Kuidas olla kindel, et võlanõustaja on professionaalne?

19. september 2023

Võlanõustamisteenuse osutajal peab olema võlanõustaja kutse või riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja läbitud võlanõustaja täienduskoolitus, kirjutab Eesti Võlanõustajate Liidu juhatuse liige Ülle Schmidt ajakirjas Sotsiaaltöö.

Eesti Võlanõustajate Liidu (EVLN) asutamise mõte tuli neilt, kes olid õpetanud või õppinud võlanõustajate täienduskoolitusel Tallinna Pedagoogilises Seminaris. Leiti, et kuigi koolitatud inimesi oli juba üksjagu ja tegutsesid mõned nõustamiskeskused (neist üks suuremaid Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses) ning teenust osutas ka töötukassa, ei toiminud võrgustik ega koostöö, võlanõustamise teenuski oli veel seaduses kirjeldamata. Võlanõustamise kui sotsiaalteenuse riiki toojaks võib pidada varem Saksamaal sel alal töötanud Kaidi Silver-Schöbet. Tema eestvedamisel kogunes 2011. aasta mais üle kahekümne huvilise ja asutamislepinguga moodustatigi liit. 

EVNL-i esimene ülesanne oli saavutada võlanõustamise kui sotsiaalteenuse tunnustamine ja koos kutsekojaga töötada välja võlanõustamise kutsestandard. Esimene kutsestandard, võlanõustaja, tase 6, valmis 2013. aastal ja seda on kaks korda uuendatud. Kehtiva kutsestandardi (2022) järgi on võlanõustaja kõrgharidusega (soovitatavalt majanduse, õiguse või sotsiaalvaldkonnas) spetsialist, kes on omandanud erialaoskused võlanõustamise koolitusel ja töö käigus. Standardis on loetletud võlanõustaja töö nii kohustuslikud kui ka valitavad kompetentsid. Võimalus on taotleda ka majandamisnõustaja osakutset (tase 5), kes nõustab kliente võlgade ennetamisel ja majandusliku toimetuleku parendamisel.

Pikemalt saab lugeda: Võlanõustajate liit ühendab ala asjatundjaid

Loe ka:

Rohkem uudiseid

Finantsinspektsioon, Rahandusministeerium, Eesti Pank ja Eesti Pangaliit tunnustasid täna konkursi „Rahatarkuse vedur“ raames isikuid ja organisatsioone, kes on andnud valdkonna eestvedajatena märkimisväärse panuse Eesti inimeste rahaga ümberkäimise oskustesse. Rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul on rahatarkuse edendamine olulise tähtsusega, et tagada inimeste rahaline stabiilsus ja…
Finantsinspektsiooni (FI) poole pöördutakse aina enam seoses agressiivse pensionifondide müügiga kaubanduskeskustes. FI hinnangul ei ole kaubanduskeskuses enamasti võimalik rahulikult pensionifondide infoga tutvuda, mistõttu ei ole see sobiv koht nõnda olulise otsuse tegemiseks. Eesti kaubanduskeskustes on juba ammu kanda kinnitanud teise samba pensionifondide turustamine, kus mööduvaid kliente…
Finantsinspektsiooni ja noorteinfoportaali Teeviit korraldatud laua- ja kaardimängu konkursile RAHAPADA saabus 57 meeskonna tööd üle terve Eesti. Võidutöö projekti nimi on “Taskuraha mäng” ja selle tegid Ülenurme Gümnaasiumi õpilased Deisy Kukk, Kristofer-Robin Anniko ja Ardi Vaher. “Taskuraha mäng” on õpetlik ja lihtne lauamäng taskuraha kogumisest ja kulutamisest, mis on suunatud eelkõige...