Kes teeb järelevalvet piiriülestele finantsettevõtjatele Eestis?

Euroopa Liidus kehtib piiriülese teenuse osutamise vabadus. See tähendab, et ühes liikmesriigis tegevusloa saanud teenuseosutaja võib oma teenuseid piiriüleselt pakkuda ka teistes liikmeriikides teavitades sellest oma päritoluriigi järelevalveasutust või saades järelevalveasutuselt filiaali asutamisel vastava loa.

Teenuste digitaliseerimine on muutnud piiriülese finantsteenuste osutamise oluliselt lihtsamaks. Finantsteenuseid saab piiriüleselt pakkuda mitmel viisil – asutades selleks filiaali, kasutades teenuste osutamiseks agenti või osutades teenust piiriüleselt. Täna ei ole finantsteenuse osutajal vajadust omada teenuse pakkumiseks sihtriigis ilmtingimata füüsilist kohalolekut, vaid teenust saab pakkuda ka digitaalsete kanalite kaudu, nagu veebileht või mobiiliäpp. 

Finantsteenuste kättesaadavus kasvatab pettuste ohtu

Finantsteenused on muutunud klientidele kättesaadavamaks, samas tekitab selline piiriülene teenuseosutajate rohkus võimalusi finantspettusteks, mistõttu peab tarbija olema teenust tarbides eriti hoolas ja ettevaatlik.

Selleks, et välistada pettuste ohtu, tuleks kontrollida, kas ennast Eesti klientidele turundaval teenuseosutajal on olemas vastav tegevusluba ja kas tal on õigus osutada oma teenust Eestis piiriüleselt. Info piiriüleste teenuseosutajate, seal hulgas agentide ja filiaalide kohta on kättesaadav Finantsinspektsiooni veebilehel. 

Piiriülesed teenuseosutajad peavad Eestis teenuseid osutades tegutsema kooskõlas kohaliku ehk Eesti siseriikliku õigusega ja järgima siinseid kliendikaitse nõudeid nii oma teenust reklaamides kui ka teenust osutades. 

Piiriülesele ettevõtjale teeb järelevalvet tegevusloa väljastanud riigi järelevalve

Tasub aga tähele panna, et piiriülese teenuse osutamisel, ilma selleks filiaali omamata, teeb ettevõtja suhtes järelevalvet päritoluriigi finantsjärelevalveasutus. Seega probleemi korral ning juhul, kui ei saavutata lahendust otse teenuseosutajaga suheldes, tuleb tarbijal pöörduda teenuseosutaja päritoluriigi järelevalveasutuse, kohtuvälise menetleja või kohtu poole. 

Kui teenust pakutakse Eestis asuva filiaali kaudu, siis mõnel juhul, näiteks siseriiklike seaduste järgimisel või mõnel juhul reklaamiseadusega seoses, teostab teatud ulatuses filiaalide üle järelevalvet ka Finantsinspektsioon, mistõttu võib sel juhul probleemi korral pöörduda kaebuse vormis ka otse Finantsinspektsiooni poole. Muudes küsimustes tuleb pöörduda päritoluriigi poole, kes on andnud tegutsemiseks loa.

Piiriüleste teenuste puhul, seal hulgas filiaali osutatavatele teenustele kohaldub päritoluriigi tagatisskeem, mis tähendab, et hoiused ja investeeringud on tagatud vastava riigi tagatisskeemi järgi. Eesti tagatisskeemi kohaselt tagatakse investorikaitse osafondi arvel Eestis registreeritud investeerimisasutuste klientide investeeringud kuni 20 000 euro suuruses summas.

Kuigi Euroopa Liidus kehtivad ühtsed reeglid ja teenuste osutamise vabadus, siis tasub finantsturul tegutsedes olla tähelepanelik ning uurida huvipakkuva ettevõtja tausta ning teha ära elementaarne kodutöö. Vajadusel tasub alati nõu pidada oma ala spetsialistiga.

Gerli Hall,
FI jurist