Jõulude eel petetakse inimestelt õngitsussõnumite abil raha välja

Ühes tehnoloogia arenguga muutuvad aina levinumaks ka kõiksugu finantspettused. Ehkki osa pettusi on n-ö lihvitud juba peaaegu nii täiuslikuks, et kõik tundubki väga reaalne, on neis siiski süvenedes võimalik ära tunda ohumärke. Enne jõule tuleb olla eriti tähelepanelik liikvel olevate õngitsussõnumite osas.

Õngitsussõnumeid levib üha rohkem ja igal ajal, kuid ka jõulueelset perioodi kasutatakse ära, lootuses grinchilikult rikkuda jõulud ja petta pakkide ootuses olevatelt inimestelt raha välja. Sõnumis võidakse väita, et paki saatmisega on tekkinud probleem, näiteks tuleb paki eest tasuda juurde või lahendada muu tõrge, ning inimene suunatakse vajutama sõnumis olevale lingile. Sellele vajutades avaneb mõne postiettevõtte järgi tehtud veebileht, kus küsitakse pangakaardiga seotud andmeid ning nende sisestamisel saavadki inimesed petta. 

Näiteks hiljuti sai üks inimene e-kirja väidetavalt Omnivalt, kus paluti tal paki saamiseks juurde maksta kolm eurot. Ta vajutas e-kirjas olevale lingile, pärast mida avanes hästi järele tehtud ettevõtte veebileht, kuhu tal tuli sisestada oma pangakaardiga seotud andmed. Mõni hetk hiljem oli tema pangakontolt võetud 8800 eurot.

Õngitsussõnumeid saadetakse tekstsõnumiga, vestlusakendes ja e-kirjadega. Vaatamata sellele, et nende eest ka hoiatatakse aina rohkem, leiab paraku alati inimesi, kes petturite õnge lähevad. Õngitsussõnumite ja e-kirja teel on politsei andmetel tänavu 11 kuu jooksul 265 inimest kaotanud kokku üle 200 000 euro.

Lisaks õngitsuskirjadele on levinumateks skeemideks petukõned ja investeerimispettused. Näiteks viimastel kuudel on eestlasteni jõudnud petukõned, mis pärinevad Eesti numbritelt, justkui tavalistelt inimestelt ja ettevõtetelt, kuid tegelikult on selle taga pettus ja numbrivõltsimine. Esimeste ohumärkide ilmnemisel tuleks kohe kõne lõpetada ning tuntud numbrite puhul on soovitav võimalusel telefoninumbrile tagasi helistada.

Petukõnede ohvriks on sel aastal 11 kuuga langenud 481 inimest ja nende kogukahjud on 2,7 miljonit eurot. Investeerimispettustega on samal ajal 278 Eesti inimeselt välja petetud koguni 4,4 miljonit eurot. Kusjuures kelmidele kaotatud raha tagasi saada on võimatu, sest välja petetud raha suunatakse krüptosse või võetakse kuskil sularahana välja. Nii jääbki selle lõplik saaja tabamatuks.

Investeerimispettuste puhul on lõpmatu arv reklaame, mis suunavad pealtnäha usaldusväärsele veebilehele, kus lubatakse suurt kasumit vähese aja jooksul. Jällegi on n-ö mängus aeg, kus inimesele lubatakse vähese aja jooksul rikastumist ilma riskideta. Tegelikkuses on investeerimisel riskid ja suurte kasumite lubamisel on päris kindlasti tegu pettusega. Samuti püüavad ohvreid juhututtavad, kes soovitavad oma nõustajat. Mõlemal juhul on tegemist kelmidega.

Petturid võivad ka helistada potentsiaalsetele investoritele ja pakkuda näiteks aktsiaid. Reeglina kaasneb nende poolt pakutavatesse väärtpaberitesse investeerimisega väga kõrge risk ning pakutavad väärtpaberid võivad tegelikult olla oluliselt odavamad kui pakutav ostuhind. Tavaliselt on sellised väärtpaberid börsil noteerimata ning neid on väga raske hiljem kellelegi edasi müüa. Nõustudes pakkumisega, saadetakse kohe arve väärtpaberite eest tasumiseks ning lubatakse seejärel saata dokumendid ostetud aktsiate omandiõiguse kohta. Mõnikord saab vastutasuks väärtpaberid, mille väärtus on oluliselt madalam makstud summast, samas ei pruugi ka oma raha ja lubatud aktsiaid enam kunagi näha.

Investeerimispettustega, õngitsussõnumite ja e-kirjadega saavad petta igas vanuses ja soost inimesed. Petukõnede ohvriks langeb peamiselt vene keelt kõnelev elanikkond, kes on pärit Harjumaalt või Ida-Virumaalt. Enamik ohvreid on vanemaealised.

Kelmid on oma skeemid üles töötanud kiiruse peale, kus nad väidavad kannatanule, et probleemi lahendamiseks tuleb reageerida kohe. Nimelt väidetakse võimalikule ohvrile erinevatel viisidel, kuidas keegi püüab pangakontolt raha kätte saada. 

Kelmid tegutsevad enamasti teistest riikidest. Aeg-ajalt on Eestiski püütud inimestelt raha välja petta, kuid seni on politsei suutnud kõik siinüritajad tabada. Küll aga menetluste käigus jagatakse kogutud infot ka teiste riikide politseidega. 

Kuidas olla kindel, et investeerimisfirma ei tegele pettusega? 

Kõige esimene ja olulisem asi on kontrollida FI kodulehelt, kas ettevõttele on antud tegevusluba või kas tal on õigus osutada teenuseid piiriüleselt. Investeerimisteenuseid pakkuvate firmade üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon ning tegevusloata tegutsemine on käsitletav kuriteona.

Nimekiri nendest ettevõtetest, kel on õigus investeerimisteenust osutada, on leitav FI turuosaliste registrist. Samuti on võimalik FI kodulehel olevat otsingut kasutades kontrollida, kas küsimusi tekitav ettevõte on hoiatusteadetest läbi käinud. 

Kui investeerimisteenuseid pakkuva äriühingu asukohaks on mõni muu Euroopa riik, tuleks teiste riikide finantsjärelevalve asutuste veebilehtedelt kontrollida, kas äriühing on antud riigis registreeritud, või edastada vastava riigi finantsjärelevalvele selle kohta kirjalik järelepärimine. Finantsjärelevalve asutuste veebiaadressid on leitavad Finantsinspektsiooni kodulehelt.

Üks lihtne võimalus on veel teenusepakkujat guugeldada. Kui päringu vastuseks tuleb viiteid foorumitele, kus kliendid kaeblevad asjaomase teenusepakkuja üle – näiteks ei saa kauplemiskontodelt väljamakseid teha –, või viitavad sõnaselgelt pettusele, oleks õigem sellise isikuga tegemist mitte teha või temaga vähemalt lepingulistesse suhetesse astuda. Siiski tuleb ka guugeldamisel süveneda, sest ka ülipositiivse sisuga foorumite taga võib olla pettus.

Kaitse end finantspettuste eest nii

•    Kontrolli infot ettevõtte klienditoe kaudu;
•    Ära vajuta linkidele, mida saadetakse tekstsõnumi, vestlusakna või e-kirja teel;
•    Teistega ei tohi jagada oma PIN-koode ega sisestada pangakaardiga seotud andmeid lingiga saadud veebilehtedel. Ka siis ei tohi seda teha, kui teine pool väidab, et ta on politseinik, pankur või maakler jne.
•    Sisene kodupanka äpi või veebi kaudu. 
•    Investeerimisega alustage oma kodupangast.

Kuhu pöörduda?

Kui siiski oled finantskelmuse ohvriks langenud, siis on mitu võimalust, kuhu pöörduda:
•    Pank – võta kohe ja alati ühendust oma pangaga, kui avastad, et oled pangamakse teinud kelmidele.
•    PPA küberkuritegudest teavitamise veeb – võta ühendust, et politseile anda kelmidest teada. Sinu antud teade võib aidata politseil kelme paremini tabada.
•    Veebipolitseinik – võta ühendust siis, kui kahtlustad kedagi kelmuses või oled kokku puutunud kelmiga.
•    Võlanõustamine – võta ühendust siis, kui oled kelmide käe läbi sattunud võlgadesse, mida sul on raske tagasi maksta.
•    Tasuta õigusabi – võta ühendust siis, kui oled kelmide tõttu sõlminud tehinguid, mis on olnud pettused.
•    Tarbijavaidluste komisjon – võta ühendust siis, kui satud müügipettuse ohvriks või soovid kontrollida, kas mõni kaupmees on tarbijakaitse mustas nimekirjas.
•    Psühholoogiline esmaabi telefonis ja chatis – võta ühendust siis, kui oled sattunud kelmuse ohvriks, oled endast täiesti väljas ja ei tea, mida edasi teha.

Teksti sisu sündis koostöös PPAga