Digiajastu lõksud – tehnoloogia ei aita finantstarkust suurendada, vaid paneb hoopis liigselt kulutama

4. aprill 2019

Rahaasjade ajamine muutub järjest enam digitaalseks. Tekkimas on põlvkond, kes lapsepõlvest peale omab sularahaga väga vähest kokkupuudet ja kasutab rahaasjade ajamiseks uusi moodsaid võimalusi. Tundub loogiline, et uus põlvkond on edukam nii uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamisel kui ka oma rahaasjade ajamisel, kuid USA noorte seas läbiviidud uuring näitas, et see ei ole alati nii, kirjutab Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht Kai Kutsar.

Igapäevaselt tekib juurde lahendusi, mis teevad kaupade eest tasumise või raha saatmise ühelt isikult teisele järjest kiiremaks ja mugavamaks. Samuti tuleb välja erinevaid rakendusi, mis aitavad kaupu/teenuseid võrrelda, oma rahaasjadest ülevaadet saada või ka erinevaid lahendusi leida. Samas, kas need uued võimalused aitavad inimesi paremini ja targemalt majandada. Tunduks ju loogiline, et uus põlvkond on edukam nii uute tehnoloogiliste võimaluste kasumiseks kui ka oma rahaasjade ajamisel.

Eelmisel aastal USAs läbiviidud uuring uuris 18-37-aastaste finantskirjaoskuse taset ja tehnoloogia rakendamist (näiteks mobiiltelefonide kasutamist) finantsilistel eesmärkidel. Leiti, et rahatarkuses on suur tühimik noorema ja vanema põlvkonna vahel – kuni 37-aastastest vastasid teemakohastele küsimustele õigesti 44% vastanutest, samas USA elanikkonna keskmine oli 50%. Mida nooremad olid vastajad, seda nõrgemad olid teadmised. Trend on murettekitav, kuna tegemist on eaga, kus tuleb teha enamus pikaajalisi finantsotsuseid nagu oma kodu ost, pensionieaks või oma laste tulevikus raha kogumine.

Samas tehnoloogiliste võimalusi kasutavad noored enam. Üle 90% neist omab nutitelefoni ning 80% neist kasutab seda raha ülekandmise ja 90% informatsiooni saamise eesmärkidel. Uuringus vaadati mobiilitelefoniga maksete tegemist ja kulutuste jälgimist. Arvati, et tehnoloogia kasutamine aitab tõsta rahatarkust, aga kahjuks selgus, et nutitegevused ei omanud seost parema finantsjuhtimisega. Tuli välja, et asi on vastupidi – mobiilmaksete tegijad läksid tõenäolisemalt oma pangakontoga miinusesse. Huvitav oli, et ka nutitelefonis kulutuste jälgijad ei olnud rahatarkuses paremad neist, kes kulutusi ei jälginud.

Lisavõimalused raha kulutamisel nagu mobiilimaksetega ostude tegemine hägustavad rahalise seisu tunnetamist ning lisanduv kiirus soodustab veelgi emotsiooniostude tegemist. Võimalik, et just seepärast ei võta rahateadlikumad noored uusi rahakulutamise võimalusi kasutusele. Samamoodi on märgata ka vahet ülevaate rakenduste kasutamisel – rahatargemad noored kasutavad enam hindade võrdlemisega seotud rakendusi, samas vähemteadlikud enam kiirelt pangakonto saldot või ülekandeid näitavaid rakendusi.

Kahtlemata ei tähenda see, et uusi võimalusi ei tohiks kasutada. Uurijad leidsid, et uute lahenduste kasutamine suurendas probleemi ainult madalama rahatarkuse tasemega noortel. Samas rahatargamatel võimaldab tehnoloogia kasutamine parandada oma isikliku rahandust. Seega uued võimalused täiendavad, aga ei asenda finantskirjaoskuse alaseid teadmisi. Uus digiajastu lisab rahatarkusele uue mõõtme juurde – kõige paremini saab toetada tänaste noorte finantsilist heaolu finantsharidus, mis võtab arvesse ka uue tehnoloogilisi võimalusi. Järjest olulisemaks muutub ka vorm, kuidas rahatarkust jagada, tuleks kasutada kanaleid, mida noored kasutavad. Parima tulemuse annaks muidugi, kui uute rakenduste väljatöötajad mõtleks lisaks uute lahenduste rakenduslikule osale ka kasutajate rahatarkuse alasele harimisele.

Rohkem uudiseid

0511.19
Finantsinspektsioon on täheldanud tendentsi, kus lühikese aja jooksul laenatakse erinevatelt laenuandjatelt kokku väga suur laen. Ühe laenulepinguga finantseeritakse eelmise laenu tagasimakseid ja nii võlakoormus kasvab. Varasemate laenumaksete tasumisest ülejäänud laenuraha kasutatakse lahedamalt äraelamiseks – veedetakse aega kohvikutes ja kinos, ostetakse meelepäraseid riideid ja ehteid.…
1010.19
Teemapaberis antakse ülevaade leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (inglise keeles Household Finance and Consumption Survey ) tulemustest. Seda uuringut on Eestis läbi viidud kahel korral, 2013. ja 2017. aastal. Me analüüsime 2017. aasta küsitluse tulemusi ja võrdleme neid nii 2013. aasta küsitluse tulemustega kui ka teistes euroala riikides 2013. või 2014. aastal tehtud...
2009.19
28. septembril kell 12-16 toimub Eesti Panga muuseumis rahatarkuse perepäev . Perepäev on tasuta. Eesti Panga muuseum asub aadressil Estonia pst 11, Tallinn. Tule küsi, ekspert vastab! Terve päeva on kohal Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni eksperdid, et vastata kõigi huviliste küsimustele või lihtsalt mõtteid vahetada päevakajalistel teemadel: Mida peaks igaüks teadma pensionist? Mis on...