ta vastavalt tehtud sissemaksetele ka kompensatsiooni. Kompensatsiooni saamiseks ei pea esitama avaldust, see makstakse välja automaatselt.  
 
Teise sambasse sissemaksete peatamine ei puudutanud aastatel 1942–1960 sündinud isikuid. Lisaks ei puuduta muudatused vanemapensioni täiendavaid sissemakseid, nende tegemine jätkub samuti tavapärases korras.
 

Rohkem uudiseid

Eesti Pank ja Finantsinspektsioon kutsuvad laupäeval, 18. mail 2024 Eesti Panga muuseumisse (Estonia pst 11) traditsioonilisele rahatarkuse perepäevale ja muuseumiööle. Päevas on mängu ehk kell 11–16 toimuval perepäeval on fookuses rahatarkuse õppimine läbi mängu, sest just nii jääb õpitu kõige paremini meelde. Külastajad on oodatud osalema nii MTÜ Ettevõtlusküla peremängus „Minu raha“ kui ka…
Finantsinspektsioon tegeleb riiklikul tasandil finants ehk rahaasjadega seotud järelevalvega ja rahaga seotud kriisiolukordade lahendamisega. Finantsinspektsiooni poole tasub pöörduda, kui oled mõne finantsteenuse osutajaga (näiteks pank, kindlustus, laenuandja, investeerimisfond jt) rahulolematu või ei suuda te omavahel kokkuleppeni jõuda. 2023. aastal esitati Finantsinspektsioonile...
Riigikogu lauale on jõudnud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu, mis muudab oluliselt senist inkassoturu toimimist ja toob krediidiinkassod Finantsinspektsiooni järelevalve alla, mis muudab krediidivõlglastega suhtlemise pikas plaanis õiglasemaks. Kogu inkassoturg ei lähe järelevalve alla. Lihtsustatult öeldes läheb Finantsinspektsiooni järelevalve alla vaid see osa inkassoettevõtetest…