Kui näed, et sul võib laenumaksete korrektse tasumisega lähiajal probleeme tekkida, tuleks võimalikult kiiresti laenuandjaga ühendust võtta, et koos olukorda hinnata ja lahendusi otsida. Nii on sul võimalikud kulutused tulevikus väiksemad (viivis, lepingutasud, menetlustasud, kohtutäituri tasud jne). Samuti tasub arvestada, et sulle on kasulik, kui sul säilib korrektne makseajalugu.
Lisaks laenuandjaga suhtlemisele võid esiteks nõu küsida võlanõustajatelt, kes tegutsevad üle Eesti ning teiseks saada tasuta õigusabi, mida riigi rahastamisel pakutakse. Kontaktandmed leiad kõrvalolevast kasulike viidete loetelust.
Võimalikud lahendused laenumaksetega raskustesse sattumisel:
- maksepuhkuse taotlemine. Tavaliselt antakse maksepuhkust teatud perioodiks laenu põhiosale ning intresse tuleb edasi maksta.
- laenutähtaja pikendamise taotlemine. See teeb igakuised maksed väiksemaks, sest laenu maksmine jaguneb pikema perioodi peale. Samas maksad kokkuvõttes rohkem intressi.
- väikeste laenukohustuste (krediitkaart, väikelaen jne) ümberkorraldamine pikema tähtaja, väiksema intressi ning kindla suurusega kuumaksetega laenuks.
Pane tähele, et lepingu muutmisel, näiteks kui taotled maksepuhkust või laenutähtaja pikendamist, pead sa selle eest tõenäoliselt tasu maksma. Samuti võib pank või muu laenuandja maksepuhkusega nõustudes soovida teha ka omalt poolt muudatust laenulepingusse: näiteks tõsta sinu laenuintressi või nõuda lisatagatist.
Millal võib laenuandja lepingu üles öelda?
Laenuandja võib osamaksetena tagasi makstava laenu puhul lepingu sinu makseviivituse tõttu üles öelda ainult siis, kui:
- sa oled täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja
- laenuandja on andnud sulle edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.