Kuidas ma tean, et saan ühisrahastusplatvormi usaldada?

10. Mai 2023

Pikalt vabal turul tegutsenud ühisrahastusteenuse osutajad liiguvad stabiilsema ja ausama finantsturu nimel Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Alates 11. novembrist 2023 peab neil mõne erandiga olema tegevusluba, ilma milleta enam tegutseda ei tohi. Tegevusloa olemasolu saab kontrollida Finantsinspektsiooni kodulehel asuvast turuosaliste registrist.

Ühisrahastuse tegevusloa peavad hiljemalt 10. novembriks taotlema kõik ühisrahastusplatvormid, kes pakuvad investoritele võimalust anda ettevõtetele laenu või investeerida ettevõtete väärtpaberitesse. Tegevusluba ei ole vaja neil, kes toetavad projekte või annetavad raha heategevusena ilma rahalise kasuta. Samuti ei vaja ühisrahastuse tegevusluba ühisrahastusteenuse osutajad, kes vahendavad laenu tarbijatele – selleks on vaja krediidivahendaja tegevusluba. Ka selle olemasolu saab kontrollida turuosaliste registrist.

Põhjalik taustakontroll

Kõik ühisrahastusteenuse osutajad, kes vajavad luba, peavad esitama inspektsioonile taotluse. Tegevusloa andmisel kontrollib Finantsinspektsioon põhjalikult ette¬võtte tausta, tegevust ja juhte. Kuna nende tegevust iseloomustab teenuste suur digitaliseeritus, siis hindab ins¬pektsioon ka teenuseosutaja tehnilise korralduse taset ja talitluspidevust. Nii nagu teisedki Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvad ettevõtted, peavad ka ühisrahastusteenuse pakkujad tegevusloa taotlemisel maksma ühekordset menetlustasu ja seejärel iga aasta järelevalvetasu.

Ettepaneku ühisrahastust seadustega reguleerida tegi Finantsinspektsioon juba 2016. aastal eesmärgiga kaitsta investoreid ja pakkuda Eesti ühisrahastusplatvormidele võimalust tegutseda kogu Euroopa Liidus. Tegevusloaga ühisrahastusteenuse pakkujatel tekib lisaks kohustus kontrollida projektiomanikult saadud teavet ning seda infot peab ta investoritega jagama. Investoreid tuleb informeerida ka pakkumisega kaasnevatest huvide konfliktidest ning nende maandamise meetmetest. Nõuete eiramisel on Finantsinspektsioonil õigus teha ühisrahastusplatvormile trahvi või suunata teda ettekirjutusega puudusi kõrvaldama. Samuti on antud inspektsioonile õigus teavitada avalikkust määruse nõuete rikkumisest.

Tegevusloa on saanud praeguse seisuga kaks ühisrahastusteenuse pakkujat – Crowdestate AS ja Estateguru OÜ.

Risk jääb

Informeeritud investor teeb kindlasti targemaid otsuseid, kuid ka tegevusloaga ühisrahastusplatvormide projektidesse investeerides peab arvestama, et risk raha kaotada jääb alles. Ka usaldusväärsena näiva ja inspektsiooni poolt kontrollitud ühisrahastusteenuse pakkuja puhul võib realiseeruda investeerimisrisk, sest projektiomanik ei pruugi üks hetk suuta investorite ees oma kohustusi enam täita. Seega tuleb investeerimisel teadvustada selle tegevusega kaasnevaid riske ning olla otsuste tegemisel hoolikas.

Rohkem uudiseid

Riigikogu lauale on jõudnud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu, mis muudab oluliselt senist inkassoturu toimimist ja toob krediidiinkassod Finantsinspektsiooni järelevalve alla, mis muudab krediidivõlglastega suhtlemise pikas plaanis õiglasemaks. Kogu inkassoturg ei lähe järelevalve alla. Lihtsustatult öeldes läheb Finantsinspektsiooni järelevalve alla vaid see osa inkassoettevõtetest…
Viimastel aastatel on investeerimine muutunud populaarsemaks ja investoritele kättesaadavamaks. Koos sellega on suurenenud ka keskkondade arv, kus noored investorid oma rahapaigutamise valikute ja investeerimisstrateegiate teemadel arutlevad ning üksteisega nõu ja kogemusi jagavad. Sageli toimuvad sellised arutelud ühismeedias. Kuid milline võib olla sellise sisuga investeerimisteemalise…
Järelmaksu võtmine on tehtud väga lihtsaks ning juurde tekib üha uusi ja mugavamaid „osta kohe, maksa hiljem“ lahendusi. Ent enne tasub välja selgitada, kui palju raha tegelikult hiljem tagasi maksta tuleb. Turule on tulnud mitmeid makselahendusi, mis lubavad järelmaksu võtta mitmes osas ilma intressi ja muude lisatasudeta. Näiteks jagatakse ostusumma kolmeks võrdseks osaks ning iga kuu tuleb…