II sammas ehk kohustuslik kogumispension

Kasulikud viited

NB! Kogumispenisoni süsteem on muutmisel, II samba reformi põhimõtted on avaldatud rahandusministeeriumi veebis.

Reformi detailide täpsustumisel allpool toodud selgitused muutuvad.


Kohustusliku kogumispensioniga liitumine on kohustuslik kõigile, kes on sündinud pärast 1983. aasta 1. jaanuari. Kohustuslik liitumiskuupäev on sel juhul 18. aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuar. Seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul võib valikuavalduse esitada ka vähemalt 16-aastane.
Kui oled sündinud pärast 1983. aasta 1. jaanuari ja pensionifondide vahel ise valikut ei tee, siis loositakse sulle pensionifond, mille investeerimisstrateegia kohaselt investeeritakse vähemalt 75% selle fondi varast aktsiariski kandvatesse instrumentidesse. Sul on õigus juba valitud või loosiga saadud fondi ise hiljem vahetada. Enne 1983. aastat sündinutele oli kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitumine vabatahtlik, selleks tuli esitada avaldus. 31. oktoober 2010. oli liitumisavalduse esitamise viimane tähtaeg, millega võeti endale siduv kohustus – kogumispensionist ei saa enam loobuda.

Kui palju ja kuidas ma kogun?

Kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud inimene, kelle eest tööandja tasub sotsiaalmaksu või kes maksab ise enda eest sotsiaalmaksu, kogub pensionipõlveks raha kohustuslikku pensionifondi. Töötaja brutopalgast läheb 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4% ja selle võrra jääb su riikliku pensioni (I sammas) kindlustusosak väiksemaks.

Kui perre sünnib laps ja tema vanem saab vanemahüvitist on vanemal õigus saada riigieelarvest täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni (II pensionisambasse) kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni iga sündinud lapse kohta. Makse suurus on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust (arvutatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt 1. maiks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmete alusel). Täiendavat sissemakset pensionifondi tehakse korraga ühe vanema eest. Täiendavate sissemaksete taotlemiseks esitab vanem sotsiaalkindlustusametile avalduse. Lisaks eraldatakse vanemale riigieelarvest pensionifondi sissemaksete tegemiseks täiendavalt 1% vanemahüvitise summast iga sündinud lapse kohta. Täpsemat infot loe pensionikeskuse lehelt.

Valida saab üle 20 pensionifondi vahel

Kohustuslik pensionifond toimib üldjoontes samadel alustel nagu tavaline investeerimisfond. Samas on kohustuslikele pensionifondidele kehtestatud rangemad investeerimispiirangud ning piirangud sisenemisel ja väljumisel.

Kohustusliku kogumispensioniga on võimalik liituda Pensionikeskuse veebilehe kaudu, internetipankades, pangakontorites ning kindlustusseltsides. Praegu on võimalik valida üle 20 erineva investeerimisstrateegiaga kohustusliku pensionifondi vahel. Samaaegselt võib sissemaksed teha vaid ühte kohustuslikku pensionifondi. Pensionifondid on registreeritud Finantsinspektsioonis.

Pensionifondi osakute pakkuja ei tohi seada kohustusliku pensionifondi valikuavalduse esitamist või kohustusliku pensionifondi osaku omamist eeltingimuseks, kui inimene soovib sõlmida mõnda teist kindlustus-, finants- või investeerimisteenuse lepingut või soovib mõnda sellist lepingut muuta. Samuti ei tohi mõne muu kindlustus-, finants- või investeerimisteenuse lepingu tingimusi seada sõltuvaks sellest, kas inimene esitab pensionifondi valikuavalduse või kas ta omab kohustusliku pensionifondi osakuid.

Investeerimisrisk

Pensionifondid investeerivad oma varad üldjuhul väärtpaberitesse ja vähemal määral ka kinnisvarasse. Fondide väärtus oleneb sellest, kuidas muutuvad ajas vastavate väärtpaberite ja muude varade hinnad. Kui need tõusevad, saab pensionifondi osaku omanik investeerimisest kasu, kui langevad, siis mitte. Seega pole fond riskivaba teenus, selle edukus sõltub majanduskeskkonna edukusest ja fondijuhtide oskusest investeerimistegevusega osakuomanikele kasu tuua v.a indeksfondid, mille investeeringute juhtimises fondijuhid igapäevaselt ei osale.

Kui sind mingil põhjusel oma praeguse pensionifondi käekäik ei rahulda, saad oma olemasolevad pensionifondi osakud kas osaliselt või täies mahus vahetada mõne teise pensionifondi osakute vastu. Seda on võimalik teha kolm korda aastas.

Nõuetele vastav avaldus peab olema esitatud ja registripidajale laekunud hiljemalt üks kalendrikuu enne vahetuse toimumist:

  • 30. novembril, et osakute vahetamine toimuks 1. jaanuarile järgneval esimesel tööpäeval,
  • 31. märtsil, et osakute vahetamine toimuks 1. maile järgneval esimesel tööpäeval,
  • 31. juulil, et osakute vahetamine toimuks 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval.

Tulevaste sissemaksete suunamise uude pensionifondi võib osakuomanik otsustada igal ajal. Selleks tuleb esitada registripidajale avaldus ning uude fondi hakkavad maksed liikuma mitte hiljem kui kolmandal tööpäeval alates avalduse vastuvõtmisest.

Kahju hüvitamine

Pensionifondivalitseja poolt osakuomanikele tekitatud kahju hüvitatakse vastatavalt Tagatisfondi seaduses sätestatud tingimustele, ulatusele ja korrale.

Loobuda ei saa

Kui oled kohustusliku kogumispensioniga liitunud, siis kogumisest enam loobuda ei saa. Õigus kogumispensionist väljamakseid saama hakata tekib vanaduspensioniikka jõudes. See tähendab, et enne pensioniea kätte jõudmist pensionifondi kogutud raha kasutada ei saa.

Viimati uuendatud 5. september 2019