Vastutustundliku laenamise kohustus lasub ka tarbijal

22. juuli 2020

Krediidiandjad- ja vahendajad on kohustatud enne krediidi andmist hindama tarbija krediidivõimelisust ning rakendama vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte regulatsiooni peamine eesmärk on vältida krediidivõtja poolset ülelaenamist ning selle tagajärjel tekkivat ebamõistlikku võlakoormat ja makseraskusi juba krediidi andmise ajal. 

Krediidiandjatel ja vahendajatel tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel muuhulgas arvesse võtta  muudatusi tarbija finantsolukorras, näiteks peatselt saabuvat pensioniiga jmt. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajalike andmete kogumiseks küsib krediidiandja või -vahendaja vajaduse korral tarbijalt teavet. Seejuures tuleb arvestada, et ilma tarbija poolt täpse ja täieliku teabe esitamiseta ei ole krediidiandjal või  vahendajal alati võimalik arvestada kõiki selliseid asjaolusid, mis võivad tarbija majandusolukorda mõjutada. Näiteks on ka kõige parema tahtmise ja põhjalikuma analüüsi juures keeruline ette näha näiteks töötust, lahutust või haiguseid.

Seetõttu on praeguse kriisi valguses paslik koputada ka krediidivõtjate südametunnistusele, sest keerulises majanduslikus situatsioonis kiiruga tehtud otsus võib hiljem kalliks maksma minna. Tarbijal endal on alati kõige parem ülevaade oma majanduslikust olukorrast ja seda tulevikus mõjutada võivatest asjaoludest. Ühtlasi tuleb arvestada, et paratamatult ei nähtu avalikest andmebaasidest või pangakonto väljavõttelt kõik tarbija ja tema pereliikmete majanduslikku olukorda mõjutavad asjaolud ning otsuse tegemisel tuleb krediidiandjal -või vahendajal küsida teavet ka tarbijalt. Tarbijal on krediidi taotlemisel alati kohustus esitada õige ja täielik teave, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Olulise osa teabest esitamata jätmist või teadlikult ebaõigete andmete esitamist võib pidada tarbijapoolseks vastutustundetuks laenamiseks, mis võib olla põhjustatud tarbija vähesest finantskirjaoskusest või teadlikust tegevusest, et saada krediidiandjalt positiivne krediidiotsus. Tarbijal lasub kohustus hinnata oma majanduslikku olukorda ausalt ja objektiivselt, arvestades muuhulgas ka oma pere-eelarvet ning esitades krediidiandjale õige ja asjakohase teabe olemasolevate kohustuste kohta. 

Krediidi võtmisesse ei tohiks suhtuda kergekäeliselt. Tarbija vastutab ka ise selle eest, et ta valiks oma võimeid ja majanduslikku olukorda arvestades kõige sobivama krediiditoote, sest positiivse krediidiotsuse korral otsustab krediidi võtmise ikkagi tarbija ise, kes hindab talle krediidiandja või -vahendaja poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal krediiditoote ja krediiditingimuste sobivust oma isikliku krediidihuvi, -vajaduse ja finantsolukorraga ning vastutab krediidilepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest.

Krediidi võtmine on tõsine otsus, kus tuleks põhjalikult üle vaadata kogu pere-eelarve, et ei tekiks ülelaenamist ja makseraskusi kohustuste täitmisel.
 

Rohkem uudiseid

27. novembril toimunud Finantsinspektsiooni võlanõustajate seminaril räägiti sellest, millisel juhul on pankrot võlgniku jaoks pääsetee ja millisel mitte. Lisaks tutvustati finantssektoris levivaid petuskeeme ja võlgnike abistamiseks tehtud videoklippe ning selgitati mõjuisikute rolli. FI korraldab kaks korda aastas seminare võlanõustajatele, et toetada nende tööd keerulises ja olulises…
Finantsinspektsioon (FI) kingib maakonnakeskustele jõuludeks Taskuraha lauamängud, mis pakuvad lihtsat ja lõbusat võimalust rahatarkust õppida. Mäng valmis FI ja Haridus- ja Noorteameti noorteinfoportaali Teeviit korraldatud lauamängukonkursi võidutöö põhjal. Seni on õpetajad saanud Taskuraha lauamängu koos töölehtedega oma koolile kaheks nädalaks laenutada veebivormi kaudu . Kuna huvi on olnud…
Oktoobri koolivaheajal kutsusid Eesti Pank ja Finantsinspektsioon õpetajaid uurima rahatarkust eriilmeliste mõjutajate nurga alt. Õpetajate seminari peamiseks teemaks olid seekord tegurid, mis meie majanduslikku ja finantsilist olukorda mõjutada võivad. Anti ülevaade globaalsete muutuste mõjust Eesti tarbijale, käsitleti rahast tuleneva stressikäitumise psühholoogiat ning räägiti finantssektori…