Finantsinspektsioon: krediidiandjad ei tohi käituda liigkasuvõtlikult

11. aprill 2023

Krediidi kulukuse määr on tarbija jaoks üks peamistest näitajatest, mille suurust tuleks enne krediidi võtmist kontrollida, kuna sellele on seatud ülempiir, millest rohkem krediidiandja tarbijalt nõuda ei või. Tarbijad seda näitajat alati ei kontrolli ja krediidiandjad on leidnud viisi, kuidas ülempiirist mööda hiilida.

Krediidi kulukuse määr jätab nii mõnegi tarbija külmaks just seetõttu, et ta ei saa selle tähendusest aru. Lihtsalt öeldes näitab krediidi kulukuse määr seda, mitu protsenti kasutatud laenusummast peab klient krediidiandjale aastas tasuma. Krediidi kulukuse määrale kehtestatud ülempiiri mõte on kaitsta tarbijat tarbijakrediidilepingust tulenevate ebamõistlikult kõrgete kulude eest.

Finantsinspektsioon on tuvastanud, et mõned krediidiandjad hiilivad krediidi kulukuse määra ülempiirist siiski mööda. Seda on teinud enamasti krediidiandjad, kes pakuvad tarbijatele krediidiliini ja krediidikonto lepinguid. Selliste lepingutega määratakse tarbijale limiit, mida ta saab kasutada just siis, kui vaja. Samas krediidi kasutusse saamiseks tuleb esitada väljamaksetaotlus. Krediidiandjal on seejuures õigus seada krediidi kasutusse võtmisele eeltingimused (nt vähim summa) või keelduda krediidi kasutusse andmisest üldse. Intresse makstakse vaid kasutusse võetud summa eest. Krediidiliini ja krediidikonto lepingud sõlmitakse tavaliselt aastateks või lausa tähtajatult. Krediidiandjad arvutavad krediidi kulukuse määra aga vaid korra ehk enne selliste krediidilepingute sõlmimist. Seega aastaid hiljem, kui tarbija endiselt lepinguga seotud on, tuleb tal maksta kasutusse võetud krediidi eest intresse ja tasusid rohkem, kui seadus konkreetsel ajahetkel lubab.

Kuna krediidi kulukuse määra ülempiiri mõte on kaitsta tarbijat liiga kõrgete tasude eest, tuleks Finantsinspektsiooni hinnangul krediidi kulukuse määra ülempiirist kinni pidada kogu krediidilepingu kehtivusaja jooksul. Inspektsioon on seda krediidiandjatele ka korduvalt selgitanud. Mõned krediidiandjad vaatasid tänu sellele oma lepingutes olevad krediidi kulukuse määrad ise üle. Kahele ettevõttele tegi inspektsioon seoses krediidi kulukuse määra nõuete rikkumisega ka ettekirjutusi. 

Finantsinspektsiooni töö krediidi kulukuse määra ülempiirist kinnipidamisega seoses jätkub. Sest endiselt on Eestis tuhandeid inimesi, kes maksavad aastaid tagasi sõlmitud krediidiliini või krediidikonto lepingu kaudu võetud krediidi eest rohkem intressi ja tasusid, kui siis, kui nad sõlmiksid täna uue lepingu. Krediidiandja ei tohiks käituda tarbija suhtes liigkasuvõtlikult ja ära kasutada aastaid tagasi kehtinud madalamat krediidi kulukuse määra ülempiiri nõuet.

Mari Puusaag-Tamm, Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht

Rohkem uudiseid

Finantsinspektsioon, Rahandusministeerium, Eesti Pank ja Eesti Pangaliit tunnustasid täna konkursi „Rahatarkuse vedur“ raames isikuid ja organisatsioone, kes on andnud valdkonna eestvedajatena märkimisväärse panuse Eesti inimeste rahaga ümberkäimise oskustesse. Rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul on rahatarkuse edendamine olulise tähtsusega, et tagada inimeste rahaline stabiilsus ja…
Finantsinspektsiooni (FI) poole pöördutakse aina enam seoses agressiivse pensionifondide müügiga kaubanduskeskustes. FI hinnangul ei ole kaubanduskeskuses enamasti võimalik rahulikult pensionifondide infoga tutvuda, mistõttu ei ole see sobiv koht nõnda olulise otsuse tegemiseks. Eesti kaubanduskeskustes on juba ammu kanda kinnitanud teise samba pensionifondide turustamine, kus mööduvaid kliente…
Finantsinspektsiooni ja noorteinfoportaali Teeviit korraldatud laua- ja kaardimängu konkursile RAHAPADA saabus 57 meeskonna tööd üle terve Eesti. Võidutöö projekti nimi on “Taskuraha mäng” ja selle tegid Ülenurme Gümnaasiumi õpilased Deisy Kukk, Kristofer-Robin Anniko ja Ardi Vaher. “Taskuraha mäng” on õpetlik ja lihtne lauamäng taskuraha kogumisest ja kulutamisest, mis on suunatud eelkõige...