Finantsinspektsioon aitab finantsteenuste tarbijatel kaitsta end pettuste eest, avaldades oma veebilehel hoiatusteateid nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus tegevusloata tegutsevate ettevõtete, peamiselt investeerimisteenuste pakkujate kohta. Mullu oli selliseid teateid 1610 ehk ligi viiesaja teate võrra enam kui aasta varem. Neist kaheksa koostati ja avaldati Finantsinspektsiooni algatusel.
Finantsinspektsioon koostas ise hoiatusteated enamasti seoses välismaiste teenusepakkujatega, kel puudus õigus Eestis teenuseid osutada, aga kes seda tegid, pakkudes internetis näiteks mõnda „suurepärast“ investeerimisvõimalust. Kaks hoiatusteadet puudutasid ka seadusliku investeerimisühingu kaubamärgi õigusvastast või sellega analoogse sümboolika/nime kasutamist.
Tegevusloata ettevõtete kohta info levitamisel teevad Euroopa järelevalveasutused koostööd, avaldades hoiatusi ka teiste riikide ettevõtete kohta. Hoiatus- ja selgitustöö kõrval teeb Finantsinspektsioon kuriteoteateid politseile. Seda peamiselt juhul, kui arvatav kelm tegutseb Eestis või kui tal on seos Eestiga. Finantsinspektsioon koostas 2022. aastal tegevusloata investeerimistegevusega seoses ühe kuriteokaebuse.
Kuidas olla kindel, et ettevõte ei tegele pettusega?
Kõige esimene ja olulisem asi on kontrollida FI kodulehelt, kas ettevõttele on antud tegevusluba või kas tal on õigus osutada teenuseid piiriüleselt. Investeerimisteenuseid pakkuvate firmade üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon ning tegevusloata tegutsemine on käsitletav kuriteona.
Nimekiri nendest ettevõtetest, kel on õigus investeerimisteenust osutada, on leitav FI turuosaliste registrist. Samuti on võimalik FI kodulehel olevat otsingut kasutades kontrollida, kas küsimusi tekitav ettevõte on hoiatusteadetest läbi käinud. FI tarbijaveebis minuraha.ee selgitatakse levinuimaid petuskeeme laiemalt.
Kui investeerimisteenuseid pakkuva äriühingu asukohaks on mõni muu Euroopa riik, tuleks teiste riikide finantsjärelevalve asutuste veebilehtedelt kontrollida, kas äriühing on antud riigis registreeritud, või edastada vastava riigi finantsjärelevalvele selle kohta kirjalik järelepärimine. Finantsjärelevalve asutuste veebiaadressid on leitavad Finantsinspektsiooni kodulehelt.
Üks lihtne võimalus on veel teenusepakkujat guugeldada. Kui päringu vastuseks tuleb viiteid foorumitele, kus kliendid kaeblevad asjaomase teenusepakkuja üle – näiteks ei saa kauplemiskontodelt väljamakseid teha –, või viitavad sõnaselgelt pettusele, oleks õigem sellise isikuga tegemist mitte teha või temaga vähemalt lepingulistesse suhetesse astuda. Siiski tuleb ka guugeldamisel süveneda, sest ka ülipositiivse sisuga foorumite taga võib olla pettus.