Inkassoturul jõustuvad muudatused mõjutavad ka tarbijat

11. aprill 2024

Riigikogu lauale on jõudnud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu, mis muudab oluliselt senist inkassoturu toimimist ja toob krediidiinkassod Finantsinspektsiooni järelevalve alla, mis muudab krediidivõlglastega suhtlemise pikas plaanis õiglasemaks. 

Kogu inkassoturg ei lähe järelevalve alla. Lihtsustatult öeldes läheb Finantsinspektsiooni järelevalve alla vaid see osa inkassoettevõtetest, kes tegeleb pankade või krediidiandjate krediidilepingutest tulevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega, rahvakeeli varasemad kiirlaenuandjad. Seejuures ei tee eelnõu vahet tarbijakrediidil ega ka ettevõtjatele antud pangalaenudest tekkinud võlgnevustel. 

Krediidivõtja ehk tarbija seisukohast on krediidiinkassode järelevalvele allutamine positiivne samm, sest see toetab tugevalt krediidivõlglastega ausat ja õiglast läbikäimist. Nii peab seaduse jõustumisel hakkama krediidiinkasso näiteks arvestama vastutustundliku laenamise nõude raamistikuga. Ehk kui seni said inkassoettevõtted võlgnike vastutustundliku laenamise nõuete rikkumiste peale õlgu kehitada, siis uue eelnõu kohaselt peavad nad saama juurdepääsu ka vastavale toimikule ning ei saa oma tegevuses tugineda teadmatusele. Ka kohtumenetluses on juba toimunud olulised muudatused ning kohtud iseseisvalt juba täna kontrollivad nõude vastavust vastutustundliku laenamise põhimõttele. Kokku on seega tegu tõsise muutusega krediidivõlgnike kaitsel. 

Teine suurem muudatuste pool puudutab krediidivõtjaid kaudsemalt. Eelnõu kohaselt hakkavad krediidiinkassodele, nende organisatsioonile ja äritegevusele kehtima karmimad nõuded. Krediidiinkasso juhiks ja omanikuks ei saa enam hakata igaüks, vaid üksnes isik, kellel on laitmatu maine ja kes ei ole varasemalt tegelenud liigkasuvõtmisega. Samuti peab krediidiinkassodel olema edaspidi korrektne ühingujuhtimise struktuur, asjakohased sise-eeskirjad ja palju muud. Krediidiinkassod peavad hakkama suhtlema kohaselt ka võlgnikega, mh andma neile vajalikku teavet. Krediidiinkassode tegevusele pannakse rahvakeeli päitsed pähe. Hiljemalt käesoleva aasta lõpuks peavad krediidiinkassod kas saama Finantsinspektsioonilt tegevusload või siis oma tegevuse lõpetama. 

Loe pikemalt Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Siim Tammeri blogipostitusest SIIT
  

Rohkem uudiseid

Euroopa Liidus kehtib piiriülese teenuse osutamise vabadus. See tähendab, et ühes liikmesriigis tegevusloa saanud teenuseosutaja võib oma teenuseid piiriüleselt pakkuda ka teistes liikmeriikides teavitades sellest oma päritoluriigi järelevalveasutust või saades järelevalveasutuselt filiaali asutamisel vastava loa. Teenuste digitaliseerimine on muutnud piiriülese finantsteenuste osutamise…
Keset veebruari koolivaheaega on õpetajad üle Eesti oodatud taas Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni rahatarkuse seminarile. Just õpetajatele suunatud seminaril on sel korral teemadeks Eesti leibkondade käekäik, levinumad kaebused finantsteenuste valdkonnas ning rahatarkuse õpe üleüldiselt. Neljapäeval, 27. veebruaril kell 10–13 on õpetajad oodatud Eesti Panga muuseumisse (Estonia pst 11,…
Finantsinspektsioonile (FI) esitati mullu finantsteenuste kohta kokku 374 kaebust, aasta varem oli pöördumisi 389. Suurem osa kaebustest oli seotud makse- ja krediiditeenustega. Võrreldes varasemate aastatega laekus makse- ja krediiditeenuste valdkonnas rohkem kaebusi seoses pettustega – võimalikust pettusest anti teada 35 korral ehk kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem. Samuti oli probleeme…