Kuidas riik teise samba sissemaksete peatamise kompenseerib?

23. märts 2021


Riik peatas 2020. aasta 1. juulist 2021. aasta 31. augustini pensioni teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt tehtavad sissemaksed (4%) ja hakkab seda pensionikogujatele kompenseerima 2023. aastal. Riik kompenseerib omapoolsete maksete peatamise seejuures vaid neile, kes jätkasid oma palgast 2% maksete tegemist teise sambasse ajal, mil sotsiaalmaksu arvelt 4% teise sambasse ei maksta.
 
Riigi teise sambasse tegemata jäänud maksete kompenseerimiseks arvutatakse kokku, kui palju inimene 2020. aaasta 1. juulist 2021. aasta 31. augustini teise sambasse makseid tegi ja korrutatakse saadud summa kahega. Kui teise samba pensionifondide keskmine tootlus on 2020. aasta 1. juulist 2022. aasta 31. detsembrini positiivne, suureneb kompenseeritav summa ka selle keskmise tootluse võrra.
 
Riik teeb täiendavad sissemaksed teise sambasse 2023. ja 2024. aasta jooksul. Kompensatsiooni saamist ei mõjuta see, kui inimene otsustab teise samba vabatahtlikuks muutumisega kogutud raha välja võtta. Samuti ei sõltu kompenseerimine sellest, kas inimene aastatel 2023 ja 2024 tööl käib ja tavapärases korras teise sambasse sissemakseid teeb. Kui ta on 2023. aastal näiteks tööturult eemal, kuid tegi 2020. aasta 1. juulist 2021. aasta 31. augustini oma palgast 2% makseid, siis saab ta vastavalt tehtud sissemaksetele ka kompensatsiooni. Kompensatsiooni saamiseks ei pea esitama avaldust, see makstakse välja automaatselt.  
 
Teise sambasse sissemaksete peatamine ei puudutanud aastatel 1942–1960 sündinud isikuid. Lisaks ei puuduta muudatused vanemapensioni täiendavaid sissemakseid, nende tegemine jätkub samuti tavapärases korras.
 

Rohkem uudiseid

Rahvusvaheline väärtpaberijärelevalve organisatsioon IOSCO käivitas 11.–14. veebruaril 2026 ülemaailmse kampaania, et tõsta teadlikkust armukelmide investeerimispettustest. Sellistes skeemides loovad petturid ohvriga usaldusliku suhte sotsiaalmeedias või kohtinguäppides ning suunavad seejärel näiliselt usaldusväärsele, kuid tegelikult võltsitud investeerimisplatvormile. IOSCO hinnangul on…
Finantsinspektsioon (FI) rõhutab, et enne finantsteenuste kasutamist ja igasuguste investeerimisotsuse tegemist tasub kontrollida ettevõtte tausta ja tegevusloa olemasolu. Tegevusluba annab kindluse, et teenusepakkuja tegevust ja nõuete täitmist kontrollitakse ning seega on ka riskid väiksemad. FI veebilehelt saab kontrollida, kas ettevõttel on tegevusluba või õigus finantsteenuseid…
Euroopa järelevalveasutused ( EBA, EIOPA, ESMA) avaldasid üle Euroopa hoiatuse finantspettuste ja kelmuste kohta ning andsid tarbijatele praktilised juhised, kuidas end erinevate petuskeemide eest kaitsta. Hoiatused ja soovitused on koondatud faktilehtedesse, mis on avaldatud 23 Euroopa Liidu keeles ja mida levitatakse laialdaselt kogu Euroopas. Algatuse eesmärk on suurendada tarbijate…