Kuidas säästud tõhusamalt kasvama panna

Aina enam räägitakse investeerimismaailmas ühest võimsast tööriistast – liitintressist –, tänu millele võib aja jooksul kasvatada ka väikestest säästudest suured säästud. Mis ikkagi on liitintress ja kuidas see enda kasuks tööle panna?

Liitintress tähendab sisuliselt seda, et raha hoiustades ei võta me kohe neilt laekuvaid intresse välja, vaid jätame ka sisse tulnud raha protsente koguma. Ehk teisisõnu see raha, mida investeerimisega igal aastal teenida, hakkab omakorda kasvama ning mida kauem raha kasvab, seda rohkem hakkab seda igal aastal juurde tulema. Seega kasvab investeeringu väärtus aja jooksul kiiremini kui lihtintressi korral.

Näiteks kui panna aastaks tähtajalisele hoiusele 1000 eurot intressimääraga 3% aastas, makstakse hoiuse lõppedes 30 eurot intressi. Tegemist on lihtintressiga. Kui hoiuperioodi lõpus hoiusummat koos teenitud intressidega mitte välja võtta, vaid jätta see edasi hoiusele raha teenima, hakkab hoiustaja kasuks tööle liitintress. See tähendab, et uuel perioodil hakkab intressi koguma lisaks hoiusummale ka eelmise perioodi eest teenitud 30 euro suurune intress. Kui panna see summa uuesti aastasele hoiusele sama intressimääraga, on teise aasta lõpuks kogunenud juba pea 1061 eurot. Kümnenda aasta lõpuks on esialgne 1000 eurot kasvanud 1344, kolmekümnenda aasta lõpuks aga juba 2427 euroni, kusjuures aastas lisandub esialgse 30 euro asemel kümnendal aastal 39 ja kolmekümnendal aastal 71 eurot. Kui iga kuu veel natuke raha kõrvale panna ja see sarnaselt hoiustada, koguneb oluliselt suurem rahatagavara. 

Tõusnud intressimäärade keskkonnas on tähtajaliste hoiuste kasutamine raha hoidmiseks ja kasvatamiseks ka senisest kasulikum. Hoiustamine on lisaks ka igati turvaline valik, sest ühes pangas on kuni 100 000 eurot Tagatisfondi poolt tagatud.

Raha välja võttes kogumine katkeb

Riskialtimad võivad muidugi vaadata ka muude varade, näiteks aktsiate poole. Aktsiaturud on ajalooliselt pakkunud keskmiselt umbes 8% keskmist aastatootlust, mida on keskmisest inflatsioonimäärastki rohkem ehk mille abil on olnud võimalik ostujõudu kasvatada. Teadusuuringute põhjal tasub pikaajaliseks investeerimiseks kaaluda mõnda laiapõhjalist aktsiaturgude indeksfondi, seejuures madalate tasudega indeksfondidesse on soodustingimustel võimalik investeerida ka pensionisüsteemi II ja III samba kaudu. 

Pikaajaliselt ehk näiteks pensioniks investeerimisel hakkab samuti tööle liitintress. Tuhande euro paigutamisel mõnda indeksfondi 8%-lise keskmise aastatootlusega, kasvaks esimese aastaga investeering 80 euro võrra, ent kümnendal aastal 160 ja kolmekümnendal juba 745 euro võrra aastas. Tuhande euro suurune alginvesteering paisuks sel viisil kümnenda aasta lõpuks aga 2159 euroni ja kolmekümnenda aasta lõpuks juba 10 063 euroni. Isegi kui keskmine aastatootlus kujuneb väiksemaks ehk näiteks 6% suuruseks, kasvaks esialgne tuhat eurot kümne aastaga pea 1800 ja kolmekümne aastaga pea 6000 euroni. Ka siit koorub välja pikaajalise (pensioni)investeerimise ja liitintressi võlu. Igakuiselt raha juurde panustades on võimalik muidugi veelgi suuremate summadeni jõuda.

Teada tasub ka seda, et liitintress võimendab pika aja jooksul investeeringu tootlust, aga katkestused vähendavad tulemust ehk vahepeal ei tasu investeeringust raha välja võtta, vastasel juhul liitintressi kogumine katkeb.

Pea meeles, et investeerimisega kaasneb risk ning enne investeerimist ja tehingute sõlmimist tuleb hoolikalt hinnata oma majanduslikku seisu ning tutvuda põhjalikult kõikide valikute ja dokumentidega.

Tarvo Vaarmets, Finantsinspektsiooni finantsaudiitor

Vaata veel:

•    Mis on investeerimine?
•    Mida tähele panna investeerimisega alustades?
•    Enne hoiustamist
•    Hoiuste intressibaromeeter