Õnnetusjuhtumikindlustus

Õnnetusjuhtumikindlustus on kahjukindlustuse liik, kuid ka elukindlustusseltsid võivad seda lisakindlustusena pakkuda, sest õnnetusjuhtumikindlustus hõlmab endas ka elukindlustuse elemente.

Õnnetusjuhtumikindlustuse eesmärk on hüvitada kulud, kui kindlustatu jääb õnnetusjuhtumi tagajärjel ajutiselt või püsivalt töövõimetuks või vajab pikaajalist ravi. Surmajuhtumi korral aitab kindlustushüvitis kindlustatu lähedasi. Kui sõlmida kindlustusleping mõttega kindlustada õnnetuse puhul lähedastele rahaline toetus, tuleb arvestada, et hüvitist makstakse neile ainult juhul, kui kindlustatu elu katkes õnnetusjuhtumi, mitte haiguse tagajärjel. 

Õnnetusjuhtumikindlustuse saab sõlmida nii täiskasvanule kui lapsele.

Kindlustus kehtib valitud kindlustusperioodil üldjuhul üle maailma ja 24 tundi ööpäevas. On võimalik sõlmida ka tööajal töökohal kehtivat kindlustust.

Kindlustusmakse suurus sõltub valitud hüvitise liigist ja suurusest. Kindlustusmakse suurust välja arvutades arvestavad kindlustusseltsid reeglina ka kindlustatu sugu, ametit ja seda, kas tal on riskantseid hobisid.

Õnnetusjuhtumikindlustuse võimalikud kindlustuskaitsed

Ajutise töövõimetuse hüvitis

Vastavalt kindlustuslepingule makstakse hüvitisena kas päevaraha, haigla päevaraha või valuraha.

Invaliidsushüvitis

Hüvitist makstakse juhul, kui kindlustatul tekib õnnetusjuhtumi tagajärjel püsiv vaimne või füüsiline tervisekahjustus ehk invaliidsus. 

Surmajuhtumi hüvitis

Hüvitist makstakse pärijatele või soodustatud isikutele juhul, kui kindlustatu suri õnnetusjuhtumi tagajärjel.

Enne õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu sõlmimist

  1. Millist kindlustuskaitset sa vajad? Milline peaks olema õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise liik?

  2. Õnnetusjuhtumikindlustuse puhul on reeglina võimalik valida, milliseid hüvitisi makstakse. Ajutise töövõimetuse hüvitis. Vastavalt kindlustuslepingule makstakse hüvitisena kas päevaraha, haigla päevaraha või valuraha.  Invaliidsushüvitis. Hüvitist makstakse juhul, kui kindlustatul tekib õnnetusjuhtumi tagajärjel püsiv vaimne või füüsiline tervisekahjustus ehk invaliidsus.  Surmajuhtumi hüvitis. Hüvitist makstakse pärijatele või soodustatud isikutele juhul, kui kindlustatu suri õnnetusjuhtumi tagajärjel.  Kindlustusseltsid võivad pakkuda ka erinevate hüvitiseliikide kombineerimise võimalusi.

  3. Millist lepingut kindlustusseltsis saab sõlmida? Kas näiteks lisaks isiklikule lepingule on võimalik sõlmida ka pereleping?

  4. Millisel ajal leping kehtib? Kindlustusseltsid võivad pakkuda õnnetusjuhtumikindlustust näiteks tööajaks ja/või vabaks ajaks. Oluline on teada, milliste tegevuste jooksul sa tegelikult kindlustuskaitset vajad.

  5. Kui tegeled ekstreemspordi, alpinismi, sukeldumise vms spordialadega, siis arvesta, et ekstreemsete tegevuste tagajärjel juhtuda võivate potentsiaalsete õnnetuste tõttu tekkinud kulude hüvitamine on üldjuhul lepingus välistatud. Ekstreemspordialad nõuavad eraldi spetsiaalset kindlustuslepingut.

  6. Kindlustusseltsil on reeglina õigus kahju hüvitamisest keelduda, kui kahju põhjustati tahtlikult. Samuti siis, kui õnnetusjuhtumi põhjustas või sellele aitas kaasa kindlustusvõtja alkoholi- või narkootiline joove.

  7. Õnnetusjuhtumi korral on sul kohustus viivitamatult pöörduda arsti poole ning täita arsti ettekirjutusi ja võtta kasutusele kõik abinõud edasise kahju vältimiseks.

Millele tähelepanu pöörata? 

  • Mõtle läbi, mis on sinu kindlustushuvi ehk mille vastu soovid end kindlustada. Anna sellest kindlustusandjale täpne ülevaade.
  • Väga oluline on pöörata tähelepanu sellele, mida lepingu järgi peetakse kindlustusjuhtumiks. Erinevate kindlustusseltside lepingutingimused pakuvad erinevas ulatuses kindlustusjuhtumiks tunnistatavaid sündmusi. 
  • Lepingu tingimustega tutvumisel on soovitatav pöörata tähelepanu sellele, millised on välistused ehk juhud, mil kindlustusseltsil tekib õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest üldse keelduda.
  • Loe hoolega läbi kõik kindlustustingimused, sh ka väikeses kirjas kirjutatu. Küsi, kui midagi jääb arusaamatuks.
  • Eelista alati kindlustusseltsi, mille tingimused on koostatud selgelt, arusaadavalt ning kus on sätestatud kõik oluline: lahti on seletatud mõisted ning mõlema lepingupoole õigused ja kohustused. Konkreetselt ja arusaadavalt on selgitatud, mis on kindlustusobjekt, mida loetakse kindlustusjuhtumiks, millistel põhimõtetel toimub hüvitamine ning milline on vaidluste lahendamise kord.
  • Tee endale selgeks, milliste sündmuste puhul, millises ulatuses ja millise korra järgi kindlustusselts kahju hüvitab.
  • Jäta meelde õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu tingimustes sisalduvad kindlustusvõtja kohustused, sealhulgas milline on kahjujuhtumist teatamise kord ning tähtajad. Kohustuste puudulikul täitmisel või täitmata jätmisel on kindlustusseltsil õigus  kindlustushüvitist vähendada või hüvitise väljamaksmisest keelduda.
  • Veendu, et räägid kindlustusseltsi esindajale kõikidest olulistest lepinguga seotud asjaoludest.
  • Uuri oma õigusi ja kohustusi kindlustuslepingu sõlmimisel, muutmisel, kehtivuse ajal, kindlustusjuhtumi toimumisel, kindlustuslepingu lõpetamisel.
  • Kindlustuslepingu sõlmimisel on sul kohustus teavitada kindlustusseltsi või -agenti kõigist kindlustusriski taset mõjutavatest olulistest asjaoludest.

Võrdle, enne kui otsustad!

Hoolimata sellest, et erinevate kindlustusseltside pakutav teenus kannab sama nime –õnnetusjuhtumikindlustus – on nende tingimused erinevad. Seetõttu pöördu pakkumise saamiseks vähemalt kolme seltsi poole, et tingimusi võrrelda.

Kindlustusseltsi valikul ära lähtu ainult kindlustusmakse suurusest, vaid uuri eelkõige, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel kindlustuskaitset pakutakse. Millised on välistused kindlustushüvitise saamisel, kui suur on omavastutus, millistel juhtudel võib kindlustusmakse suureneda või väheneda. Vali kindlustusselts kõikide lepingutingimuste põhjal tervikuna.

Kohustused lepingu ajal

Täida kõiki kindlustuslepingust tulenevaid omapoolseid kohustusi. 

Tasu kindlustusmakseid õigeaegselt kindlustuslepingus sätestatud tähtaegadeks ja suuruses, seda isegi juhul, kui kindlustusselts ei ole tasumiseks arvet õigeaegselt väljastanud. 

Sul on kohustus teavitada kindlustusandjat kõikidest teadaolevatest asjaoludest, millel võib olla mõju kindlustusseltsi otsusele kindlustusleping sõlmida. 

Sa pead kindlustusandjale kindlasti viivitamata ja soovitavalt kirjalikult teatama kindlustusjuhtumi toimumisest ja/või kindlustusriski suurenemisest.

Kindlustusjuhtumist teatamine

Teavitamiskohustuse kohta leiad täpse info oma kindlustuslepingust või oma kindlustusseltsi veebilehelt.  

Kindlustusjuhtumist teata esimesel võimalusel oma kindlustusseltsile, kas:

  • telefoni teel
  • e-postiga
  • veebilehe kaudu
  • minnes ise büroosse kohale.

Soovitatav on kindlustusjuhtumist teatada ka kirjalikult, sest kirjalik teade annab hiljem võimaluse õigeaegset teatamist tõendada. Kahjujuhtumist õigeaegselt teatamata jätmise korral on kindlustusseltsil õigus hüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda.

Kahju hüvitamine

Kontrolli kindlustuslepingust, mida sa kahju hüvitamiseks oled kohustatud tegema. Hüvitamise nõue tuleb kindlustusseltsile esitada võimalikult kiiresti, soovitavalt ja võimalusel samal ajal, kui teatad kindlustusjuhtumi toimumisest.

Kindlustusselts ei ole kohustatud hüvitama rohkem, kui on kahju tegelik suurus. Seda isegi siis, kui lepingujärgne kindlustussumma ehk väljamaksete ülempiir on kindlustusjuhtumi toimumise ajal suurem kindlustusväärtusest. Kindlustusselts peab hüvitama tekkinud kahju, millest on lahutatud omavastutus, kohe kui on lõpetatud kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude ja hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud. Tähtaeg, mille jooksul toimub kahju hüvitamine kindlustusseltsi poolt, on kirjas kindlustustingimustes.

Kindlustuslepingus on ära märgitud välistused, millistel juhtudel õnnetusjuhtumi korral kahjusid ei hüvitata – näiteks krooniline haigus, tegelemine ekstreemspordiga jms.

Võlaõigusseadusega on määratud, et kui kindlustusselts ei ole ühe kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumist teatamist hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikke toiminguid lõpetanud, võib nõuda täitmise kohustuse arvel raha maksmist summas, mida kindlustusselts vastavalt asjaoludele peaks minimaalselt maksma. Selle tähtaja kulgemine peatub aga ajaks, mil toimingute lõpetamine on takistatud kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu. Näiteks juhul, kui kindlustusvõtja viivitab kindlustusandjale tõendite esitamisega. Milline on vastavalt asjaoludele minimaalse maksmise ulatus, on kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahelise kokkuleppe küsimus.

Kindlustusselts vabaneb vastutusest, kui kindlustusjuhtum põhjustatakse tahtlikult õigusvastase teoga. Samas peab kindlustuses kehtiva põhimõtte kohaselt alati eeldama seda, et kindlustusvõtja tervis sai kahjustada tema tahte vastaselt. 

Последнее обновление 27. августа 2019