Jaga Facebookis
Jaga Twitteris
E-kiri
Autoliisingut valima hakates on kasulik endale kõigepealt selgeks teha erinevad liisingutüübid, milleks on kasutusrent ja kapitalirent. Vastavalt sellele, kas on soov pärast liisingu lõppemist saada auto omanikuks või mitte, tuleb valida üks või teine.
Kapitalirent sobib eelkõige autoostu soovi korral. Liisinguvõtja ei pea kohe autot välja ostma, vaid saab liisinguperioodi jooksul igakuiste maksetena tasuda liisinguandjale kogu sõiduki maksumuse koos intressidega. Kui kõik maksed on korrektselt tasutud, läheb liisinguperioodi lõppedes auto omand üle liisinguvõtjale.
Liisinguandja võib lisaks tavalisele kapitalirendile pakkuda võimalust vormistada kapitalirent jääkväärtusega. See tähendab, et müüjaga kokkulepitud jääkväärtuse summa maksmine jääb liisinguperioodi lõppu. Kuumaksed on nii küll väiksemad, ent viimane makse on siiski tundvalt suurem.
Kasutusrendilepingu eesmärk on liisinguvõtjale teatud ajaks asja kasutamise võimaldamine ehk näiteks auto puhul tasub liisinguvõtja igakuiseid liisingumakseid, kuid liisingulepingu lõppedes ei ole tal kohustust seda välja osta, vaid võib masina tagastada. Üldiselt on siiski ka kasutusrendilepingu puhul võimalik kokkuleppel liisinguandjaga auto jääkväärtusega välja osta.
Kui auto tagastatakse liisingufirmale, peab see olema heas korras ja vastama tagasiostja kehtestatud nõuetele. Kasutusrendi puhul võib kehtida ka läbisõidukilomeetrite piirang, mis tähendab, et auto ei või liisingu lõppedes olla läbi sõitnud rohkem kui lepingus ette nähtud, näiteks 100 000 km. Kokkulepitust suurem läbisõit võib sõiduki tagastamisel tuua liisinguvõtjale kaasa lisatasu maksmise kohustuse.
Kapitalirendi ja kasutusrendi tüüpi liisingulepingute peamine erinevus seisneb seega selles, kas liisitavat eset soovitakse omandada või mitte. Kui on soov pärast liisingu lõppemist auto omanikuks saada, tasub kaaluda kapitalirendilepingut. Kui on soov autot kasutada ja seda mitte lõpus välja osta, võib mõelda kasutusrendilepingule.
Enne liisingu vormistamist tasub tutvuda põhjalikult lepingute tingimustega ning võimalusel küsida pakkumisi vähemalt kolmelt liisingufirmalt, et leida enda jaoks kõige parem variant. Võrdlemist lihtsustab see, et iga liisingupakkuja peab andma tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, mis on kõikides liisingufirmades ühesugune. Teabelehel märgitakse ära pakutava krediidi suurus, intressimäär aastas, krediidi kulukuse määr, muud lisanduvad tasud, viivised ja teised võlgnevusega seotud tasud, lepingu kestvus jne. Kõik tegutsemisõigust omavad liisingupakkujad on toodud ka Finantsinspektsiooni veebilehel turuosaliste registris.
Enne liisimist mõtle läbi:
- Kas valida kasutusrent või kapitalirent?
- Kui suur summa on sul võimalik maksta esimeseks sissemakseks? Mida rohkem suudad alguses sisse maksta, seda vähem maksad kokkuvõttes intressi. Suurem sissemakse aitab vähendada ka igakuist liisingumakset. Suurem sissemakse vähendab liisinguettevõtte riske, mistõttu võib liisingu intress olla sinu jaoks soodsam.
- Kui suur kuumakse ning kui pikk makseperiood on sinu jaoks sobiv? Liisingu tähtaja maksimaalne pikkus sõltub liisinguandjast, kuid on üldjuhul 5-6 aastat. Pikem liisinguperiood annab võimaluse tasuda sõiduki eest korraga väiksemate osade kaupa. Nii tuleb sul aga kokkuvõttes maksta rohkem intressi.
- Igakuise liisingumakse suurus sõltub nii liisingutüübist (kapitali- või kasutusrent) kui ka auto hinnast, esimese sissemakse suurusest, intressimäärast ja liisinguperioodi pikkusest. Kui sõlmid jääkväärtusega liisingulepingu, siis ka sellest, kui suur on sõiduki jääkväärtus liisingu lõppedes. Sobiva kuumakse leidmiseks peaksid teadma, kui suur on sinu igakuiste sissetulekute ja kohustuste suhe. See aitab sul hinnata oma tegelikku võimet liisingumakseid tasuda.
- Kui otsustad liisida kasutatud auto, siis pööra tähelepanu liisingufirma seatud piirangutele, mis puudutavad auto vanust ning liisingu miinimumsummat.
Vaata veel: