Krüptovara – investeering või spekulatsioon?

Investeerimismaailmas on traditsiooniliste varaklasside kõrval aina enam tähelepanu pälvinud krüptovarad. Küllap on paljud kuulnud peadpööritavatest lugudest krüptomiljonäride kohta ja unistanud ka ise sarnasel moel ratsa rikkaks saamisest. On see siis tõesti nii lihtne?

Krüptovarasid võib määratleda kui väärtuse või õiguste digitaalset esitust, mida võib edasi anda või talletada elektrooniliselt, kasutades selleks plokiahela tehnoloogiat. Oma olemuselt on krüptovarad spekulatiivsed instrumendid, kuna nende väärtus ei tulene mitte aluseks olevast nn sisemisest väärtusest, vaid ainult nõudluse ja pakkumise vahekorrast. See tähendab, et kui nõudlus mõne krüptovara järele järsult kasvab või pikemaks ajaks kasvama jääb, võib sellelt kahtlemata ahvatlevat tootlust teenida. Mündil on aga ka teine pool – nõudluse vähenedes võib krüptovara väärtus ka olematuks kahaneda. Et krüptovarade hind võib kiiresti muutuda ja nendesse raha paigutamisega käib kaasas suur risk, ei sobi need enamikele tavatarbijatele investeerimiseks. 

Krüptoturul tegutseb palju pettureid

Lisaks tuleb teadvustada, et krüptovaradesse investeeritud rahast ilma jäädes otsitakse nn süüdlast üksinda, sest krüptovaradega seotud toodete või teenuste pakkumine on praegu valdavalt veel reguleerimata. Sel põhjusel on krüptovarade turul ka palju pettureid, kelle ainus eesmärk on raha enda kätte saada. 

Tähele tasub panna ka seda, et krüptovarasid ja nendega seotud tooteid turundatakse tihti mittetäieliku või koguni eksitava teabe toel. Näiteks kasutatakse noorema vanusegrupi püüdmiseks sotsiaalmeedia mõjuisikuid, kes julgustavad krüptovaradesse investeerima, kuid jätavad ütlemata, kui suure summa nad sellise reklaami eest (ja enamasti mitte krüpto- vaid tavarahas) tasuna endale said. Pidage meeles, et kui miski tundub liiga hea, et tõsi olla, siis vähemalt investeerimismaailmas see enamasti seda ka on.

Arvestada tasub ka, et kuigi Bitcoini plokiahelat pole seni häkitud, on paljud teised plokiahelad ja nende krüptovarad rünnakute suhtes siiski haavatavad. Küberrünnakute sihtmärgiks võivad sattuda näiteks nii digitaalsed rahakotid kui krüptobörsid. Lisaks häkkimisohule on paljud jäänud oma krüptovaradest ilma ka seetõttu, et on kaotanud isiklikud krüptovõtmed, millega nad oma varadele juurde pääsesid. Kurioosse tõsiasjana võib välja tuua, et privaatsete võtmete või füüsilise krüptovara hoidva seadme kaotamise tõttu on erinevatel andmetel koguni 20-25% kaevandatud Bitcoinidest jäädavalt ringlusest väljas.

Kui traditsioonilistesse finantsinstrumentidesse raha paigutamisega käib kaasas soovitus investeerida vaid seda, millest ilma jäämist saad endale lubada, siis krüptovarade puhul tuleks olla veelgi ettevaatlikum. See ei tähenda, et sellest põnevast ja innovaatilisest varaklassist peaks suures kaotusekartuses kauge kaarega mööda käima, küll aga tuleb olla teadlik krüptovaradele omastest riskidest ning õppida plokiahela tehnoloogiat tundma pigem väikeste summadega.

Finantsinspektsiooni finantsinnovatsiooni spetsialist Evelin Arak