Kuidas ma tean, et saan ühisrahastusplatvormi usaldada?

10. Mai 2023

Pikalt vabal turul tegutsenud ühisrahastusteenuse osutajad liiguvad stabiilsema ja ausama finantsturu nimel Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Alates 11. novembrist 2023 peab neil mõne erandiga olema tegevusluba, ilma milleta enam tegutseda ei tohi. Tegevusloa olemasolu saab kontrollida Finantsinspektsiooni kodulehel asuvast turuosaliste registrist.

Ühisrahastuse tegevusloa peavad hiljemalt 10. novembriks taotlema kõik ühisrahastusplatvormid, kes pakuvad investoritele võimalust anda ettevõtetele laenu või investeerida ettevõtete väärtpaberitesse. Tegevusluba ei ole vaja neil, kes toetavad projekte või annetavad raha heategevusena ilma rahalise kasuta. Samuti ei vaja ühisrahastuse tegevusluba ühisrahastusteenuse osutajad, kes vahendavad laenu tarbijatele – selleks on vaja krediidivahendaja tegevusluba. Ka selle olemasolu saab kontrollida turuosaliste registrist.

Põhjalik taustakontroll

Kõik ühisrahastusteenuse osutajad, kes vajavad luba, peavad esitama inspektsioonile taotluse. Tegevusloa andmisel kontrollib Finantsinspektsioon põhjalikult ette¬võtte tausta, tegevust ja juhte. Kuna nende tegevust iseloomustab teenuste suur digitaliseeritus, siis hindab ins¬pektsioon ka teenuseosutaja tehnilise korralduse taset ja talitluspidevust. Nii nagu teisedki Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvad ettevõtted, peavad ka ühisrahastusteenuse pakkujad tegevusloa taotlemisel maksma ühekordset menetlustasu ja seejärel iga aasta järelevalvetasu.

Ettepaneku ühisrahastust seadustega reguleerida tegi Finantsinspektsioon juba 2016. aastal eesmärgiga kaitsta investoreid ja pakkuda Eesti ühisrahastusplatvormidele võimalust tegutseda kogu Euroopa Liidus. Tegevusloaga ühisrahastusteenuse pakkujatel tekib lisaks kohustus kontrollida projektiomanikult saadud teavet ning seda infot peab ta investoritega jagama. Investoreid tuleb informeerida ka pakkumisega kaasnevatest huvide konfliktidest ning nende maandamise meetmetest. Nõuete eiramisel on Finantsinspektsioonil õigus teha ühisrahastusplatvormile trahvi või suunata teda ettekirjutusega puudusi kõrvaldama. Samuti on antud inspektsioonile õigus teavitada avalikkust määruse nõuete rikkumisest.

Tegevusloa on saanud praeguse seisuga kaks ühisrahastusteenuse pakkujat – Crowdestate AS ja Estateguru OÜ.

Risk jääb

Informeeritud investor teeb kindlasti targemaid otsuseid, kuid ka tegevusloaga ühisrahastusplatvormide projektidesse investeerides peab arvestama, et risk raha kaotada jääb alles. Ka usaldusväärsena näiva ja inspektsiooni poolt kontrollitud ühisrahastusteenuse pakkuja puhul võib realiseeruda investeerimisrisk, sest projektiomanik ei pruugi üks hetk suuta investorite ees oma kohustusi enam täita. Seega tuleb investeerimisel teadvustada selle tegevusega kaasnevaid riske ning olla otsuste tegemisel hoolikas.

Rohkem uudiseid

Oktoobri koolivaheajal kutsuvad Finantsinspektsioon ja Eesti Pank õpetajaid taas muuseumisse rahatarkust omandama. Õpetajate seminari peamisteks teemadeks on seekord teadlik rahakasutus ja kogumine. Antakse ülevaade Eesti perede finantskäitumisest ning räägitakse sotsiaalmeedias tehtud investeerimissoovituste riskidest. Lisaks tutvustavad nii Finantsinspektsioon kui ka Tagasi Kooli oma uusi...
Eesti raha on euro ja nii on see olnud juba üle kümne aasta. Eurot tuleb vastu võtta hoolimata sellest, kas kasutatakse paberist pangatähti, pangakaarti või metallist münte. Kõikidel neil raha vormidel on oma tugevused ja nõrkused. Kui rääkida sularahast, siis oleme Finantsinspektsiooni ja keskpanga korraldavatel perepäevadel näinud, et lapsed alustavad säästmist sageli just euromüntide…
Kui pangakonto võib avada lapsele juba kohe peale tema sündi, siis oma pangakaardi ning õiguse seda vanema seatud limiitide piires kasutada võib laps saada kuue- või seitsmeaastaselt. Nii saab õpetada lapsele pangakaardiga ja rahaga laiemalt ümberkäimist juba enne kooliminekut või kooliea alguses. Eestis saab olenevalt pangast pangakaardi avada ning vormistada internetipanga ja mobiilipanga...