Facebook
Twitter
Email
Finantsteenuste reklaam ei tohi eksitada ega õhutada läbimõtlematult finantsteenuseid tarbima, mistõttu on sellisele reklaamile seatud kohustusliku teabe nõuded ja terve rida piiranguid. Toome siinkohal välja olulisema, mida peab ja mida ei tohi finantsteenuse reklaam sisaldada.
Igasugune reklaam peab olema tavalise tähelepanu korral selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga.
Kõik finantsteenuste reklaamid peavad sisaldama kohustuslikku teavet, mis võib olenevalt teenuse liigist ja laadist pisut erineda – näiteks erineb tarbijakrediidi ja muude laenude reklaamide puhul kohustusliku teabe hulk. Kohustuslik teave peab aga alati olema esitatud selgelt üleskutsuvas vormis ehk sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga. Üleskutse sõnastus võib olla erinev, kuid see peab täitma üleskutse eesmärki.
Üleskutse peab olema esitatud selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil. Kirjatüüp ja -suurus ning kõne kiirus ja helitugevus peab muutma teabe tavalise tähelepanu juures märgatavaks ja arusaadavaks, sh selgelt loetavaks ja kuuldavaks ning pingutusteta muust teabest eristatavaks.
Samuti on oluline, et igasuguse finantsteenuse reklaamis sisalduks selgelt eristatavalt ka reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või veebiaadress.
Vastutustundlik ja tasakaalukas reklaam
Finantsteenuse reklaam peab olema arusaadav, tasakaalukas ja vastutustundlik ega tohi kuidagi eksitada. Kui reklaamis rõhutatakse saadavat kasu, tuleb selle juures alati märkida ka teenusega kaasnevad riskid.
Reklaamis tuleb kasutada mõistetavat keelt, sõnavara, lühendeid jmt ning see ei tohi varjata ega moonutada finantsteenuse kohta olulist informatsiooni. Reklaam, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, ei tohi jätta muljet, et laenu võtmine on riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks ega kallutada tarbijaid läbimõtlematule laenuvõtmisele.
Võrdluse kasutamine reklaamis
Kui enda teenust või toodet võrreldakse konkurendi omaga, peab võrdlus olema sobiv, objektiivne, asjakohane. Seeläbi on tagatud finantsteenuse reklaamis esitatava teabe õigsus, vältides kliendi võimalikku eksitamist ja konkurentide kahjustamist. Näiteks intresside või tootluse võrdlemisel tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, kas võrdluse aluseks kasutatav metoodika on ühetaoline.
Samuti ei tohi võrdlus olla eksitav ega kallutatud ühe võrdlusaluse suunas, vaid andma finantsteenusest adekvaatse tervikpildi. Näiteks hoiu-laenuühistute puhul ei ole hoiuste võrdlus pankadega võrreldav üksnes intresside alusel, sest pankade hoiused on tagatud riikliku tagatisskeemiga, hoiu-laenuühistute omad mitte.
Samuti on omadussõnade lühikese või pika ülivõrde vormide („kõige parem“, „kõige odavam“) kasutamisel oluline, et reklaamija on taganud grammatilise vormi sisulise õigsuse ja korrektsuse ning on valmis pädevale asutusele oma valikut objektiivselt tõendama.
Täpsemate selgitustega seaduste nõuete kohta kindlustusvaldkonna, investeerimisfondi ja tarbijakrediidi reklaamile saab tutvuda Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitseameti (tänaseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve amet) juhendis „Nõuded finantsteenuse reklaamile“, mille leiab Finantsinspektsiooni veebilehelt SIIT.