Pangad hoiatavad finantspetturite eest

26. august 2022

Pangad hoiatavad finantspetturite tegevuse eest, kes tänavu esimese seitsme kuuga röövisid enam kui 370 Eesti inimest. Neti- ja telefonipettuste kaudu jäädi ilma kokku pea kolmest miljonist eurost.

Suurem osa sellest rahast, üle pooleteise miljoni euro, kaotati investeerimiskelmidele. Petturid, kes tutvustavad end investeerimisfirma esindaja või pangatöötajana, on väga veenva jutuga, vahel ähvardavad, mõnikord mesikeelsed, vahel hirmutavad raha kaotamisega pangakontolt või ahvatlevad võimalusega vähese ajaga palju lisa teenida. 

Pangaliidu poolt tellitud ja uuringufirma Norstat poolt läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et pea kõik Eesti inimesed on pangandus- või investeerimiskelmustest kuulnud või nendega kokku puutunud. Enam kui 35% inimestest on ühel või teisel viisil selle teemaga isiklik kokkupuude. Aasta tagasi oli isiklikult pettustega kokku puutunud 23% eestimaalasi. Mitte-eestlastest on isiklik kokkupuude koguni 67% inimestest. Üsna hästi tuntakse ka ohumärke, mida tähele panna. Siiski on mullusega võrreldes veidi langenud teadlikkus märkidest, mis peaksid ettevaatlikuks muutma – enamus inimesi tunneb kindla peale ära kuus kaheteistkümnest ohumärgist. Paremini tunnevad ohtusid ära nooremad ja kõrgema sissetulekuga inimesed, keskmisest kehvemini eakad, põhiharidusega ja keskmisest madalama sissetulekuga inimesed . 

Suhtu ettevaatlikult “superpakkumistesse”

Hiiglaslik petukõnede laine võimendus mullu septembris ja oktoobris, kui paljude inimeste kontole laekusid teise pensionisambasse kogutud säästud. Petturid nägid siin oma võimalust ja kahjuks jõudsid nad ka sihile: nii septembris kui ka oktoobris jõudis petiste kätte ohtralt raha. 2022. aasta algus tõi võimaluse kergemalt hingata, ent suvekuudel on petturite aktiivsus jälle kasvanud.  Suvel on kasvanud just investeerimispettuste hulk. Politsei registreeris juulis 22 investeerimispettust ning kahjusumma ulatus üle 220 000 euro. Suurim kahjusumma oli 55 000 eurot – kannatanu uskus kelmide lubadusi, et viimased aitavad lisatasu eest varem “investeerimisplatvormil” kaotatud raha tagasi saada. Endiselt registreerib politsei ka süütegusid, kus inimesed on pettuse ohvriks lagenud “pankade” kampaaniabänneritel klikates, kelmide poolt saadetud pangalingile minnes või vastates justkui oma kodupangast tulnud kõnedele, kui helistajaks olid hoopis petturid. 

Kahjuks ei tähenda inimeste kõrge teadlikkus pettustest seda, et oleme ohvriks sattumise eest kaitstud. Investeerimispetturid on väga nutikad. Nad loovad internetis oma «firmale» kodulehe, mis näeb välja nagu päris, ja näitavad, justkui teeniks nende ettevõttesse paigutatud raha ülilühikese ajaga suurt tootlust. Nii pannaksegi heauskne telefonile vastaja uskuma, et «investeering» on väga tulus ja «investeerides» teenid väga ruttu palju raha. Mõni petuskeem viiakse ellu nii oskuslikult, et esmapilgul võivad isegi asjatundjad alt minna ja uskuma jääda. Sageli väidavad petturid, et helistavad välismaalt, seegi lisab nende jutule usutavust.

Enamasti langevad pettuste ohvriks Harjumaa, eriti Tallinna, ja Ida-Virumaa elanikud. Reeglina kõnelevad kelmid telefonis vene keelt, räägivad enesekindlalt ja soravalt. Üldjuhul paluvad inimesel asja enda teada jätta, sest see olevat isiklik pakkumine. Ja otsustama peab kiiresti, lausa kohe, sest selline võimalus kaua ei kestvat. Sageli palutakse kas ülekanne teha või laadida oma arvutisse ekraani jagamise tarkvara, mille abiga saab pettur võtta kontrolli ohvri arvuti üle.

Kuidas ennast kaitsta? 

Kõige lihtsam: kui võõras inimene helistab ja tahab teiega rääkida teie rahast, öelge: «Ei, aitäh!» Ärge unustage, et kui mingi rahateenimise võimalus tundub ulmeliselt hea, ongi see enamasti väljamõeldis, mitte päris pakkumine.

Peale uskumatute investeerimispakkumiste väidavad petturid tihti, et helistavad pangast ja tegutsevad selle nimel, et hoida ära teie kontol toimuvaid pettusi ja sealt raha mujale kandmist. Inimeselt küsitakse pangakontole ligipääsu lubavaid kasutajatunnuseid ja PIN-koode või pangakaardi andmeid.

Meeles tuleb pidada, et päris pangatöötaja ei küsi kliendile helistades mitte kunagi interneti- või mobiilipanka logimiseks andmeid. Mida tahes teile helistades ei väideta, ka pettuse ärahoidmiseks ei nõua pank teilt nii kontole pääsuks tarvilikke andmeid. Kui seda küsitakse, on alati tegu pettusega. Küll tasub meeles pidada, et kui inimene ise panka helistab, tuleb ennast identifitseerida ja siis võidakse PIN-koode küsida küll. 
 

Rohkem uudiseid

3110.22
Finantsinspektsioon korraldas 8. novembril kell 11-12 avaliku veebiseminari „Miks Eesti vajab finantsombudsmani?“. Kui olud muutuvad majanduses keerulisemaks, tekib inimestel rohkem probleeme ja eriarvamusi finantsteenuste kasutamisel. Tihti suudetakse eriarvamused mõistliku suhtlemise abil lahendada. Kuid kahjuks sama tihti neid vaidlusi lahendada ei suudeta. Või lahenevad need vaidlused…
1210.22
Eesti Pank ja Finantsinspektsioon korraldavad koolivaheajal, 27. oktoobril kell 11–13 õpetajatele eelregistreerimisega majanduse ja rahatarkuse seminari, kus saab ülevaate Eesti ja euroala majanduse seisust ning populaarse rahatarkuse raamatu autor räägib oma teosest. Lisaks tutvustatakse saksa autori Bodo Schäferi bestselleri „Koer nimega Money” põhjal ettevalmistatavaid töölehti. Eesti Panga...
1509.22
Eesti Pank ja Finantsinspektsioon korraldavad 17. septembril kell 11–16 Eesti Panga muuseumis traditsioonilise perepäeva. Oodatud on pered koos lastega, sugulastega, sõpradega – toredaid tegemisi jagub igas vanuses külastajaile. Eesti Panga muuseumis toimuv perepäev kannab tänavu pealkirja „Ettevõtlik pere”. Oma pereettevõtte loo räägib Carmen Catering ning MTÜ Ettevõtlusküla eksperdid aitavad...