Jaga Facebookis
Jaga Twitteris
E-kiri
Tänavu juulis seisavad kõik inimesed valiku ees, kas jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte. Samuti tuleb vastata küsimustele, millised on ühel või teisel juhul riskid ja võimalused.
Riik peatab alates tänavu esimesest juulist kuni järgmise aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt (4%) tehtavad sissemaksed. Erandiks on aastatel 1942–1960 sündinud inimesed, kelle puhul jätkub teise samba sissemaksete tegemine tavapärases korras. Tänavu oktoobris saavad kõik teise sambaga liitunud otsustada, kas loobuda oma palgalt 2% makse tegemisest. Loobumiseks tuleb esitada avaldus pensionikeskuse veebilehel või pangas. Sellisel juhul peatub inimese palgalt 2% makse tasumine 2020. aasta detsembrist kuni järgmise aasta 31. augustini. Soovi korral saavad maksed peatada ka inimesed, kes on sündinud ajavahemikus 1942-1960, kuid sellisel juhul peatub neil ka 4% maksmine sotsiaalmaksu arvelt.
Riik maksab jätkajatele kompensatsiooni
Inimestele, kes jätkavad oma 2% makseid, kompenseeritakse aastate 2023–2024 jooksul riigi poolt peatamise ajal saamata jäänud 4%. Summa suurus sõltub sellest, kui palju maksis iga inimene teise sambasse perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini. Kompensatsiooniks makstakse teise sambasse kaks korda nii palju, kui inimene nimetatud ajavahemikul ise makseid tegi. Kui teise samba pensionifondide keskmine tootlus on tänavu 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini positiivne, suureneb teise sambasse kantava summa suurus ka pensionifondide keskmise tootluse võrra.
Näiteks, kui inimene on jätkanud 2% sissemakseid oma palgalt ja tänavu 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini sisse maksnud tuhat eurot ning pensionifondide keskmine tootlus on sel perioodil olnud viis protsenti, siis 2023-2024 peaks riik talle hüvitama kaks korda tuhat eurot ehk 2000 eurot + 5% 2000-st . Kokku maksab riik sel juhul 2100 eurot.
Vabanenud raha kasuta targalt
Enne otsuse langetamist, kas peatada kaks protsenti makseid oma palgast või mitte, tasub hoolikalt mõelda ja meeles pidada, et esimene sammas ei võimalda inimesele samaväärset sissetulekut võrreldes praeguse palgaga ning pensioniks täiendav kogumine on hädavajalik. Kõikidesse muudatustesse, mis võivad vähendada pensionisäästude hulka, tuleb suhtuda vastutustundlikult. Kui sissemaksed teise sambasse on peamine või ainus säästmise viis, siis võib sissemaksetest loobumine omada suurt negatiivset mõju kogutud summale ning võimalusel tuleks kogumist jätkata. Juhul, kui otsustatakse sissemaksed peatada, on oluline mitte suunata vabanenud vahendid tarbimisse, vaid leida võimalusel muu säästmise või investeerimise viis.
Tasub teada
Siinkohal on oluline rõhutada, et segamini ei tohi ajada sissemaksete ajutist peatamist ning II samba reformi, mille muudatused ei ole veel jõustunud ning mille kohta saab lähemalt rahandusministeeriumi koduleheküljelt. Lisainfot pensionimaksete kohta saab lugeda pensionikeskuse kodulehelt.