Raha kasvatamine

Valmistu ootamatusteks ja planeeri ette teada sündmusi

Elu pakub positiivseid sündmusi, kuid paraku ka negatiivseid üllatusi ja neid just siis, kui sa seda kõige vähem ootad. Seetõttu proovi ette kujutada nelja olukorda ja mõtle, kas sina saaksid oma rahalisi võimalusi arvestades nendes olukordades hõlpsalt hakkama. Kirjeldused on täiesti reaalsed ja võivad igaühel ette tulla. 

1. Sul läheb auto katki. Remont maksab umbes 400-500 eurot. Kas sul on selline summa säästudest võtta või peaksid laenama? Või sõidad seni ühistranspordiga, kuni remondiraha kokku saad? Millised ebamugavused see endaga kaasa tooks või oleks ühistranspordi kasutamine üldse mõeldav? Millised on alternatiivid ühistranspordile (jalgratas, kolleegiga kaasasõitmine)?
2. Ühel päeval saad teada, et sind koondatakse. Järelikult ei saa sa regulaarse sissetulekuga edaspidi mõnda aega arvestada, kuigi töötuskindlustushüvitis aitab teatud perioodi vee peal püsida. Isegi kui sinu šansid kiirelt uus töö leida on pigem head, läheb sellega reeglina ikkagi vähemalt paar kuud aega. Nüüd küsi endalt, kas sul on varuraha, et katta oma kolme kuu püsikulutusi (kommunaalmaksed, toit, laenumaksed), ilma et sul oleks harjumuspärase suurusega sissetulekut? Kas suudaksid katta ka oma mugavuskulusid (reisimine, meelelahutus)? Kas suudaksid vastu pidada kauem kui kolm kuud? 
3. Me kõik vananeme. Nii oledki aastate pärast kurva fakti ees, et su ema ei saa enam iseseisvalt hakkama ja vajab pidevat hoolitsust. Sul on valida, kas lõpetada tööl käimine ja jääda ise ema hooldama või leida talle koht mõnes hooldekodus. Mõlemad variandid nõuavad kopsakat rahavaru – hooldekodude kuuarved ulatuvad praegustes hindades üle 600 euro. Kust see raha leida? Kas sinu püsikulud on sellest summast suuremad või väiksemad? Kas oleksid nõus ise ema eest hoolitsema ja oma tööst loobuma?
4. Su täiskasvanud laps ilmub ühel päeval su juurde jutuga, et on võtnud laene ning võlgneb nüüd erinevatele laenukontoritele üle 3000 euro. Kui tagasimaksmisega venitada, kasvatavad viivised võlasumma veelgi suuremaks. Kas sa saad oma last aidata? 

Lisaks negatiivsetele ja ootamatutele sündmustele, mida sa ise küll ei planeeri, kuid milleks tasub valmis olla, on ka rida positiivseid sündmusi, mille toimumine on ette teada ja nii on sul võimalik teadlikult valmistuda ja rahavajadust ette näha. 

Näiteks lapse kooliminek või kooli lõpetamine, mis nõuab kulutusi. Või plaan kolme aasta pärast üürikorteris elamisest loobuda ning päris oma kodu osta – pangalaenu saamiseks peab sul olema omafinantseeringuks raha koos ja kodu hinnast moodustab see vähemalt 10–20%. 
Samuti teame ette, et ükskord jääme pensionile – argument, et nagunii ma pensionini ei ela, ei pruugi tõeks osutuda. Seetõttu tasub pensionieaks lisaraha koguda, sest riikliku pensioni osakaal pensioni kogusuuruses väheneb. Lisaks tuleb arvestada, et tulevikus saadav pension ei taga pensionieas praeguse palgaga võrdväärset sissetulekut ning kui sinu soov on sel ajal puhata, reisida ning elu nautida, tuleb ka selleks piisavalt rahalisi vahendeid varuda. Millised on pikaajalised raha kasvatamise (investeerimise) võimalused, loe investeerimise ja pensioni peatükkidest.

Pikaajalised eesmärgid on hea läbi mõelda sõltumata praegustest rahalistest võimalustest – kui sul on kindel siht silme ees, on hoopis lihtsam end motiveerida raha kõrvale panema või sissetulekute suurendamiseks lahendusi leida. Tegevusplaani juures pane ka kirja põhjused, miks ühte või teist eesmärki saavutada tahad, kas sellega kaasnevad lisakulud või tulud (auto puhul lisakulud kütuse, kindlustuse ja remondi näol, magistrikraadi korral võid aga saada tulusama töökoha või palgatõusu), kes Sind teekonnal ergutavad ning mida oma käitumisharjumuste juures muudad, et sihid saavutada.

Lühiajalised, keskmised ja pika perioodi eesmärgid

Lühiajaline eesmärk – oletame, et tahad sõita aasta pärast Sitsiiliasse. Reisiraha vajad kokku 1000 eurot. Kui sul sääste pole, pead iga kuu kõrvale panema 83 eurot (1000/12 = 83). Kui plaanid reisile sõita laenu eest ja laenad aastaks 1000 eurot näiteks 13% aastaintressiga, pead iga kuu (annuiteetgraafiku puhul) pangale tagasi maksma umbes 90 eurot. Kokku läheks sama reis maksma 1072 eurot (laenusumma + intressid), lisaks laenulepingu sõlmimise tasu. 

Keskmise perioodi eesmärk – tahad kodus remonti teha. See läheks maksma 5000 eurot. Kui suudad iga kuu 100 eurot kõrvale panna ja hinnad ei muutu, saad remonti tegema hakata alles 4 aasta pärast. Kui laenad 5000 eurot neljaks aastaks näiteks 13% aastaintressiga, pead iga kuu (annuiteetgraafiku puhul) tagasi maksma 134 eurot ning kokku kulub intressidele 1438 eurot. Seega saad remondi kohe tehtud, kuid see läheb sulle üle kolmandiku kallimaks ehk kogukulu on 6438 eurot.

Pika perioodi eesmärk – tahad pensionipõlves igas kuus saada 700 eurot. Täna on Eestis keskmine pension veidi üle 400 euro. Oled praegu 30-aastane, pensionile saad näiteks 65-aastaselt. Selleks ajaks on Eestis tööealiste inimeste osakaal veelgi vähenenud, nii et riiklikust pensionist (I sammas) saab tõenäoliselt vähem raha kui täna. Kui elad 80-aastaseks, investeerid 35 aastat järjest igal kuul 50 eurot tootlusega 5% aastas, on sul pensionile minemise hetkeks kogunenud 57 041 eurot ehk jagades selle 15 aasta ja 12 kuuga ja eeldades, et see raha enam edasi ei kasva, jääb sulle lisaks igakuisele pensionile kulutamiseks 57 041 / 15 /12 = 317 eurot. Pannes igakuiselt kõrvale suurema summa, töötab sinu kasuks liitintress ning avardab veelgi sinu võimalusi pensionipõlve nautida: näiteks investeerides igakuiselt 150 eurot sarnastel tingimustel, saad pensionilisa igal kuul ligi 950 eurot. 

Neil, kel on sõlmitud II pensionisamba leping, üht-teist pensionieaks koguneb. Kuid lisaks tasuks uurida ka erinevaid investeerimisviise, et oma raha kasvatada, sealhulgas III samba pensionifonde, kogumiskindlustusi, väärtpabereid, investeerimisfonde.

Säästmine

Inimesed, kes on harjunud ära kulutama kogu teenitud raha ja kes ei säästa mustadeks päevadeks, ütlevad vahel enda õigustamiseks, et nagunii sööb inflatsioon raha väärtusest suure tüki ära, parem siis kulutan kohe. Inflatsioon kahtlemata raha väärtusele hästi ei mõju, aga igal juhul on inflatsiooni tõttu mõnevõrra ostujõus kaotanud 100 eurot ettenägematus olukorras rohkem väärt kui tühi konto. 

Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel?

Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Pigem on tegemist lühiajalise raha kogumisega, mistõttu on oluline, et kõrvalepandud summa ei väheneks ning oleks lihtsasti kättesaadav. Üks võimalus lühiajaliseks kogumiseks on erinevad hoiused, mille puhul on tulu ehk intressi suurus ette teada ja ei ole ohtu oma rahast ilma jääda. Eestis on eraisikute hoiused ja arveldusarvetel olev raha igas krediidiasutuses ehk pangas (vt kõiki tegevusloa alusel tegutsevaid pankasid siit) seadusega tagatud 100 000 euro suuruses summas ühes pangas ühe hoiustaja kohta.

Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhiline eesmärk on teenida oma raha arvelt täiendavat tulu. See tähendab erinevalt säästmisest riski võtmist. Raha väärtuse võimalikuks kasvatamiseks paigutatakse see mitmesugustesse varadesse – näiteks aktsiatesse, investeerimisfondidesse, kinnisvarasse jne. Selleks peaks olema mõningaid teadmisi. Oma võimaluste kohta investeerimismaailmas loe rohkem siit

Investeerides ei ole tulu saamine garanteeritud - kas ja kui palju sa teenid, ei ole üldjuhul ette teada, sest investeeringu väärtus võib kõikuda aja jooksul. Näiteks aktsiate hinnad võivad nii tõusta kui langeda, ehk et vahel võid ka vähem raha tagasi saada, kui algselt investeerisid. Seetõttu peaks investeerima raha, mida lähema viie aasta jooksul kindlasti vaja ei lähe.

Raha, mida investeerida, tekib säästes!

Milleks säästa? 

Esiteks aitab säästmine valmistuda suuremateks ette teada väljaminekuteks, mida on jooksvast sissetulekust raske katta. Näiteks mõne majapidamises vajaliku suurema ostu tegemiseks, et vältida laenu võtmist, mis muudab ostu intresside ja lepingutasu võrra kallimaks. 
Teiseks aitab säästmine toime tulla ootamatustega, näiteks vähenenud sissetulekuga töökaotuse või haiguse korral. Haigeks jäämine on väikesele pere-eelarvele üsna suur löök, sest lisaks vähenenud sissetulekule tekib lisakulu ravimite ostmise tõttu. Igal inimesel peaks olema kõrvale pandud nn hädareserv ootamatute kulude jaoks. Selle kohta, kui suur hädareserv peaks olema, on väga erinevaid arvamusi, kuid olemas peaks olema vähemalt 3 kuu, parem kui 6 kuu kulutusteks vajaminev summa. 

Mida varem säästmisega alustad, seda parem! Niipea kui hädareserv ootamatusteks on olemas, saad hakata oma unistuste poole püüdlema, ning see igal juhul tõstab sinu heaolu. Kui alustad säästmise kõrvalt ka investeerimisega, on aeg sinu suur sõber, sest nii hakkab tööle liitintress, mis paneb sulle kasumit tootma ka kõik vahepeal teenitud intressid. 

Millest sa unistad?

Tee lihtne mõtteharjutus lühi- ja pikaajaliste plaanide tegemiseks:

1. Mõtle ja pane kirja kümme asja (näiteks auto, puhkusereis) või eesmärki (näiteks magistrikraad), mida lähemate aastate jooksul sooviksid. Ära sea endale piiranguid, ükski mõte ei ole naeruväärne. Lähtu enda soovidest ja vajadustest, mitte sõbra või naabri eelistustest. Unista julgelt – pole midagi, kui neid on rohkem kui kümme!
2. Nüüd jaota need kümme või rohkem asja kolme kategooriasse: lühiajalised, keskmise ja pika perioodi ostud ning eesmärgid.
3. Seejärel vali välja kolm, mis oleksid sinu jaoks kõige vajalikumad ning uuri, mis on nende hind. Kui sa tahad ostu teha laenu abil, arvuta hinna sisse ka laenu kulud (intress, lepingutasu jne).
4. Nüüd mõtle sammude ja tegevuste kaupa läbi, kuidas need eesmärgid saavutada. Otsusta, kas sead endale eesmärgiks kõik need ostud sooritada, valid välja paar või hoopis ühe.

Kui palju peaks säästma? 

Alustuseks pole oluline mitte kõrvalepandava summa suurus, vaid säästmisharjumuse tekkimine – alusta kasvõi 10 euro kaupa, kuid säästa regulaarselt. Kui oled juba väiksema summa säästmisega harjunud, siis võiks summat tasapisi suurendada. Samuti on mõistlik säästude hulka arvestada ka nö ootamatult süllesadanud raha nagu preemiad, tulumaksu tagastus vm ootamatu sissetulekuallikas, sest tegemist on rahaga, millega sa pole arvestanud ning selle kõrvale panemine ei halvenda kuidagi sinu tavapärast heaolu. 

Üldlevinud soovitus on kõrvale panna 5–10% oma igakuisest netosissetulekust. Kui paned oma (või pere) tulud ja kulud kirja, saab täpselt selgeks, kas ja kui palju raha sul kõrvalepanemiseks üle jääb.

Kuhu säästud paigutada?

Hea soovitus on teha säästude jaoks omaette konto, et elamiseks vajaminevad eurod suure vaevaga kõrvalepandud eurodega segi ei läheks. Ka saad nii seda kontot vaadates väga lihtsalt ülevaate, kuidas läheb sul mõne konkreetse eesmärgini jõudmiseks, lisaks võid end ilma selle kontoga pangakaarti sidumata distsiplineerida, et säästetud raha emotsioonide ajel ära ei kulutaks. 

Kui hoida varuraha igapäevasel arvelduskontol, kipub säästmiseks mõeldud summa kergemini igapäevaostudeks kuluma. Arvelduskontole makstav intress on ka väiksem tähtajalise või mõne muu hoiuse omast.  

Igakuiseks väiksemate summade kõrvale panemiseks ja raha kasvatamiseks sobib tõenäoliselt kõige paremini hoius. Tõsi, majanduses võib olla perioode, kus reaalintress (panga pakutav intress miinus inflatsioon) on negatiivne, samas on väike teenitav intress säästetud summadelt parem kui mitte midagi.

Lihtintress ja liitintress

Hoiustades makstakse sulle intressi. Näiteks kui paned aastaks tähtajalisele hoiusele 500 eurot intressimääraga 3% aastas, makstakse sulle hoiuse lõppedes 15 eurot intressi. Tegemist on lihtintressiga. 

Kui sa hoiuperioodi lõpus hoiusummat koos teenitud intressidega välja ei võta, vaid jätad selle edasi hoiusele raha teenima, hakkab sinu kasuks tööle liitintress. See tähendab, et uuel perioodil hakkab intressi koguma lisaks hoiusummale ka eelmise perioodi eest makstud 15 euro suurune intress.

Eespool toodud näites panid aastaks hoiusele 500 eurot intressimääraga 3% aastas. Aasta pärast oli sul 515 eurot. Kui paned selle summa uuesti aastasele hoiusele sama intressimääraga, on sul teise aasta lõpuks 530 eurot ja 45 senti.

Pane tähele!

Arvutustes ei ole arvesse võetud intressidelt tasumisele kuuluvat tulumaksu!

Hoiustamine pangas

Hoiuste liike on erinevaid, seetõttu sõltub hoiuse valik sinu eesmärgist. Enne hoiuselepingu sõlmimist peaksid teadma, kas tahad hoiustatavat raha lepinguperioodi jooksul kasutada või mitte ning kas soovid lisaks ühekordsele sissemaksele teha ka tulevikus regulaarseid sissemakseid.

Kuna tähtajalisele hoiusele juurdemakseid teha ei saa, tuleks igakuise raha kõrvalepanemise sooviga kõne alla näiteks kasutushoius või kogumishoius. Nende intressimäärad on küll tihtipeale madalamad kui tähtajalise hoiused omad, samas aitavad need tekitada regulaarset säästmisharjumust. Mõnikord on siiski mõistlik avada hoopis mitu tähtajalist hoiust suurema intressitulu teenimise eesmärgil – kui intressimäärad on väga erinevad, võib sulle siiski olla tulusam paar kuud raha koguda ning aasta peale avada näiteks neid neli-viis tähtajalist hoiust olenevalt kui palju suudad korraga kõrvale panna. 

Kuigi hoiused kannavad erinevates pankades sageli sama nime, on nende tingimused ja intressimäär erinevad. 
Kui hoiustad pangas, ei jää sa oma rahast ilma isegi siis, kui pank peaks pankrotti minema. Pankades olevad hoiused ja arvelduskontodel olev raha hüvitab sulle Tagatisfond koos intressiga sajaprotsendiliselt kuni 100 000 euro suuruses summas. See summa kehtib iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.

Hoiustamine hoiu-laenuühistus

Peale pankade saad raha hoiustada ka hoiu-laenuühistutes. Selleks tuleb sul ühistu liikmeks astuda, sest erinevalt pankadest tohivad hoiu-laenuühistus hoiustada ainult ühistu liikmed. Liikmeks astudes tuleb tasuda sisseastumismaks ja osakapital. 

Tagatisfond hoiu-laenuühistutes olevaid hoiuseid ei taga, seega võid hoiu-laenuühistu pankroti korral oma rahast ilma jääda. Samas on seal pakutav intress üldjuhul kõrgem panga poolt pakutava tähtajalise hoiusega võrreldes. Tähtis on jälgida ka hoiustamise perioodi – võib juhtuda, et hoiu-laenuühistu pakub hoiustamisvõimalust alates ühest aastast mis omakorda ei pruugi sobida sinu võimaluste või soovidega.
Nii panga kui hoiu-laenuühistu hoiuseintressidelt tuleb  maksta tulumaksu. Selle peab kinni vastavalt kas pank või hoiu-laenuühistu, nii et Maksu- ja Tolliametile sa ise midagi maksma ei pea, saad kätte lihtsalt tulumaksu võrra väiksema intressimakse + hoiustatud summa.